Skaudioskus “Kokkamine” I tase – PENNE

Üks toidukord oma salgale

I taseme sooritaja:

• teab lihtsamaid hügieeninõudeid toitlustamisel (käte ja vajadusel ettevalmistavate toitainete pesemine, puhtad toiduvalmistamise vahendid jms).
• teab, kuidas kasutada ohutult toiduvalmistamise vahendeid ja erinevat tüüpi nugasid. Tunneb kuuma vee ja õli käitlemist.
• koorib ja hakib sibula ning kasutab seda toidus.
• leiab vähemalt kaks tervislikku retsepti (üks soolane ja üks magustoit) arvestades, et kõik salga liikmed tohiksid seda süüa (allergiad).
• koostab ostunimekirja koos koguste ja orienteeruva hinnaga.
• valmistab retsepti järgi ühe soolase toidu, nt penne köögiviljade ja kanaga.
• valmistab retsepti järgi ühe magustoidu/küpsetise, nt kamavaht või pannkoogid.
• valmistab ette ühe sooja (nt tee) ja ühe külma (nt maitsevesi) joogi.
• katab osalejatele laua.
• küsib toidu kohta tagasisidet. Tunneb koka käitumise eetikat – kui toit kellelegi ei maitse, kuidas sellele viisakalt reageerida.
• koristab köögi/köögiala.

Skaudioskus “Kokkamine” II tase – MINESTRONE

Ühe päeva toitlustamine oma üksusele (vähemalt kaks toidukorda + oode)

II taseme sooritaja:

• teab hügieeninõudeid toitlustamisel (käte ja vajadusel ettevalmistavate toitainete pesemine, puhtad toiduvalmsitamise vahendid, toore liha ja kala eraldi käsitlemine jms).
• teab erinevaid toitaineid ja nende päevaseid vajadusi. Joonistab toidupüramiidi.
• leiab köögimeeskonna/abilised.
• leiab vajaminevate toidukordade retseptid, sh kondiga puljongist supiretsepti arvestades üskuse liikmete erivajadusi.
• koostab ostunimekirja koos koguste ja orienteeruva hinnaga.
• teab toidu hoiustamise nõudeid ja kanaliha käitlemise reegleid.
• valmistab toidud, sh supi, nt minestrone.
• valmistab ooteks midagi kaerahelvestest (va puder).
• katab osalejatele laua.
• küsib toidu kohta tagasisidet ja reageerib sellele eetiliselt.
• koristab köögi/köögiala.
• lisab kasutatud retseptid salga kokaraamatusse (selle puudumisel loob sh ise salga kokaraamatu).

Skaudioskus “Kokkamine” III tase – CREME BRULEE

Vähemalt 30 inimese kahe päeva toitlustamine (vähemalt neli toidukorda). Taset on võimalik sooritada alates 18. eluaastast.

III taseme sooritaja:

• teab vanuselisi nõudeid toitlustamisel.
• läbib toiduhügieeni koolituse.
• leiab köögimeeskonna/abilised.
• teab köögi ülesehituse põhimõtteid välitingimustes.
• oskab ohutult kasutada gaasipriimust ja -ballooni.
• koostab kahe päeva toitlustamise menüü kasutades erinevaid valmistusmeetodeid, sh creme brulee ja supi puljongi kondiga lihast arvestades osalejate erivajadusi. Vähemalt ühe päeva toitlustamine peab olema välitingimustes.
• koostab ostunimekirja koos koguste ja orienteeruva hinnaga.
• tutvub erinevate maitseainete ja maitsetaimedega ning kasutab neid toidu valmistamisel.
• valmistab toidud, sh creme brulee.
• küsib toidu kohta tagasisidet ja reageerib sellele eetiliselt.
• koristab köögi/köögiala ja korraldab toidujäätmete keskkonnasõbraliku ja sanitaarse hävitamise.
• lisab kasutatud retseptid salga/isiklikku kokaraamatusse.

