Pärimuskultuurne skautide ja gaidide Jüripäev 2024 Tartus

2024. aasta Jüripäeva laager toimus 19.-21. aprillil Tartus ja oli üle aastate väga eriline selle poolest, et nii laagri korraldajad kui laagris osalejad olid ESÜ ja EGL ehk nii skaudid kui gaidid. Laagris osales kokku ca 320 skauti-gaidi. Ja veel oli seekordse laagri puhul eriline see, et laagri staap oli ilmselt läbi aegade kõige noorema koosseisuga, kelle jaoks nii suure laagri korraldamine oli esmakordne: laagri juht Siim Lillemaa (EGL/Galaktika Pingviinid), infojuht Helena Eltermaa (ESÜ/Tondisalu), tehniline juht Kevin Meresmaa (ESÜ/Ökoskaudid), programmijuht Merili Meltsas ehk Merru (ESÜ/TSGM Mesilased), matka- ja majandusjuht Sirli Staub (EGL juhatus) ja Katriin Rätsepp (ESÜ/Okaskannel). Staabi mentoriteks olid Siimon Haamer (ESÜ/TSGM Ilves) ja Tiia Lillemaa (EGL/Galaktika Pingviinid) ning adminkoordinaatoriks Sirje Pool (ESÜ kontor). 

Laager toimus Raatuse Koolis. Kui kõik olid kohal ja kõhud täis, suunduti reede õhtul tõrvikurongkäigule üle Kaarsilla ja läbi Raekoja platsi Toomemäele, lõpp-punktiks Willem Reinmanni mälestusmärk, kus toimus traditsiooniline avatseremoonia, meeskonna tutvustus ja Jüripäeva legendi jutustus. Lisaks sellele toimus Neidude esinemine rahvatantsuga. Lisaks on Jüripäevadel traditsiooniks reede õhtul hundude lubaduste ja skautide tõotuste andmine, mis sai seekord samuti üksustel Toomemäel läbi viidud. 

Laupäeval toimus Jüripäevale traditsiooniline matk kolmes vanuseastmes: hellakesed/hundud, gaidid/skaudid ja vanemgaidid/vanemskaudid. Matkast võttis osa 41 tiimi. Matka käigus külastati erinevaid Tartu paiku, sealhulgas Botaanikaaeda, Tartu lauluväljakut ja Anne kanalit. Punktides pandi matkalised proovile nii gaidi/skauditeadmistes ja -oskustes kui ka Eesti pärimusega seotud ülesannetes. 

Pühapäeva hommik algas päikeseliselt (tagantjärgi saame ilmataadile olla väga tänulikud Jüripäeva ilmade eest, kuna pärast laagrit päris jüripäeval tuli üle Eesti maha paks lumi). Pandi selga skaudivormid, kaela kaelarätid ja rivistati kooli juures pidulikuks paraadiks üles kõik üksused, kes siis pika rivina läbi linna Raadile Eesti Rahva Muuseumi juurde marssisid, et panna punkt seekordsele Jüripäevale ning anda üle ja võtta vastu tublide edutused ning eelmise päeva matka auhinnad. 

Matka esikolmikud olid järgmised:

HUNDUD/HELLAKESED:

1. Rohutirtsud (ESÜ)
2. Peeter üle oja (EGL)
3. Kõrvehundud (ESÜ)

GAIDID/SKAUDID:

1. Pääsusaba (ESÜ)
2. Tondikuused (ESÜ)
3. Karutähed (EGL)

VANEMGAIDID/VANEMSKAUDID/RÄNDURID:

1. Limpasiilid (ESÜ)
2. Kollane Auto (ESÜ)
3. Kevad Vaib (EGL)

Ja edutused pälvisid:

Kuidas oli laagrit korraldada?

Küsisime korraldajate käest ka nende laagrikogemuse kohta – kuidas laager läks, millal ettevalmistused algasid, kuidas oli olla korraldaja rollis ning mis oli Sinu valdkonnas kõige olulisemat, mida soovitaksid järgmise aasta Jüripäeva tegijatele?

