Eesti Skautide Ühing

Eesti Skautide Ühing ehk ESÜ on noortele mitteformaalset haridust pakkuv üleriigiline noorteorganisatsioon, mis on osa üle 57 miljoni liikmega skautide maailmaorganisatsioonist. ESÜ loodi 10.06.1995 ja võeti skautide maailmaorganisatsiooni WOSM (World Organization of the Scout Movement) liikmeks 17.01.1996.

Meie eesmärgiks on luua Eestis elavatele noortele mitmekesine keskkond, mis annab julguse end proovile panna, leida üles oma tugevused ja sirguda aktiivseteks, hästi toimetulevateks ja erinevustesse sallivalt suhtuvateks kogukonna liikmeteks. Selle saavutamiseks teeme lisaks noortetööle oma parima, et arendada ka Eesti noortevaldkonda, tehes aktiivset koostööd Eesti riigiasutustega ja noorte valdkonnaga seotud vabakondlike katusorganisatsioonidega. ESÜ järgib vabaühenduste eetikakoodeksit ja on liitunud annetuste kogumise hea tavaga. 

ESÜ põhikiri

ESÜ arengukava 2021-2028

Skautluse ajalugu

Skautluse algus ja selle looja sir Robert Baden-Powell

Skaudiliikumine sai alguse Inglismaalt ning selle loojaks oli Briti armee kindral Robert Stephenson Smyth Baden-Powell (skaudinimega B-P /bii-pii/) (22.02.1857 Inglismaa – 08.01.1941 Keenia).

Sõjaväelase elukutse viis B-P mitmetesse maailma paikadesse ja teenistuskäigu jooksul kogutud tarkustest kirjutas ta aastal 1899 käsiraamatu sõjaväe luurajatele “Aids to Scouting” (scout – ingl.k. luuraja). Ootamatult suure populaarsuse võitis aga sama raamat noorsoo seas – poisid üle Inglismaa hakkasid oma mängudes kujutlema Buuri sõda ja mängima luuremänge. Nimetatud teos sai käsiraamatuks ka Inglismaal tegutsenud sõjaväelisele poiste organisatsioonile “Poiste brigaad”. Oma kirjutise heast minekust noorsoo hulgas sai B-P õhutust uue raamatu kirjutamiseks, sedapuhku soovides seda suunata juba otse poistele.

Sõjaväes juhtival kohal teenides oli ta kogenud, et ainult käsuga ei õnnestu inimestes kindlat iseloomu kasvatada ning on praktiliselt võimatu ümber kujundada täiskasvanud inimese maailmavaadet – seega otsustas ta oma kavandatava kasvatussüsteemi suunata lastele, et neist kujuneksid igati väärt kodanikud oma kodumaale. Kuid tema kogemused olid pärit sõjaolukordadest, sellise raamatu kirjutamiseks aga oli vaja minna poiste hulka. Nii koondaski ta enese ümber paarkümmend inglise poissi erinevatest ühiskonnaklassidest ja viis nad 1907. aasta suvel ühele Inglismaa pisisaarele (Brownsea saar), kus korraldas esimese skautide laagri. Tegevuse põhimõtteks sai õppimine läbi tegevuse (learning by doing). Üritus läks igati korda ja juba enne uue raamatu ilmumist jõudis teade õnnestunud poistelaagrist üle Inglismaa ning kõik seiklushimulised poisid (kuid milline poiss pole seiklushimuline!) tahtsid hakata skautideks.

Oodatud raamat ilmus 1908 kevadel ja kandis pealkirja”Skautlus poistele” (“Scouting for Boys“). Võib öelda, et mainitud raamat on igihaljas, st on täiesti edukalt kasutatav ka praegusel ajal. Kiiresti tõlgiti see ka teistesse keeltesse ja nii saadi uudsest noorsooliikumisest aimu ka teistes maades. Ilmuma hakkas ka ajaleht “Skaut” (“The Scout“).

Skaudiüksusi tekkis üha juurde ja B-P tunnetas, et skaudiliikumisega tegeledes suudab ta ühiskonnale kasulikum olla kui sõjaväelasena. Nii otsustas ta tegevväe ohvitseri ameti maha panna ja anda kogu oma jõu uue ja elujõulise organisatsiooni loomisele.

