Academy 2024
Academy 2024 toimus sel aastal Poolas, Krakowis. Korrladusjärg oli taas WOSMi kanda, abikorraldajateks WAGGGS ja Poola skaudiorganisatsioon. Eestist esindasid ESÜ koolitusjuht Britt ja suhtlusmeeskonna liige Kristi.
Meie reis algas Tallinna lennujaamast, kust suundusime esimese lennuga Varssavisse ja sealt järgmise lennuga edasi Krakowisse. Peale lennukile saamist saime teada, et lennuk ei saa väljuda õigeaegselt ning uurisime, kas meie jätkulend ikka ootab meid Varssavis ära. Lennukis lubati, et loomulikult ootab. Lõpuks tõusime õhku, lend oli sujuv ja kulges kiiresti. Jõudes Varssavisse jooksime esimeselt lennukilt maha ja kiirustasime otse järgmisele. Kui aga väravasse jõudsime, saime teada, et jäime ühe minuti hiljaks ja meid enam pardale ei lasta. Läksime siis lennufirma laua juurde uurima, mis saab edasi. Saime sealt uued piletid kolm tundi hiljem väljuvale lennule ja karbikesed söögipoolist ning veepudelid. Lõpuks saime oma lennule ning kohtusime lennukis ühe Kreeka skaudiga, kes suundus sammuti Academy’le. Jutustasime temaga terve tee ning aeg läks väga kiiresti. Lõpuks maandusime ja võtsime sammud juba hotelli poole, kus enne esimest täispikka Academy päeva end välja puhata.
Üritus viidi läbi hubases Novoteli nimelises hotellis, kus toimus kogu krempel – ööbimine, töötoad, toitlustus ja õhtused muljetamised, lõbusad olengud. Üritus oli suunatud Euroopa regiooni skaudi- ja gaidiorganisatsioonidele ning kokku oli esindajaid 35 riigist.
Esimesel täispikal päeval toimus avatseremoonia ning pisemad töötoad, mida tegime enda “tugi”gruppides. Iga grupp koosnes erineva riigi esindajatest, grupis ca 10 inimest. Grupi juht ja liikmed olid alati need samad inimesed ja neist sai justkui meie tugivõrgustik, kellega iga päev kohtusime ja mõtteid vahetasime. Meie kuulusime gruppidesse scarf makers ja lajkonik riders, gruppide nimetused tulid Poolale omaste kultuuriliste sümbolite järgi.
Kokku oli erinevaid töötube lausa mitukümmend, kuid osaleda sai üheksal sessioonil. Igaks sessiooniks said osalejad endale meeldivaima / vajalikuma teema või valdkonna valida ja vastavalt sellele ise oma koolituskava koostada. Meie osalesime nt töötubades Introduction to Youth Empowerment, Growing and Learning, The Work Life Balance of a Volunteer, Peace is in Our Promise, Building an Effective Growth Strategy, Understanding Self – the Path to Resilient Leadership jt. Töötube oli mitmesuguseid – mõnes pidid rohkem kuulama, mõnes grupitööd tegema ja mõnes hoopis iseennast analüüsima. Kõige huvitavam oli alati teistega koos grupitööd teha, siis kuulis teiste organisatsioonide huvitavaid mõtteid ja praktikaid.
Enamus õhtud olid samuti sisustatud. Esimesel õhtul toimus rahvusvaheline õhtu, kus iga rahvuse esindajad oma kohaliku hea ja paremaga laua katavad, ennast vastavalt riietavad, oma organisatsiooni tutvustavad või muul moel enda organisatsiooni ja kultuuri tutvustavad. Meie laual olid mõned skaudiprogrammi vihikud ja voldikud, ESÜ logodega kleepsud ja muidugi suitsuvorst, must leib, vinnutatud põdraliha ja Kalevi kommid. Kogu õhtu jooksul ei kuulnud kordagi, et kellelegi midagi maitsenud poleks – õige ju kah, hea kraam ainult laual. Veel kandsime ESÜ skaudivormi ning jalas olid pastlad, kaasas väike Eesti lipp.
Ühel õhtul läksime linna peale mängima mängu Krakow Experience. Põhimõtteliselt oli see orienteerumine, kus said ise trajektori valida, aga läbi pidi käima võimalikult palju punkte, et rohkem punkte koguda. Igas punktis ootas ees ka ühe küsimuse vastus, millele pidime punktide saamiseks õigesti vastama. Eestlased nautisid küll novembrikuist jalutuskäiku ja linna vaatamisväärsustega tutvumist, kuid veetsime aja klapid peas ka ESÜ juhatuse koosolekul kaasa rääkides. Õnneks saime viimasel päeval veel tiiru linnas ka päevavalguses teha, sest lend koju pidi väljuma alles õhtul. Koju suundusime aga täiskirjutatud märkmikute, uute ideede ja hulgaliselt uute skaudisõprade kontaktidega. Ja üldsegi oli kogu koju saamine nagu ütlus – It is not a about the destination, it is about the journey…
Meie seiklus tagasi koju algas sellega, et jõudsime lennujaama ja saime teada, et paksu udu tõttu ei lahku sel päeval mitte ühtegi lendu Krakowist välja. Uurisime, et kui sõita Varssavisse rongiga kust väljub meie jätkulend, kas siis saame lennata Tallinnasse. Selle peale meile aga öeldi, et see pole võimalik, kuna automaatselt on tühistatud mõlemad meie lendudest. Hakkasime välja mõtlema variante, kuidas ikkagi koju saada. Leidsime mitmeid variante: rentida auto ja sõita ise koju või tulla LuxExpressiga Varssavist bussiga koju. Mõlemad variandid olid 14 tundi sõitu, autorent kallis ja buss jube ebamugav. Otsustasime siiski, et ükskõik kuidas, me saame koju!
Selleks aga, et üldse teha järgmisi samme, saime aru, et kodupoole minekuks peame igal juhul liikuma edasi Varssavisse. Otsisime välja rongiajad, sõitsime taksoga kiiresti rongijaama ja saime õhtusele rongile. Kuna hinges kripeldas, et meil on ju lennukile kohad justkui jätkulennul olemas, hakkasime lennufirma kontakte otsima. Suhtlesime erinevate klienditoe teenindajatega, et saada oma tühistatud jätkulennupiletid ümbervahetatud ja ikkagi oma lennukiga koju. Lõpuks pärast seitset, kaheksat, üheksat või isegi enam ei mäleta mitut telefonikõnet ja kahte tundi rongis kõnesid tehes saadeti meie piletid meile meilile. Me saime oma õigele lennule! Lennureis ei kulgenud aga rahulikult. Meie lennuk rappus meeletult ja turbulents oli tugev, oli tuuline ilm. Naljatasime veel, et hullemaks enam minna ei saa. Kuid seiklus lõppes ikkagi õnnelikult maandudes kodumaa pinnal algselt plaanitud ajal. Oli see vast seiklusterohke ja närvikõdi pakkuv kodutee! Nagu üks skaut kunagi ütles – alati valmis!
-Britt Heleen Valgepea (Tondisalu) ja Kristi Kajasalu (Põhjala)
Artikkel avaldati 18.12.2024