Katriin: Oma segmendiks räägiks hea meelega väikese loo, kuidas üldse see Jüripäeva laager olema sai. Pea kaks aastat tagasi kohtusid Balti Jamboreel esmakordne IST skautide organisatsioonist ja IST meeskonna abijuht gaidide organisatsioonist. Selles laagris toimus väga palju organisatsioonidevahelist suhtlust ning nagu alati tõusis küsimus, et miks me ei korralda laagreid enam koos? Ja sellest küsimusest hakkas hamster rattal jooksma. Skaut ja gaid hakkasid tõsiselt arutama, kas see oleks üldse tehtav ja kas see läheks rahvale peale. Möödus umbes aasta ning skaudist ja gaidist olid saanud väga head sõbrad. Ühel päeval tõstatas gaid küsimuse: “Kuule, aga teeks ära? Korraldame Jüripäeva laagri koos.” Ja täpselt nii saigi tõeks see hullumeelne idee, mille seeme on maetud Leedu jamboree juhtide kohviku pinkidesse. Mina olin loos skaut ja Siim gaid. 
Iseenesest korraldamine oli tore, sest sain seda teha suuresti omavanuste inimestega. Loomulikult olid abis ka meie imelised mentorid. Kuigi järgnevatel aastatel peaks korraldamisega alustama palju varem. Lisaaeg oleks teinud sponsorite otsimise ja korraldustiimi isikliku aja planeerimise palju kergemaks. Minu isiklikud ülesanded laagris olid: sponsorite otsimine, tänukirjade ja diplomite kujundamine ning terve ürituse fotografeerimine. Kõrvalametiteks olid ka “personaalne taksojuht tervele korraldustiimile” ja “see üks tüdruk, kes karjub hästi kõvasti paraadil ja rongkäigul”. 
Järgmistele aastatele pean soovima edu, tegu on realistlikult suhteliselt raske laagriga, sest inimmass on suur ja tegevust on palju. Kuigi on okei komistada, siis peate uuesti üles tõusma ja kahekordse rammuga edasi pushima. Te olete tublid ja saate hakkama. 

Sirli:  Selle Jüripäeva laagri korraldus sai minu jaoks alguse gaidide 2023. aasta sügisestel nõupäevadel, kui Jüripäeva korraldus Tartu gaididele suunati ja minu ülesandeks sai nende hulgast peakorraldaja leida. Läks natuke aega mööda ja Siim avaldas soovi ise peakorraldajaks hakata, aga küsis kohe, kas see võiks olla ühislaager skautidega. Arutasime seda juhatuse koosolekul ja jäime skautide vastust ootama. Olles jõudnud praktilistes aspektides kokkuleppele, pöördus Siim nüüd minu poole, et kas ma ei tahaks laagri finantsjuhiks tulla. Sealt see asi minu jaoks veerema hakkas, kui esimesel koosolekul ka matk minu teha sai. Nii ma siis järgmised neli kuud nokitsesin selle matka kallal ja hoidsin samal ajal eelarvel silma peal. Laagri korraldus nagu laagri korraldus ikka, kuigi mastaap oli kõvasti suurem kui tavaliselt. Kui on üks aspekt, mida see laager tõestas, siis seda, et omavahel hästi klappiv korraldustiim on hea laagri aluseks. Sest kuigi suurem osa meist polnud varem nii suures laagris nii suurt rolli kandnud ning suurem osa programmi eelarvest läks embleemide ja paraadi liikluskorralduse katmiseks, siis tulemus oli siiski Jüripäeva vääriline.  

