Skaudijuhi käsiraamat

2020 aasta alguseks tuleb siia uus Käsiraamat pdf kujul. Sinnani saab abimaterjali allpool olevast tekstist.

Sissejuhatus skautlusesse

Skautluse eesmärgiks on kasvatada noortest aktiivsed ja täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed, aidates neid arendada füüsiliselt, intellektuaalselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ning kõlbeliselt, et nad õpiksid kasutama enda täit potentsiaali, et vastutustundlike kodanikena ühiskonna arengusse panustada. Need 5 arenguvaldkonda on noorteprogrammis (vt Skautlik meetod) olulisel kohal, sest noorte iga tegevus/seiklus tuleb mõtestada ja siduda arenguvaldkondades seatud eesmärkidega.

Mida me teeme – muudame skautluse kaudu maailma paremaks.

Kuidas me teeme – skautliku meetodi (vt ptk Skautlik meetod) ja programmitsüklite kaudu  (vt ptk Programmitsükkel).

Miks me teeme – et jõuda skautluse eesmärkides seatud tulemusteni.

Skautlus on …

  • haridus terveks eluks – Skautlus täiendab saadud teadmisi koolist ja kodust. Skautlus aitab ennast tundma õppida, tekitab soovi uurida ja avastada tundmatut ning süvendab omistatud teadmisi.
  • noorte liikumine – Skautlus on liikumine, mis liigub arenedes ja kohanedes vastavalt kohalikele oludele ning vajadustele.
  • rahvusvahelisel tasandil – Skautlike organisatsioone ja selle harusid võib leida rohkem kui 150 maal ja territooriumil.
  • kasvavas järgus – Skautluse kasv pole peatunud alates selle asutamisest 1907. aastal. Tänaseks on rohkem kui 40 miljonit liiget, nii poisse kui ka tüdrukuid. Skautluse liikmete arv on kahekordistunud viimase 20 aasta jooksul ning suur osa kasvust on toimunud arengumaades.
  • liikumine kõigile – Vastavalt skautluse asutaja Robert Baden-Powelli poolt püstitatud eesmärgile, reeglitele ja meetoditele on skautlus avatud kõigile vaatamata nende rassile, soole, päritolule jms.
  • eesmärgiga ajaviide – Läbi õpetliku ajaviite programmide täiendab skautlus oma eesmärki aidates kaasa noorte füüsilisele, intellektuaalsele, ühiskondlikule ja vaimsele arengule.
  • vanemate proovile panek – Võimalus aidata noori ning aidata kaasa generatsioonide vahelisele üksteise mõistmisele. Täiskasvanud skaudijuhid täiendavad ennast läbi koolituste ja uute kogemuste.
  • vabatahtlik tegevus – Skautide ja juhtide liitumine on nende omal soovil.
  • mittepoliitiline liikumine – Skautlus ei esinda ega tohigi esindada poliitilisi ühinguid või organisatsioone, samas skautlus soosib panust ühiskonna ja kodumaa arenguks.

Skautlus on meetod…

  • andes lubaduse – Püüda teha parimat, et austada kõike, mis on püha, täita kohust kodumaa ees, aidata kaasinimest ja järgida skaudiseadusi.
  • õppides läbi tegevuse – Aktiivne osavõtt väljakutsetel ja õppides kiiresti tundmatutes olukordades kohanema. Skaut saab läbi tegevuse paremaks, andes endast kõik, et kiiresti kohaneda ja parandada tulemusi.
  • töötades gruppides – Arendab juhtimise ning meeskonnatöö oskusi ja isiklikku vastutusvõimet.
  • stimuleerivad programmid – Progressiivsed tegevused vastavalt noorte huvidele. Tegevused on seotud loodusega, avades rikka õppimiskeskkonna, kus lihtsus, loovus ja avastused võimaldavad seiklusrikkaid katsumusi.

Skautlus on eluviis…

  • vaimseks arenguks – lubades otsida elus vaimseid väärtusi, mis hõlmavad enamat kui materiaalset maailma.
  • ühiskondlikuks arenguks – võttes osa ühiskonna arengust, austades kaasinimesi ja loodust. Võideldes kohaliku, rahvusliku ja rahvusvahelise rahu, mõistmise ja koostöö eest.
  • isiklikuks arenguks – arendades enda vastutustunnet ja stimuleerides vastutusvõimet.