Skaudioskus “Kokkamine” IV tase – RATATOUILLE

Enam kui 50 inimesele vähemalt 5-päevase ürituse toitlustamine. Eelduseks on 3. taseme omamine.

IV taseme sooritaja:

• omab kehtivat toiduhügieeni tunnistust.
• teab suurürituse toitlustamise nõudeid.
• korraldab sujuva toidujagamise, nõudepesu ja toidujäätmete kogumise.
• leiab köögimeeskonna ja abilised.
• koostab laagriaja menüü kasutades erinevaid valmistusmeetodeid arvestades osalejate erivajadusi.
• koostab terve ürituse toitlustamise eelarve ja nimekirja kaupmeestest, kust iga tooraine hankida.
• koostab ostunimekirja koos koguste ja orienteeruva hinnaga.
• valmistab toidud.
• küsib toidu kohta tagasisidet ja reageerib sellele eetiliselt.
• korraldab köögi/köögiala nõuetekohase koristamise, sh toidujäätmete keskkonnasõbraliku ja sanitaarse hävitamine.
• lisab kasutatud retseptid salga/isiklikku kokaraamatusse.
• valmistab ratatouille ja kutsub oma parimad skaudisõbrad seda maitsma.

Vaata SIIT, kuidas omale vastava taseme märk saada ja milliseid skaudioskuseid meil veel on.

Loomade tundmise skaudioskus on neile, keda huvitavad loomad: imetajad, roomajad, kahepaiksed ja selgrootud, nii mets- kui koduloomad. Koduloomade all mõeldakse oskustes eelkõige põllumajanduslikult peetavaid loomi, kes muidugi võivad ka lemmikuna olla. Lemmikloomade kohta on küsimused eraldi. Skaudioskus on jaotatud neljaks tasemeks, milles kahes viimases saab nö spetsialiseeruda rohkem mets- või koduloomade suunale. Metsloomadest käsitletakse Eestis elavaid loomi. Loomade tundmise skaudioskus ei käsitle ihtüoloogiat (kalateadus) ega ornitoloogiat (linnuteadus), välja arvatud mõningad teadmised kodulindudest.

Skaudioskus “Loomade tundmine” I tase

I taseme sooritaja:

• oskab kirjeldada loomade kasulikkust inimesele: koduloomad, metsloomad, putukad, ämblikud.
• teab, mida teha, kui teele satub viga saanud loom.
• oskab nimetada vähemalt kuut putukat või ämbliku, keda võib leida aiast.
• oskab nimetada erinevaid lemmikloomagruppe ja igast grupist kaks-kolm liiki.
• oskab nimetada vähemalt kaheksa erinevat koduloomai ja -lindu.
• teab, kuidas käituda, kui kohtub suurema metsloomaga: karu, põder, metssiga. Teab, kuidas käituda, kui kohtub võõra koeraga (lahtiselt jalutav peremehega koer, ründav koer, rihmas koer, külla minnes perekoer).
• teab, kuidas metsas käies käituda nii, et ei häiriks metsloomi.
• teab, mida teha, kui leiab metslooma poja või kui leiab hulkuva kodulooma.
• tunneb puugi ära ja teab, kuidas neid vältida ja mida teha, kui on saanud puugilt hammustada.
• oskab nimetada ohustatud loomaliike Eestis.
• oskab nimetada vähemalt kaheksa Eesti metslooma ja kirjeldada neist vähemalt nelja. Kirjeldus peab sisaldama välimust, leviala, elupaika, toitumist, poegimist, eluiga ja tähtsust looduses.