Siim: Laagri idee sai alguse kaks aastat tagasi Baltic Jamboreel, mis toimus Leedus. Nimelt arutasime Katriiniga, miks ei ole ammu koos tehtud ühislaagreid ja kuidas saaks teha nii, et tulevikus toimuks ägedaid ühislaagreid. Ettevalmistused algasid 2024. aasta jaanuarist ja pea iga nädal oli ühine koosolek, et saada ühine pilt sellest, kui kaugel me oma korraldamisega oleme. Korraldaja rollis oli väga meeldiv olla, kuid pead olema valmis igaks olukorraks. Mu suurim soovitus on see, et peokorraldajana vali enda meeskonda inimesed, kelle peale saad kindel olla, et isegi kui kõik läheb metsa, saate üheskoos sealt välja. Kui pead midagi korraldama, võta sõber kaasa, kes saab sulle ja meeskonnale toeks olla.

Merru: Minu jaoks sai Jüripäeva korraldamise teekond alguse rahvatantsurühma tutvumisõhtul. Nimelt tantsime Siimuga samas ansamblis ning seal ta tuligi minu juurde ja küsis: „Merru, kas Sa ei tahaks tulla Jüripäevale programmi tegema?”. Mina ütlesin kohe jah. Sealt alates algas juba vaikne mõttetöö, kuigi päriselt hakkas see korraldamine peale alles mitme kuu pärast. Minu rolliks sai laagrile programmi koostamine ning selle toimumise ja toimimise kindlustamine. Olen ääretult tänulik kogu meie meeskonnale, kes kõik aitasid mõtteid koguda ning programm valmiski tänu kõikide ühisele pingutusele. 
Korraldamine polnud mulle küll otseselt esmakordne kogemus, kuid kuna see laager oli umbes kümme korda suurem kui mu eelmine, siis tundsin end alguses justkui kala kuival maal. Mida aeg edasi, seda loomulikumalt aga kõik sujus. Ma leian, et see kogemus andis mulle väga palju ning soovitan soojalt ka kõikidele tulevastele korraldajatele suhtuda sellesse kui võimalusse ja kogemusse. Isegi kui suur osa ettevalmistusajast ja pea kogu laagriaeg tundub kõik jube paaniline, on pärast ikka hea tagasi vaadata ning mõelda kui kasulik ja äge see tegelikult oli. 

Kevin: Alguses ei plaaninud ma olla osa Jüripäeva korraldusmeeskonnast, kuid kuna olin kuulnud, et korraldusmeeskonnal oli ikka jõu ja ressursside puudus, siis otsustasin ikkagi panustada laagri korraldusse. Algselt plaanisin olla abis igas valdkonnas vabatahtlikuna, kuid pärast mitmeid koosolekuid sai minust nii tehniline juht kui ka rongkäigu ja paraadi eest vastutav. Tehnilises rollis on mul siiani veel palju õppida, kuna hetkel on see olnud mu teine kord, kui olen sellise tähtsa rolli enda peale võtnud. Tehnilise juhina tegin kindlaks ja veendusin, et kogu korralduslik varustus jõuaks Tartusse kohale ja ka tagasi Tallinna Skaudimajja, lisaks veel minu isa ja Helena, kes oli mu 509 km sõidu läbinud kaasreisija. Lisaks veel sõitsin laupäevasel matkal ringi oma Citybee’ga, et toetada matkapuntke kui ka matkalisi. Samuti olin korraldusele emotsionaalselt toetav massöör, mille tulemusena olid kõikide õlad kerged nii enne kui ka pärast laagrit. Minu soovitus järgmistele korraldajatele on see, et leidke kamp inimesi või sõpru, kellega suudaksite laagrid läbi viia nagu meie meeskondki. Lisaks veel seda, et ärge kunagi kartke oma mugavustsoonist välja astuda, see avab imelisi väljakutseid ja avardab silmapiiri, mille tulemusena õpid rohkem teistest kui ka iseendast. 