Järgmisel, 1909. aastal, loodi tüdrukutele “oma skautlus” ehk gaidlus (guide – ingl.k. juht, teed näitama). Tol ajal kehtinud tavade järgi ei olnud võimalik poisse-tüdrukuid samasse organisatsiooni ühendada. Nüüdseks on need piirid kadunud ja soolist vahet ei tehta. Nii skaudi- kui ka gaidiorganisatsioonidesse võivad kuuluda mõlemast soost inimesed, juhul kui asukohamaa organisatsioon pole teisiti sätestanud (näiteks religioossete tavade pärast Indias).

Skautlus kui juhtiv noorteliikumine ja WOSMi moodustamine

Skautlus levis lühikese aja jooksul paljudesse maadesse, jõudes sealjuures üsna kiiresti ka Eestisse (aastatel 1911-12).

Skautluse arenemine ja laienemine:

• 1916 – skautluse noorim aste: hundud, klassikaliselt 8- kuni 12-aastased poisid;
• 1918 – skaudieast välja kasvanud poistele: vanemskautlus, 16- kuni 20- aastased noormehed;
• 1925 – händikäp-skautlus, mis mõeldud kehaliste puuetega poistele.

1920. aasta augustikuul kogunesid skautide esindajad paljudest maadest kokku Londonisse, kus võeti sihiks luua ülemaailmne skautide organisatsioon. Kahe aasta pärast, 1922. aastal, tuldi kokku Pariisi ning moodustatigi WOSM (World Organisation of the Scout Movement), mille asutajaliikmete seas oli ka värskelt iseseisvunud Eesti. B-P valiti samas maailma peaskaudiks.

Skaudiliikumisest sai enimtuntud ja -tunnustatud noorteliikumine maailmas ning väga paljud inimesed on sellest osa saanud. Seda enamasti nooremas eas, kuid on ka neid, kes on aktiivselt asja juurde jäänud kogu eluks. B-P poolt on sõnastatud ka selline ütlemine: “Kord skaut – alati skaut!”

Skautlus ja maailmapoliitika

Ehkki skautluse üks aluspõhimõtteid on apoliitilisus, pole ta jäänud puutumata 20. sajandil maailma tabanud poliitiliste põhjustega tragöödiatest – sõdadest ning nendele järgnenud okupatsioonidest.

Samal ajal, kui vabas maailmas arenes skautlus jõudsalt, siis diktatuuririikides režiimile sobimatu skautlus hoopis keelustati – näiteks Venemaal peale kommunistlikku revolutsiooni ja Saksamaal peale natsionaalsotsialistide võimuletulekut. Skaudiliikumine asendati nendes riikides mõneti skautlust kopeerivate noorteorganisatsioonidega – pioneeriorganisatsioon nõukogude Venemaal ja Hitlerjugend Saksamaal, kuid kasvatustöö nendes organisatsioonides oli suunatud kujundamaks noortest mitte isiksusi, kes on sallivad teiste suhtes, vaid kuulekaid mutrikesi diktatuuririigi käsutäitjateks.

Sama saatus tabas ka Eestimaad 1940. aastal ning paljusid Ida-Euroopa riike järjest alates 1939. aastast, mil okupatsioonivõimud skautlikud organisatsioonid keelu alla panid. Skaudiliikumisega jätkati eksiilis, kodumaal saadi tegutseda vaid salaja.

Peale diktatuuride lagunemist on skautlikud organisatsioonid neis maades uuesti au sisse tõusnud ning koguvad üha enam populaarsust ja liikmeskonda.

Skautlus tänapäeval, WOSMi piirkonnad ja JOTA-JOTI

Praegu on maailmas ligikaudu 57 miljonit skauti – tüdrukut ja poissi. WOSMi kuulub praeguse seisuga kokku 176 riigi skaudiorganisatsiooni. WOSMi liikmeksvõtmise peamised eeldused on kohaliku riikliku organisatsiooni liikmeskonna suurus, mis peab ületama 1000 liiget, majandusliku kandepinna omamine, et olla suuteline teenima oma liikmeid ja kandma WOSMi poolt pandud kohustusi ning eeldatakse territooriumi riiklikku iseseisvust, kus organisatsioon paikneb (viimane on juriidikas vajalik). Sõltumata riikide suurustest on organisatsioonis kõigil võrdne hääleõigus.