Skaudioskus “Loomade tundmine” II tase

II taseme sooritaja:

• teab, mida teha Eesti ohustatud loomaliikide kaitseks.
• oskab kirjeldada, millised erinevused on karjas elavatel loomadel võrreldes üksikult elavate loomadega. Mis on ühe või teise eluviisi juures hea, mis halb.
• oskab koostada vähemalt ühe kodulooma või -linnu pidamise eeskirja koos liigi/tõu kirjeldusega.
• on hoolitsenud vähemalt aasta aega ühe kodulooma või -linnu eest ise või aidanud kellelgi hoolitseda või osalenud loomadega tegelevas ringis.
• teab tuntumate lemmikloomade põhilisi vajadusi: koerad, kassid, närilised, linnud, roomajad. Oskab kirjeldada, mis on nende pidamise erinevused, mis on keerukus iga looma puhul hoolitsemisel ja mida toredat loom pakkuda võib.
• teab tuntumate koduloomade ja -lindude põhilisi vajadusi: hobune, veis, lammas, siga, kana, part. Oskab kirjeldada, mis on nende pidamise erinevused, mis on keerukus iga looma puhul hoolitsemisel ja mida toredat loom pakkuda võib.
• oskab eristada putukaid ja ämblikke ning kirjeldada nende erinevusi.
• tunneb metsloomade jälgi ja oskab neid jälgede järgi määrata. Oskab kirjeldada ka teisi märke, mille järgi metsloomade tegevust ära tunda.
• oskab kirjeldada metsloomade toiduahelat tuues vähemalt kaks näidet.
• teab, millised metsloomad magavad talveund ja oskab kirjeldada erinevaid pesatüüpe. Teab, millised loomad vahetavad talveks kasukat ja oskab neid ära tunda. Oskab selgitada, milleks on kasuka vahetamine hea.
• teab, millised Eesti metsloomad elavad puu otsas, kes maapinnal ja kes maa all.
• oskab kirjeldada vähemalt kümmet Eesti metslooma ja määrata nende liigilise kuuluvuse. Kirjeldus peab sisaldama välimust, leviala, elupaika, toitumist, poegimist, eluiga ja tähtsust looduses.

Skaudioskus “Loomade tundmine” III tase

III taseme sooritaja:

• on osalenud looduskaitse all olevate loomade kaitsetegevuses (nt konnade rändeaegsed tegevused).
• on käinud abiks loomade varjupaigas, hoiupaigas või pakkunud loomale hoiukodu.
• teab, mida teha, kui on saanud hammustada või nõelata.
• oskab kirjeldada pistesääsklaste elutsüklit ja eristab verd imevaid sääski teistest sääskedest. Oskab selgitada, miks sääsed on vajalikud.
• Variant A “Metsloomad”
  
  • on osalenud metsloomade öisel vaatlusel või korraldanud talvel loomajälgede määramiseks matka.
  • oskab määrata metsloomi nende väljaheidete järgi, vähemalt karu, rebane, jänes, metskits, põder. Tunneb ära vähemalt viis metslooma nende hääle järgi.
  • oskab määrata Eesti roomajaid ja kahepaikseid.
  • oskab määrata Eesti imetajaid seltsi täpsusega ja anda nendele üldise kirjelduse.
  • oskab nimetada Eestis elavate sipelgate perekondi ja kirjeldada nende eluviisi.
  • oskab kirjeldada ja tunneb looduses ära vähemalt kolm mardikaliiki ja kolm liblikaliiki. Teab, kus on nende elupaigad, milline on toitumine ja elutsükkel munast valmikuni.
• Variant B “Koduloomad ja -linnud, lemmikloomad ja -linnud”
  
  • tunneb ära esmased haigustunnused lemmikloomal, et pöörduda vajadusel loomaarsti poole.
  • tunneb ära esmased haigustunnused koduloomal, et pöörduda vajadusel loomaarsti poole.
  • on hoolitsenud vähemalt aasta aega mitme erineva kodulooma või -linnu eest ise või aidanud kellegil hoolitseda või osalenud loomadega tegelevas ringis.
  • oskab koostada vähemalt viie kodulooma ja/või -linnu pidamise eeskirja koos liigi/tõu kirjeldusega.
  • on aidanud läbi viia treeningut loomadele või koolitanud ise looma mõneks ametlikuks katseks või on osalenud loomaga mõnel ametlikul näitusel või katsel.
    