Skautlik meetod

Skautliku meetodi väljatöötaja on skautluse rajaja, Lord Robert Baden-Powell ning see on kogu skautliku tegevuse vundamendiks. Skautliku meetodi aluseks on eneseharimise põhimõte, mis koosneb kaheksast komponendist:

Salgasüsteem

Salgasüsteem tekitab organisatsiooni ning õppimine läbi skautliku meetodi annab noortele, kes on omavahel sõbrad, võimaluse olla vabatahtlikult väikestes gruppides, millel on oma identiteet ning tahe teha seda pikaajaliselt, nautimaks sõprust, toetada üksteist tema isiklikul arengurännakul, võtta kohustusi üksteise ees ning jagada kohustusi projektides ning suhelda teiste samasuguste salkadega.

Vanusegruppidesse jagunemine on vajalik, kuna lapsed arenevad väga erinevalt ning ühest vanusegrupist teise hüpata ei saa. Salkade nimetused vastavalt vanusegruppidele nimetatakse erinevalt:

  • Hundupesad (6 – 10 a)
  • Skaudisalgad (11 – 14 a)
  • Vanemskautide tiimid (15 – 17 a)
  • Rändurite klubid (18 – 26 a)

Salga suurus

Pole olemas ideaalset salga liikmete arvu, kuid praktika näitab, et parim salga suurus on 5-8 inimest. Salga toimimine ei sõltu mitte inimeste hulgast vaid pigem salga liikmete motivatsioonist ning omavahelistest sidemetest.

Mitteformaalse salga identiteet tähendab salga liikmete teadlikkust, milline nende salk on ning kuidas see teadmine areneb ajas ja erinevates situatsioonides. Identiteet koosneb salga sisemisest struktuurist, liikmete staatustest ning rollidest, salga reeglitest, juhtimisest ning salka kuuluvuse sümbolitest.

Salga suurus võib hundudest kuni ränduriteni oluliselt erineda, kuna noored ise otsustavad, kui palju inimesi on nende salgas vajalik, et saavutada selle täielik identiteet. Sellegipoolest on väiksemad salgad tõestanud oma efektiivsust skautide individuaalse arengu vahendina programmi läbimisel, kuid sellest ei tohi skaudijuht salga moodustamisel lähtuda.

Salga reeglid

Need on standardid, mis on salga liikmetele olulised ja nende poolt aktsepteeritud. Paljudes mitteformaalsetes gruppides on ka kirjutamata reegleid ja tavasid, mis tihtilugu on ka otsesõnu defineerimata.

Lisaks skaudiseadustele tekivad ka skaudisalgas loomuliku kujunemise teel salga enda reeglid, kuidas noored oma salgas mingit asja teevad. Reeglid arenevad koos grupi täiustumise ning arenguga. Need reeglid kogumis moodustavad salga sisemise kultuuri. Kultuur areneb koos salgaga ning noortele meeldib öelda „meie salgas tehakse asju nii.“

Reeglid peaksid olemas olema nii sõnaliselt kui ka tähenduselt lahti seletatud nii, et iga salga liige neid täielikult mõistaks. Noorte arenedes muutuvad ka salga reeglid täpsemaks.

Noorteprogramm

Skautluse eesmärk on luua noortele juba alates kuuendast eluaastast koht, kus nad turvalises keskkonnas saavad ise läbi aktiivse avastamise õppida, eakohaselt vastutada, seigelda ja meeskonnas tegutseda. Me julgustame noori juba varajasest east mõtlema ka oma kogukonna vajadustele ning olema aktiivseks nooreks kodanikuks. Skautluse põhitegevus toimub iganädalaselt 6-8-liikmelistes salkades täiskasvanud vabatahtliku noortejuhi koordineerimisel. Skauditegevuste raames on näiteks uuritud inimese mõju loodusele ning seejärel ise vett puhastama õpitud, harjutatud esmaabi andmist, kuid ka näiteks salgana oma kohalikule omavalitsusele laste seisukohast ettepanekuid tehes kodukoha elu parandatud. Mitu korda aastas toimuvad üle-riigilised üritused, kus noored saavad õpitud oskusi proovile panna, õppida üksteiselt ning läbi uute olukordade areneda.  Suurtel üritustel osalemine on noorte jaoks unustamatu kogemus; laagrite ja matkade käigus saavad noored parema pildi oma oskustest, märgatavalt arendavad oma iseseisvust ning leiavad sõpru väljaspool arvutikeskkonda. Arvestades skautluse üleilmset mõõdet, siis kuulub skautide tegevuste hulka ka osalemine rahvusvahelistes ettevõtmistes.