Helena: Minu sattumine Jüripäeva laagri korraldusmeeskonda oli väga kaootiline. Kõik algas sellest, et minuni jõudis korraldajate abipalve, kus otsiti laagri infojuhti. Kuna ma ei olnud kunagi ühegi laagri korraldamises osalenud, mõtlesin, et ehk oleks aeg proovida. Niisiis kirjutasin ja küsisin täpsemalt infojuhi ülesannete kohta. Kõik tundus sobivat ja juba varsti võis mind koosolekutel näha. Minu ülesanneteks oli infokirja koostamine ning tagasisidega tegelemine, aga ka osalejate paigutamine klassidesse, söögivahetuste koostamine ning vastutamine selle eest, et kõik, kes kohal on, saaksid registreeritud ning teaksid, kus, miks ja millal neid laagri vältel oodatakse. Olen väga õnnelik, et selles protsessis kaasa lõin ja korralduse köögipoolt (näiteks kahetunnise ööunega funktsioneerimist) näha ja kogeda sain. Järgmistele korraldajatele sooviksin kindlat meelt, julget pealehakkamist ja kindlasti asja, mis minu kui esmakordse korraldusmeeskonna liikme puhul enim aitas – julgust nõu ja abi küsida. Üksi jõuab kiiremini, aga koos jõuab kaugemale. PS! Tsipa lapsikust ja huumorit tulevad ka alati pingete maandamiseks kasuks (ise kontrollisin). 
Täpsemad nõuanded: 
*ruumide jaotamisel võiks arvestada ka juba ruumis asuva mööbliga;
*tasub üle korrata, et probleemide korral (nt tualettpaberi puudumine) peaks alati korraldajatele märku andma, sest neil on palju muud tegemist ja nad ei pruugi aimatagi, et sellised mured eksisteerivad;
*mida varem ajakava jt informatiivsed sildikesed üles saavad, seda parem;
*rendiautod ei pruugi alati kõige kindlamad töövahendid olla ning laagrisse jõudmiseks tuleks varuda vähemalt 2 tundi lisaaega juba niigi planeeritud ekstraajale.

Gabriel: Mu väga hea sõber Siim küsis minult mõni kuu enne laagrit, kas ma tahaks olla tema parem käsi ühel üritusel. 20 küsimust hiljem oli mul pilt ees, et ta tahab, et oleksin talle toeks, kui ta korraldab üle seitsme aasta skautide ja gaidide ühislaagrit. Teadsin kohe, et tahan kaasa lüüa – esiteks muidugi on uhke nii võimsal üritusel osaleda, teisalt aga teadsin ka, et kui Siim mu abi soovib, siis selle ta ka saab. 
Minu roll oli laagripaigas turvalisust ja korda tagada. Kuna mu ülesanne oli ka teistele korraldajatele emotsionaalseks toeks olla, ei tahtnud ma Siimu liigsete küsimustega vaevata ning panin oma plaani paika paari päeva vältel ning sättisin detaile ka jooksvalt ürituse ajal, kui infot jooksvalt juurde sain.
Turvaülema ja emotsionaalse toe rollis olla oli imeline! Emotsionaalne tugi olla oli imekerge, sest kõik mu kaaskorraldajad tegid nii head tööd, et ma poleks neile saanud midagi ette heita ka siis, kui oleksin seda teha tahtnud.
Mida olulist soovitaksin järgmistele korraldajatele:
*emotsionaalse toena: kiida, kallista, hangi nende lemmiksööke, võta nende ülesandeid oma vabal ajal enda kanda, kaitse neid pahaste inimeste eest, taga neile aeg puhkamiseks;
*turvaülemana: delegeeri võimalikult palju tublidele laagrilistele nii, et nad saaksid sellest uue positiivse kogemuse – anna neile info edasi võimalikult kiiresti ja lihtsalt ja lepi sellega, kui kõik delegeeritu ei saa ideaalselt tehtud ning tunnista endale, et see on okei ja kui turvajatel miski ebaõnnestub, lahenda probleem ja mine eluga rõõmsalt edasi.

Jüripäeva korraldusmeeskond

Fotod: Katriin Rätsepp ja Monika Ojala