    

Skaudioskus “Loomade tundmine” IV tase

IV taseme sooritaja:

• on korraldanud loomade abistamiseks ürituse: kas heategevuspäev varjupaigas, metsloomade talvine toitmine vms.
• on korraldanud ürituse, kuhu on kaasatud loomad: teab kuidas ürituse õnnestumiseks ette valmistada nii loomad kui inimesed, millised on nõuded keskkonnale ja millega tuleb sellise ürituse korraldamisel arvestada, et hea oleks olla nii loomadel kui ka inimestel.
• on korraldanud õppemängu, eesmärgiga õpetada tundma Eesti sõralisi ja kiskjaid.
• Variant A Metsloomad
  
  • on läbi viinud metsloomade öise vaatluse.
  • on korraldanud putukate ja ämblike tundmise õppematka.
  • tunneb looduses ära mesilased, kimalased, herilased ja sirelased, oskab nende erinevusi kirjeldada.
  • oskab kirjeldada ja tunneb looduses ära vähemalt kaheksa mardikaliiki ja kuus liblikaliiki. Teab, kus on nende elupaigad, milline on toitumine ja elutsükkel.
  • oskab nimetada mõnda Eesti kõhtjalgset ehk maismaatigu ja kirjeldada nende toidulauda ja eluviisi.
  • oskab nimetada kolm erinevat Eestis elavat ämblikute sugukonda ja tunnen looduses mõne ära.
  • tunneb looduses ära sajajalgse, tuhatjalgse, kõrvahargi ja kakandi. Oskan kirjeldada nende erinevusi nii kehaehituses kui eluviisis.
• Variant B Koduloomad ja -linnud, lemmikloomad ja -linnud
  
  • oskab koostada vähemalt kümne kodulooma ja/või -linnu pidamise eeskirja koos liigi/tõu kirjeldusega.
  • oskab kirjeldada, milliseid pidamistingimusi vajavad roomajad ja kahepaiksed.
  • oskab kirjeldada, milliseid pidamistingimusi lemmikuna vajavad erinevad putukad ja ämblikulaadsed.
  • oskab kirjeldada, milliseid pidamistingimusi vajavad erinevad eksootilised linnud.
  • teab loomade tõuaretuse või lemmikloomana paljundamise põhimõtteid ja eetikat.
  • teab, kuidas hoolitseda tiine looma eest, kuidas vastu võtta poegimine, kuidas hooldada imetavat looma ja tema poegi.
  • teab, kuidas hoolitseda muneva ja hauduva linnu eest ja kasvatada tibudest noorlinnud. Oskab kasutada inkubaatorit ja tean, mida haudumise ja koorumise ajal tähele panna.

Vaata SIIT, kuidas omale vastava taseme märk saada ja milliseid skaudioskuseid meil veel on. 

Salgajuhi skaudioskuse nõuded on seotud Maimu Nõmmiku loodud Salgajuhtide kooli moodulites osalemisega. 2017 aastast asendab Salgajuhtide kooli Skautlemise Meistriklass.

Skaudioskuse “Salgajuht” I tase

Märgi omanik on sooritanud Salgajuhtide kooli kaks osa või osalenud Skautlemise Meistriklassi 1. õppepäeval.

Skaudioskuse “Salgajuht” II tase

Märgi omanik on sooritanud Salgajuhtide kooli neli osa või osalenud Skautlemise Meistriklassi 1. ja 2. õppepäeval.

Skaudioskuse “Salgajuht” III tase

Märgi omanik on sooritanud Salgajuhtide kooli kõik kuus osa või lõpetanud Skautlemise Meistriklassi.