ESÜ noorteprogrammi aluseks on järgnevad põhiprintsiibid:

  • Skautliku meetodi kasutamine (vt Skautlik meetod)
  • Noorte kaasamine planeerimisprotsessi
  • Individuaalne kogemus ja personaalne areng

Noored ise on täielikult kaasatud oma skautluse kogemuse kujundamisel ja elluviimisel. Noored mõtlevad välja, planeerivad ja viivad ellu iseenda seiklusi kogudes uusi elamusi, kogemusi ning ennast arendades. Skaudijuhi rolliks on noortele toeks ja abiks olla ning neid õigel teel hoida. Läbi selle ühise kogemuse loome programmi grupile.

Programmitsükkel

Programm, mida noored ise endale koos skaudijuhtide abiga kokku panevad, käib kolme kindla sammu haaval (plaani-teosta-hinda):

Tegevused planeeritakse, viiakse läbi ning hiljem analüüsitakse kogu protsessi. Tegevuse järgne analüüs on väga oluline, aidates noortel õppida läbi tegevuse, välja tuua ja kinnistada uued teadmised ja oskused ning võtta õpitu kaasa järgmisele seiklusele. Järelduste tegemine on oluline osa noore isikliku teekonna juures. See võimaldab näha enda arengut ja liikuda edasi tulevaste avastuste ning kogemuste poole.

Salga algatamine

Uue skaudiüksuse loomise peamiseks eelduseks on tahe seda teha ja soov loodud üksust pikaajaliselt vedada. Uut skaudiüksust saab luua Eesti Skautide Ühingu aktiivne liige (esitatud ESÜ liikmeankeet, tasutud käimasoleva aasta liikmemaks). Soovitataval on uuel üksuse asutajal ja juhil läbitud Uute vabatahtlike Metsalaagri koolitus ning Skautlemise Meistriklassi (või mõni varasem skaudijuhi) koolitus, kuid samas ei ole need ilmtingimata määravad ja neid võib läbida ka uue salgaga tegutsemise käigus.

Enne kui esimese kohtumise/reklaamürituse teed, mõtle valmis:

  • mis vanuses noori soovid oma salka/üksusesse ( salga sees on hea kui vanusevahe on maksimaalselt 2 aastat).
  • kus kohas te koos käima saaksite hakata (kohalik noortekeskus, huvikool, valla poolt pakutavad ruumid).
  • kes oleks ka abijuht (nii tagad salga järjepidevuse ja jätkusuutlikkuse). Üksi on võimalik aga kahekesi on tunduvalt lihtsam ja teil on rohkem motivatsiooni.

Esimene kohtumine huvilistega:

  • Koolis skautluse tutvustamine selles vanuses olevale klassile.
    • + Info jõuab suurele arvule noortele.
    • –  Info ei jõua noortelt edasi vanematele (hundu-  ja skaudiealised enamasti ei otsusta iseseisvalt oma huviringe).
  •  Avalik matk/ mäng/ tegevus kõikidele huvilistele.
    • + Info jõuab nii noortele kui vanematele.
    • – Üritusele kohale võib vähese/väheatraktiivse reklaami tõttu tulla vähe inimesi (kuigi reeglina ei ole hundude vanuses kunagi osalejate puudust).

Esimese kohtumise materjal:

  • Skautlust tutvustav video ja info paberil.
  • Sind (juhti) ja sinu üksust tutvustav info paberil.
  • Järgmise kohtumise (esimese koonduse) aeg ja koht öelda (korduvalt) suuliselt, kuid anda ka kirjalikult kaasa.
  • Kogu kokku esimesel kohtumisel huvitatute e-maili aadressid ja telefoninumbrid ning kirjuta ja helista neile enne järgmist kohtumist kinnituseks, et koondus on toimumas.


Kui otsus on kindel ja soovid üksuse algatada, siis:

Esmalt on tarvis uurida kas on üksuse juhtimiseks olemas kaks või enam juhti ning kas on piisavalt huvilisi (noori) skautluse vastu.

Teiseks on tarvis leida tegevuskoht, kus saaksid regulaarselt toimuda koondused.

Kolmandaks on tarvis mõelda üksuse nimi, mis on vaja kooskõlastada ESÜ kontoriga aadressil info@skaut.ee, et vältida nimede kordumist.
Neljandaks peale nime kinnitust on vaja edastada järgmine info üksuse kohta: üksuse nimi, üksuse juht/juhid, juhtide kontaktandmed (e-mail ja telefoni number), üksuse tegustemise asukoht, koonduste toimumisajad, vastuvõetavate liikmete vanus.