WOSM jaotub kuueks regiooniks: Euroopa, Araabia, Aafrika, Aasia-Vaikse ookeani, Interameerika ja Euraasia

Skautluse algusaegadest on pärit traditsioon, et iga nelja aasta järel toimub ülemaailmne skautide laager ehk maailmajamboree. Neid püütakse korraldada iga kord võimalikult erinevates maailma paikades.

Koos infoajastu saabumise ja infoühiskonna järk-järgulise tekkimisega on skautlus oma väljundi leidnud ka internetis: skautide infolistid, kirjasõprus e-posti teel, üksuste ja organisatsioonide koduleheküljed.

1997. aasta 18.-19. oktoobril toimus esimene jamboree internetis (JOTI – Jamboree On The Internet), mille jooksul skaudid üle maailma üritasid võimalikult palju olla otsekontaktides interneti kaudu.

Juba pikemat aega on skautide hulgas levinud ka raadioamatörism. Esimene jamboree raadioside vahendusel (JOTA- Jamboree On The Air) toimus 1957. aastal ning toimub sellest ajast alates igal aastal oktoobrikuu kolmandal nädalalõpul, seega on nii JOTI kui JOTA toimumine rihitud samale ajale.

Kuidas skautlus Eestisse jõudis

Skautluse rajajaks Eestis oli Anton Õunapuu.

Lisaks temale propageerisid skautluse ideed Eestis teisedki. 1911. aastal üritasid Tallinna Peetri Reaalkooli poisid luua oma üksust, kuid vähese huvi tõttu jäi see idee pooleli. Esimene ametlikult registreeritud üksus alustas tegevust 1912. aastal Pärnus. Sealne liikmete arv oli kuni 30 skauti ja poiste vanus 12-17 aastat. Koondused toimusid neil vähemalt kord nädalas, kus suhtluskeel oli vene keel, kuid omavahel räägiti ka eesti ja saksa keeles. 1917. aastal pommitasid sakslased Pärnut ja gümnaasium, kus poisid õppisid, evakueeriti. Enne seda rüüstasid vene sõdurid skautide kodu ja pillasid nende varanduse laiali. Selletõttu lõppes sealne skautlik tegevus, mis oli kestnud viis aastat. Aastail 1916-1917 tekkisid skaudirühmad mitmel pool Eestimaal.

Miks üldse skautlus tekkis

Seoses inimühiskonna arenguga (linnastumine, linnaliku elulaadi levik) oli tekkinud kasvav vajadus taolise noorsooliikumise jaoks nagu seda on skautlus. Midagi analoogset oleks tekkinud niikuinii, kuid B-P oskas anda skautlusele hea väljundi: kasvatustöö läbi tegevuse, milles lapsed ise õhinaga osaleda soovivad, lisaks põhimõtted, mille sihid on kõigile arusaadavalt väärtuslikud. Skautlus on sobinud läbi aegade ning sobib tänapäevalgi eri rahvusest, eri usku ja erinevatest ühiskonnaklassidest pärit inimestele, eriti veel sellepärast, et skautluses pole kunagi seatud piiranguid huvialalisele tegevusele – skautluses võib õppida ja praktiseerida peaaegu ükskõik milliseid tegevus- ja huvialasid (näiteks mereskaudid). Kõiges selles seisnebki skautluse universaalsus.