Skaudioskuse “Salgajuht” IV tase

Märgi omanik on sooritanud Salgajuhtide kooli või lõpetanud Skautlemise Meistriklassi ning osalenud vähemalt kolmel osal lektorina ja esitanud vähemalt 6 ettekannet.

Vaata SIIT, kuidas omale vastava taseme märk saada ja milliseid skaudioskuseid meil veel on. 

Köietöö märgiks on must karabin. Iga uue tasemega tehakse karabinile lisasälk.

Skaudioskus “Köietöö” I tase (ämblik)

MADALSEIKLUSE TASE

Ämblik võib tegeleda ajutiste madalseiklusraja elementide ehitusega, kõrgusega kuni 1meeter maapinnast. Eriala omandamiseks tuleb läbida täies mahus Ämbliku koolitusprogramm. Koolitus toimub maleva või lipkonna siseselt, koolitaja peab olema omandanud vähemalt Köietöö Selli taseme.

I taseme sooritaja:

• tunneb erinevaid (dünaamilised ja staatilised, kootud, keerutatud ja punutud) köisi ja linte ning nende erinevusi ning kasutuskohti.
• oskab köisi ohutult kasutada, puhtida, hoida ja hooldada (sh lõigata).
• teab sõlmesidumise etappe, erinevaid sõlmetüüpe ja nende kasutuskohti.
• oskab siduda ja kasutada:
  • haaravad
    • haarav aasaga
    • haarav ühe otsaga
    • Klemheist’i
  • ühendavad
    • stopper/kontrollsõlm
    • kangrusõlm (stopper)
    • soodisõlm
    • kalamees ehk rehvisõlm
  • aasad (köieots)
    • vahemees
    • juhisõlm
    • austriajuhisõlm e.kaheksa
  • köieotsa kinnitusviisid (puu külge nt)
    • seasõrg
    • palgisõlm
    • keerusõlm
    • pingutussõlm
• tunneb erinevaid karabiine ja nende kasutusotstarvet.
• oskab köisi puude vahele pingutada pingutussõlmega, “toore jõuga” ja plokisüsteemiga.
• tunneb lihtsamaid köitest ja palkidest madalseikluselemente (paralleelköied, X, V, liaanitee).
• oskab valida ohutut seikluspaika.
• oskab rajada seikluselementi loodust kahjustamata.
• oskab korraldada seikluselemendi turvalist läbimist ja juhendada grupiliikmeid oma kaaslasi turvama (grupi enesejulgestus).
• omab soovituslikult 5m pikkust 9-10mm repsu sõlmeõppuseks ja kahte 1,5m pikkust 5mm repsu haaravate sõlmede tegemiseks.
• soovituslik minimaalne varustus üksuses: 2tk x 40m põhiköit läbimõõduga 10-14mm (staatiline köis, mis võib olla ka kalandus- või ehitusköis), 4 ovaalselt raudkarabiini, 2tk x 1,5m 5mm läbimõõduga repsu ja ettevalmistatud kaitsmed puudele.

Skaudioskus “Köietöö” II tase (sell-ämblik)

KÕRGSEIKLUSE TASE

Köietöö SELL õpib varasemale lisaks mitmete tehniliste vahendite kasutamist (nt tali köie pingutamiseks) ning ohutut töötamist kõrgustes. Eriala omandamiseks tuleb läbida täies mahus koolitusprogramm 40 tundi ulatuses, mis sisaldab eraldi julgestuskoolitust, järgneb praktiseerimine oma maleva üritustel või üleeestilistel üritustel abilisena. Koolitaja peab olema omandanud vähemalt Köietöö meistri taseme. Koolitus toimub malevate koostöös või üleriigiliselt.