Viiendaks on võtta ühendust ja liituda piirkondliku malevaga, mille jaoks on vaja kirjutada kohalikule malevale sooviga liituda. See annab võimaluse käia malevate laagrites ja teha ühiseid üritusi.

Kuuendaks on vaja luua üksuse sümboolika – kaelarätt, logo/embleem, üksuse nimega kaared, üksuse lipp. Kaelaräti disain on tarvis kooskõlastada kontoriga, et vältida liigset sarnasust juba mõne olemasoleva kaelarätiga. Sümboolika jaoks on võimalik taotleda rahastust ESÜ projektist “Mõtetest tegudeni”.

Alati oleks hea, kui üksust ei vea üks inimene, nii väldid liiga suure koormuse võtmist, seega on soovitatav asutada üksus kellegagi koos või kaasates kohe alguses mõni abijuht. Suurema üksuse puhul võiks olla olemas lisaks üksuse juhile ka infojuht, majandusjuht, programmijuht – nende inimestena võid kasutada ka väljaspool skautlust olevaid vabatahtlikke või lapsevanemaid.

Kui soovid oma üksusesse juurde noori, siis tasub seda infot levitada kohalikes koolides, huvikoolides, noortekeskustes jne, selleks töötavad näiteks plakatid, meililistid ja mõnikord on ka kohalikud ajalehed valmis kuulutusi tasuta jagama. Infot on samuti võimalik jagada ka ESÜ kanalites. Uued liituvad lapsed ei tea väga palju ESÜ paberimajandusest, seetõttu on oluline lapsevanemaid alguses aidata ja suunata – esmatähtis on, et lapsevanem täidaks ära lapse liikmeankeedi ja see jõuaks allkirjastatuna ESÜ kontorisse / digiallkirjastatuna ESÜ meilile ning tasutud saaks ka liikmemaks.  

Tasub mõelda ka selliste asjade peale nagu: kas lapsevanemad tasuvad liikmemaksud ja ürituste osavõtumaksud otse ESÜ kontole või kogud raha ise ja edastad selle ise ESÜle. Lisaks tasub mõelda ka registreerimiste peale – kas iga lapsevanem hakkab ise oma last/lapsi laagritesse registreerima või teed seda sina ise, kogudes kokku kõik üksuse osalejad ning edastades registreeringu kõik korraga ESÜle. Nii on juhil endal pidevalt ülevaade, kes on registreerinud ja kellel nt veel osavõtumaks tasumata.

Kaasa lipkonna tegemistesse juba algusest peale lapsevanemaid – nii on suurem tõenäosus, et nad jätkuvalt toetavad ja aitavad lipkonna laagrites, transpordiga vms. Lisaks on lapsevanematel täpsem ülevaade, millega nende lapsed tegelevad.

Hundu- ja skaudikoonduse juhtideks on täiskasvanud skaudijuhid, kuid abijuhtideks võivad olla ka vanemskaudi ealised. Range soovitus on, et igal salgal oleks kaks juhti. Skaudikoondus kestab orienteeruvalt 45 minutit kuni 1 tundi. Kindlasti peab 90% koondustest olema kohal 2 juhti. Koondused toimuvad tavaliselt skaudimajades, noorte- või kultuurikeskustes, koolimajades, kodudes, kogudustes ja mujal. Soovitatavalt võimalikult palju vabas õhus.

Hundu koonduse ehitus:

  • Kogunemistegevus – tegevus, millega saab jooksvalt liituda ning mis ei võtaks pikalt aega (nt pusle, lõikamine ja kleepimine, punumine jne)
  • Avamine – traditsiooniline algustegevus/tseremoonia. Igale salgale omane traditsioon, mis liidab ja ühendab. Võimalusel lasta salgal tegevus ise välja mõelda.
  • Liikuv programm – liikuv tegevus või mäng, mis võib vabalt olla käeline tegevus, laulmine vms.
  • Info ja nõupidamine – Korraldusliku info jagamine tulevaste koonduste, laagrite, matkade jms kohta, osavõtumaksude/liikmemaksude korjamine, oma matkade/laagrite planeerimine ning tulevaste plaanide nõupidamine.
  • Liikuv mäng – Aktiivne liikumist sisaldab mäng, mis võimaldab välja elada. See võimaldab noored maha rahustada järgnevateks koonduse tegevusteks.
  • Salga tegevus (koolitused, korraldamine, askeldused) – sisuline (skautlik) tegevus. Uute teadmiste õppimine, praktiseerimine, ise läbi tegemine ja proovimine. Tegevuse sisus tuleks lähtuda aastaplaanist (mille salgajuhid on õppeaasta alguses teinud) ja teha seda, mis varem mõeldud ja plaanitud. 
  • Ühine tegevus – salgaga koos ühine mäng/võistlus. Võimaluse eelnevalt õpitu läbimängimine või tegevuse/võistluse raamest teadmiste kontroll.
  • Lõpetamine – taaskord traditsiooniline tegevus, mis võiks olla tore ja meeldejääv ning paneks punkti koondusele.