Skautluse verstapostid ehk ajalugu aastaarvudes

1907 Robert Baden-Powell (B-P) korraldas Inglismaal Brownsea saarel esimese skaudilaagri (salgad: Kaljukass, Härg, Koovitaja ja Kaaren)
1909 Esimesed skaudiüksused väljaspool Briti Impeeriumi – Tšiilis
1909 Loodi tüdrukutele “oma skautlus” ehk gaidlus, kuna tol ajal kehtinud tavade järgi ei olnud võimalik poisse ja tüdrukuid samasse organisatsiooni ühendada
1911 Ilmus esimene artikkel skautlusest Eesti ajakirjanduses, autoriks Anton Õunapuu
1912 Eestis, Pärnus asutati esimene skaudiüksus
1916 Esimesed skaudiüksused Tartus
1916 Tekkis hundude vanusegrupp (tänapäeval 6-10aastased)
1917 Esimesed skaudiüksused Tallinnas
1918 Tekkis vanemskautide vanusegrupp (tänapäeval 15-17aastased)
1919 Anton Õunapuu langes Vabadussõjas
1919 1. Gilwelli kursus – skaudijuhtidele suunatud kõrgeim koolitus ehk eesti keeles Metsamärgi kursus
1919 Loodi Eesti Skautide Peastaap, mille ülemaks sai Arnold Tols
1920 1. maailmajamboree Inglismaal Londonis (8000 osalejat, sh 10 eestlast)
1920 B-P nimetati maailma peaskaudiks
1921 Tartus loodi Eesti Skautide Malev (ESM), mille vanemaks sai Leopold Tõnison
1921 Hakkas ilmuma ajakiri “Eesti Skaut”
1921 Eesti Skautide Maleva vanemaks valiti Nikolai Kann (hilisem haridus- ja sotsiaalminister)
1922 Loodi maailma skaudiorganisatsioon WOSM (World Organization of the Scout Movement)
1922 Tekkis rändurite vanusegrupp (tänapäeval 18-26aastased)
1925 Tekkis handicap-skautlus (kehalise puudega noortele)
1926 Eesti skautide (ESM) 1. suurlaager Pirital (üle 400 osaleja)
1932 Eesti skautide (ESM) 2. suurlaager Valgerannas (ligi 800 osalejat)
1936 Eesti skautide (ESM) 3. suurlaager Paralepas (üle 2000 osaleja)
1938 B-P läks skautlusest “pensionile” ja asus elama Keeniasse
1940 Eesti Skautide Maleva tegevus lõpetati seoses Eesti okupeerimisega
1941 B-P suri 83-aastasena Aafrikas Keenias
1944 Esimesed eestlaste skaudiüksused Rootsis
1945 Esimesed eestlaste skaudiükused Saksamaal
1946 Loodi Eesti Skautide Liidu Keskbüroo, mis juhtis eesti skautlust välismaal ja mille peasekretäriks valiti skautmaster Herbert Michelson
1946 Hakkas ilmuma skautlik ajakiri paguluses “Tulehoidja”
1949 Loodi organisatsioon Eesti Skaudid Paguluses
1949 Tegevust alustasid eesti skaudiüksused Kanadas, Austraalias ja Ameerikas
1954 Eesti Skaudid Paguluses nimetati ümber Eesti Skautide Liiduks
1962 1. väliseestlastest skautide suurlaager “Maailmalaager” ja gaidide suurlaager “Ilmakaare” Kanadas Kotkajärvel, millest sai alguse hilisem ülemaailmsete ESTO päevade idee – vt artikkel
1972 Eesti Skautide Liidu “peasekretäri” ametinimetus muudeti “peaskaudiks”
1972 Seni suurim väliseestlaste maailmalaager “Kotkajärve” Kanadas üle 2000 osalejaga
1988 Eestis tekkisid taas esimesed skaudiüksused
1989 Taastati Eesti Skautide Malev, peaskaudiks valiti Richard Tõnnus
1989 Eesti Poiste Liidu (juht Leho Männiksoo) baasil loodi Eesti Eetserite Ühendus (hiljem Eesti Eetser-Skautide Ühendus), mille juhiks sai Andres Haamer
1990 Eesti Skautide Maleva peaskaudiks valiti Tõnu Aavasalu
1990 Ilmuma hakkas uuesti ajakiri “Eesti Skaut”
1992 Eesti skautide (ESM) 4. suurlaager Pärnumaal Matsirannas
1993 1. Gilwelli (Metsamärgi) kursus Eestis
1993 Eesti Skautide Maleva ja Eesti Eetserite Ühendus ühinesid, ühise organisatsiooni nimeks sai Eesti Skautide Malev ja peaskaudiks valiti Tõnu Aavasalu
1995 Loodi Eesti Skautide Ühing ja peaskaudiks valiti Tõnu Aavasalu
1995 Eesti skautide (ESÜ) 5. suurlaager Tagametsas
1996 ESÜ võeti WOSMi liikmeks
1997 ESÜ peaskaudiks valiti Kristjan Pomm
1998 Eesti skautide ja gaidide (ESÜ + EGL) 6. suurlaager “Metsaraamat” Tagametsas
1999 ESÜ ostis Tagametsa jahilossi ja selle juurde kuuluva maa
2000 Seni viimane väliseestlaste maailmalaager Kanadas Kotkajärvel
2001 Eesti skautide ja gaidide (ESÜ + EGL) 7. suurlaager “Hõimusild” Tagametsas
2003 ESÜ kontor kolis Tallinnas kesklinna Lembitu tänavale
2005 Eesti skautide ja gaidide (ESÜ + EGL) 8. suurlaager “Rännumaa” Tagametsas
2006 ESÜ sai kingituseks maa Saaremaal Kihelkonnas
2006 ESÜ peaskaudiks valiti Siimon Haamer
2007 Maailma skautluse 100. juubeliaasta, mida tähistati muuhulgas 1. augustil ülemaailmse skauditõotuse uuendamisega
2009 Eesti skautide ja gaidide (ESÜ + EGL) 9. suurlaager “Tähemets” Tagametsas
2010 ESÜ peaskaudiks valiti Jüri Ehandi
2013 Eesti skautide (ESÜ) 10. suurlaager “Maailm algab minust” ehk MAM Tagametsas
2013 ESÜ peaskaudiks valiti Kristjan Pomm
2017 Eesti skautide (ESÜ) 11. suurlaager “Seiklusratas” Tagametsas
2017 Valmis Tallinna Skaudimaja Juurdeveo tänaval, kuhu kolis ka ESÜ kontor
2020 Koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudiga valmis mõju-uuring “Skautluse tajutud mõju isiklikule arengule, oskustele ja edasistele eluperspektiividele”
2021 ESÜ peaskaudiks valiti Siim Maripuu
2021 Eesti skautide (ESÜ) 12. suurlaager “Kaheksakand” Tagametsas
2024 Eesti skautide (ESÜ) 13. suurlaager “Silmapiir” Paunkülas