• Eeldused: 2 praktikat, oskusvõistluse edukas läbimine, vanemskaudi ealisus.
• Võimalused: võimalus korraldada iseseisvalt madalseiklusraja elementide ehitust ja viia neil läbi tegevust. Võimalus aidata köietöö meistrit kõrgseiklusraja elementide ehitamisel. Võimalus koolitada Ämbliku algtaset.

II taseme sooritaja:

• oskab sõlmi lisaks Ämbliku oskustele – surmasõlm, kahekordne austriajuhisõlm, prantsuse haarav.
• tunneb ja oskab kasutada rullikuid ja linte (slinge).
• tunneb julgestusvarustust (ronimisvöö, kiiver, enesejulgestusotsad, shell).
• oskab korraldada enesejulgestust, köite pingutamisel ohutult kasutada tali.
• teab ja oskab kasutada shelli ja laskumiskaheksat.
• oskab ehitada spetsiaalsetest koormarihmadest või slackline-dest madalseiklusraja elemente.
• oskab redeli pealt ehitada köitest mobiilseid elemente (kuni 4 meetri kõrgusel).
• abistab vähemalt kahel (lipkonna, maleva või ESÜ) üritusel seikluspunkti ehitamisel ja tegevuse läbiviimisel.
• soovituslik varustus üksuses:
  • üks komplekt (2tk x 20m) koormarihmasid koos spetsiaalsete kinnitus ja pingutusvahenditega;
  • staatilised põhiköied (4tk x 40m) läbimõõduga 10-14mm (seikluselementide ehituseks);
  • üks 30m staatiline põhiköis (grigri ja haaratsiga ronimiseks) ja üks 40m dünaamiline põhiköis (julgestuseks) läbimõõduga 10mm, mis mõlemad on sertifitseeritud;
  • rullikud 2 tk;
  • rauast ovaalseid karabiine 10 tk;
  • HMS karabiine 6 tk;
  • 1 haarats;
  • julgestusvahendid: 1 grigri, 1 shell, laskumiseks 1 kaheksa;
  • universaalsed julgestusvööd 4-6 tk;
  • 4 kiivrit;
  • pingutamiseks 1 tali;
  • julgestusotsad 8-12 tk (sealhulgas 2 reguleeritavat);
  • 2tk x 170cm lintaasa, 2tk x 60cm lintaasa;
  • 4tk x 1,5m repsu läbimõõduga 5-6 mm haaravate sõlmede tegemiseks;

Skaudioskus “Köietöö” III tase

KORRALDAN KÕRGSEIKLUSÜRITUSE

Köietöö Meister võib iseseisvalt planeerida ja rajada kõrgseiklusraja elemente. Meister võib juhendada ja õpetada Köietöö selle ja ämblikke. Taseme omandamiseks tuleb läbida täies mahus Ä3 koolitusprogramm 50 tunni ulatuses. Osaleda saab alates 18. eluaastast. Koolitus on üleriigiline ja koolitajaks peab olema Köietöö instruktor. Peale koolitust tuleb läbida 2-aastane praktika maleva või üleriigilistel üritustel, seejärel eksam Ä1, Ä2 ja Ä3 tasemete programmide peale ning meistritöö.

• Eeldused: Selli eksami edukas läbimine, sellipraktika meistri käe all, esmaabi koolitus, vanus vähemalt 18.
• Võimalused: kõrgseiklusradade ehitamise õigus, võimalus koolitada ämblikke ja selle, võimalus, töötada seiklusparkides abilisena, ehitajana ja julgestajana, võimalus töötada iseseisvalt. Koos teiste meistritega osaleda ka muudel vastava eriala koolitustel Eestis.