Skautide ja vanemskautide koonduste ehitus (sarnane hundu koondustele, kuid väikeste muutustega):

  • Kogunemistegevus 
  • Avamine
  • Info ja nõupidamine
  • Eelmise seikluse analüüs
  • Uue seikluse planeerimine
  • Salga tegevus (koolitused, korraldamine, askeldused) 
  • Ühine tegevus
  • Lõpetamine 

Hundupesadel toimuvad koondused tavaliselt kord nädalas, mis kestab u tund aega. Hundukoonduse tegevused on tavaliselt mängulised (hundu katsete läbimine, õppimine jms). Hundud õpivad koos töötama ja mängima ning koondustel on tähelepanu suunatud kohusetunde arendamisele, juhioskuste praktiseerimisele, õiglustunde süvendamisele ja ausale mängule. Enesearendamine toimub läbi hundu- ja erialakatsete mängude, laulude, juttude, näitlemise ja välitegevuse. Hundude juhid on soovitatavalt üle 23 aasta vanused ja abid üle 18 aasta vanused ning läbinud ka vastava koolituse. Juhid ja abid moodustavad koos juhtide meeskonna, kes arendavad tegevusprogrammi ja ka karja liikmete juhtimisoskust. Hundusid innustatakse pakkuma tegevusideid.

Skaudisalkadel toimuvad koodused tavaliselt kord nädalas, mis kestavad 1 kuni 1,5 tundi. Peatähelepanu on suunatud kokkukuuluvustunde süvendamisele, koostöö valmidusele ja oskusele ise oma tegevust planeerida. Enesearendamine toimub skautidel läbi seikluste planeerimise, seikluste läbiviimise, seikluste analüüsimise, skaudioskuste arendamise, matkamise, hobide ja laagrielu. Skaudisalga juht võiks soovitatavalt olla rohkem kui 21 aastat vana ja abijuht vähemalt 18 aastat vana. Rühmajuht juhib rühma koos abide ja salgajuhtidega. Skaute innustatakse pakkuma tegevusideid ja osalema nende teostamises ja hiljem analüüsimises.

Vanemskautide tiimide koondused toimuvad üks kuni kaks korda kuus. Peatähelepanud on suunatud vastutustunde ja otsustusvõime arendamisele ning vastutuse andmisele. Tegevused vastavad noorte huvidele ning annavad võimaluse neid proovile panna. Enesearendamine toimub läbi katsejärgu sooritamise, silmaringi avardamise ja seiklusjanu rahuldamise. Vanemskautide juhid on soovitatavalt üle 21 a, kes on peamiselt nõuandja, kuid järjekindel motiveerida/innustaja. Vanemskaute julgustatakse pakkuma tegevusideid ja neid omaalgatuslikult ka teostama.

Rändurite klubid toimuvad kord kuus, et anda tagasiside  oma eesmärkide täitmisest ja teha koos klubiliikmetega midagi põnevat. Klubi kestvus on soovituslikult 2 tundi, millest pool aega jagatakse infot oma eesmärkide kohta ning teine tund aega õpetab üks rändur teistele midagi, milles tema on osavam, kui teised.  Rändurite puhul on tähelepanu kohusetunde ja vastutustunde arendamisel. Tegevusalad on ränduritel jaotatud 5 valdkonda: juhtimine, raha ja toetajate leidmine, matka ja laagritegevused, keele arendamine ja suhtus ning ellujäämine. Ränduritel otsest juhti ei ole, kuna tegu on täiskasvanud inimestega ning igaüks vastutab oma enesearendamise eest ise, seades endale eesmärke ja neid läbi tegevuse täites. Rändurite klubil on iga kuu erinev vastutaja – põneva osa läbiviija. See lepitakse kokku kas paar kuud varem või hiljemalt eelmisel klubis. 

Koonduste läbiviimiste meelespead:

  1. Koondus varasemalt ettevalmistada – juht näitab eeskuju ehk juht õpib koonduses käesoleva teema selgeks ning oskab vastata antud teemaga seonduvatele küsimustele.
  2. Mõtle, kellele koonduse tegevus on suunatud – iga vanusegrupp vajab erinevat lähenemist.