Kuulsaid skaute Eestis ja maailmas

Eestis:
Toomas Hendrik Ilves – Eesti Vabariigi president (USA Lakewoodi Kalevipoja lipkond)
Leho Männiksoo – raadio- ja trükimeedia ajakirjanik (Ökoskautide lipkond)
Tiit Terik – poliitik ja Riigikogu liige
Taavi Rõivas – poliitik ja Riigikogu liige, endine peaminister
Lauri Läänemets – poliitik ja Riigikogu liige, siseminister (Ökoskautide lipkond)

USAs:
Neil Armstrong – astronaut (esimene skaut kuul) (Eagle Scout)
Bill Clinton – USA president (Cub Scout)
Gerald Ford – USA president (Eagle Scout)
Harrison Ford – näitleja (Life Scout)
Bill Gates – Microsoft-i asutaja (Life Scout)
John F. Kennedy – USA president (Star Scout)
Jim Morrison – rockilegend, ansambli “The Doors” solist
Steve Fossett – USA miljonär, ümbermaailmalendur (Eagle Scout)
Donald Rumsfeld – USA endine kaitseminister
Steven Spielberg – filmirežissöör
Richard Dean Anderson – näitleja, MacGyver
Jimmy Carter – USA president
Ronald Reagan – USA president (skaudijuht)
Barack Obama – USA president (Cub scout)

Suurbritannias:
John Major – endine peaminister
Sir Paul McCartney – helilooja, The Beatles kitarrist ja solist
George Michael – muusik
Keith Richards – muusik, The Rolling Stones kitarrist
Sir Cliff Richard – muusik
David Bowie – muusik
David Beckham – jalgpallur
Tony Blair – endine peaminister
Bear Grylls – seikleja ja teletäht, ellujäämissaadete autor, Chief Ambassador of World Scouting

Mujal maailmas:
Nelson Mandela – Lõuna-Aafrika Vabariigi president
Carl XVI Gustav – Rootsi kuningas (aktiivne skautluses ka tänapäeval)
Ingvar Carlsson – Rootsi endine peaminister
Jacques Chirac – Pranstsusmaa president
Valdas Adamkus – Leedu president
Juan Carlos I – Hispaania kuningas