III taseme sooritaja:

• oskab puude otsas ehitada kõrgseikluselemente
• oskab kasutada grigrit ja haaratsit või sarnaseid abivahendeid.
• oskab seikluselementide ehitamisel kasutada trosse
• teab platvormi ehitamise põhimõtteid.
• oskab korraldada laskumist ehitistelt ja loodusobjektidelt
• oskab korraldada ülaltjulgestuses kaljuronimist looduslikel kaljudel
• riskijuhtimine – varustuse, keskkonna, seikluselementide ja seiklejate/ämblike/sellide isikuomadustest ja tervisest tulenevate riskide hindamise oskus.
• omab isiklikku julgestusvööd, kiivrit, reguleeritavat julgestusotsa, 4 HMS karabiini, 2 1.5 m repsu (5mm), 5m repsu (9-10mm) ja erineva pikkusega lintaasasid. Soovituslikult laskumiskaheksa või shell, grigri ja haarats
• osaleb pärast koolitust vähemalt kahel maleva või ESÜ üritusel kõrgseikluspunkti planeerimisel, ehitamisel ja läbiviimisel
• teeb pärast praktilisi töid köietöö instruktori järelvalvel meistritöö (iseseisvalt planeeritud ja koos kaaslastega ehitatud seiklustegevuspunkt)

Skaudioskus “Köietöö” IV tase

TUNNEN KOHUSTUST ASJA EDASI VIIA JA ARENDADA

Instruktori taseme taotlemise eelduseks on aastatepikkune praktiline töö seiklusürituste korraldajana, koolitajana ja seiklusradade ehitajana.

• Saab taotleda alates 21. eluaastast.
• Peab omama kehtivat esmaabikoolituse tunnistust.
• On osalenud ESÜ koolitajate koolitusel.

Võib korraldada malevatevahelisi ja vabariiklikke Ä1, Ä2, Ä3 koolitusi. Tase kehtib 4 aastat. Soovituslik omada mägimatka või alpinismi treeneri II-III taseme kvalifikatsiooni. Kui koolituste korraldamises ja praktilises köietöös tuleb sisse pikem, enam kui 3-aastane paus, siis taseme taastamiseks tuleb taotlejal korraldada Köietöö skaudioskuse II ja III taseme koolitus.

Võimalused: koolitada kõiki Ämbliku tasemeid. Partneritega koostöö raames käia tutvumas eriala erinevate lahendustega ka välismaal. Organiseerida Tagametsa seikluspargi tööd ja arendust.

Vaata SIIT, kuidas omale vastava taseme märk saada ja milliseid skaudioskuseid meil veel on.

Skaudioskuse “Mängujuht” I taseme sooritaja:

• oskab mängu reegleid seletada ja mängu juhtida.
• oskab sõnastada mängu eesmärgi (miks seda mängida ja milliseid oskusi see arendab).
• oskab vähemalt 5 oma vanuserühmale sobivat mängu (seltskondlikud- ja tutvumismängud).
• oskab valida sobiva mängu vastavalt sihtgrupile (võttes arvesse vanust, võimeid, teadmisi jne).
• teab millal on paras aeg mäng lõpetada.
• suudab olla mängujuhina erapooletu.
• lisab seikluste andmebaasi 5 mängu.

Skaudioskuse “Mängujuht” II taseme sooritaja:

• oskab seletada ja juhtida 10 mängu.
• viib läbi erinevaid tutvumismänge uues seltskonnas.
• viib läbi kolm erinevat seltskonnamängu.
• on abiks mängude läbiviimisel salga koondustel.
• teab hea juhi omadusi.
• lisab Seikluste andmebaasi 10 mängu.

Skaudioskuse “Mängujuht” III taseme sooritaja:

• oskab seletada ja juhtida 15 mängu.
• teab ja tunneb mängualast kirjandust.
• viib läbi maleva juhtidele või piirakonna üksustele mängude teemalise õppepäeva.
• lisab Seikluste andmebaasi 15 mängu.
• teab eri liike mänge (nt sport-ja liikumismängud, tutvumismängud, seltskondlikud mängud, õue ja toas mängud, laulumängud jne).

Skaudioskuse “Mängujuht” IV taseme sooritaja:

• oskab seletada ja juhtida vähemalt 20 mängu.
• oskab mänge käsitleda loovalt, kohandades neid vastavalt vajadusele ja olukorrale.
• suudab välja mõelda mängude erinevaid variatsioone.
• viib mõnes ESÜ laagris läbi mänge suuremale seltskonnale.
• omab enda isikliku mängude nimekirja.
• suudab koolitada uusi mängujuhte.
• oskab valida mänge vastavalt erinevatele vanusegruppidele.
• õpetab I tasemele mängujuhile kuidas sisestada mänge Seikluste andmebaasi.

Vaata SIIT, kuidas omale vastava taseme märk saada ja milliseid skaudioskuseid meil veel on. 

Noorte osaluse skaudisokuse eesmärk on, et noor teab, mis teemadega Kohalik omavalitsus (KOV) tegeleb ning avaldab arvamust. Noor mõistab erinevaid oma piirkonna huvigruppe. Noor näeb võimalusi ESÜ toimimises kaasa rääkida. Noor tunneb end osana oma kogukonnast ning näeb võimalusi, kuidas saab ise sellesse panustada. Noor teab globaalseid probleeme kodanikeühiskonna teemadel ning näeb võimalust kohalikul tasandil panustada. Noor näeb ja osaleb Euroopa-tasandi kaasarääkimise võimalustes.

Skaudioskuse “Noorte osalus” I taseme sooritaja:

• arutab oma salgaga, mis teie piirkonnas võiks olla paremini ning edastab oma ettepanekud kohalikule noortevolikogule. Selle puudumisel oma skaudijuhi abil KOVile.
• läheb külla oma vanavanematele või muule enda vanusest erinevale grupile ja kuulab ära nende ootused kohalikule elule.
• arutab üksuse juhtidega pärast oma üksuse üritust, mis läks seal hästi, mis oleks võinud olla paremini.
• osaleb mõnel oma linna(osa) või KOVi korraldatud sündmusel. (Laat, festival, talgud, noortesündmus, jne)
• osaleb JOTA-JOTIl ning loob kontakti mõne skaudi(üksuse)ga väljaspool Euroopat ja Põhja-Ameerikat.
• tutvub Euroopa Liidu lasteleheküljega. Mängib sealseid mänge.

Skaudioskuse “Noorte osalus” II taseme sooritaja:

• arutab oma salgaga, mis teie piirkonnas võiks olla paremini, lepib kokku kohtumise mõne kohaliku otsustajaga ning vestleb väljatoodud murekohtade üle.
• uurib ja tutvustab salga liikmetele, mis on vahet vallavolikogul ja vallavalitsusel. Millised teemad on Sinu KOVis hetkel päevakorral?
• läheb salgaga külla mõnele vähemusele või nõrgemale ühiskonnagrupile ning kuulab ära nende mured ja rõõmud. Nt puuetega noorte tegevuskeskus, vanadekodu, mõne kultuuri keskus jne.
• annab ESÜ ürituse korraldajale tagasisidet, mis läks väga hästi ja mis oleks võinud olla paremini.
• osaleb mõnel kogukonna üritusel. (Nt. Uue Maailma selts, Lasnaidee, Supilinna Selts, Karlova selts, Teeme Ära!) Võib ka ise naabritega korraldada talgud vms.
• kirjutab mõnele skaudisalgale väljaspool Euroopat. Uurib, kas nad elavad linnas või maapiirkonnas ning mis murekohti nemad oma kodukohas näevad. Võimalusel mõtleb ühiselt, mida annaks paremini teha nii Eestis kui ka nende koduriigis.

Skaudioskuse “Noorte osalus” III taseme sooritaja:

• arutab oma salgaga, mis teie piirkonnas võiks olla paremini ning viib läbi mõne probleemkoha teemal küsitluse kohalike noorte seas. Kasutab küsitluse tulemusi, et formuleerida konkreetne ettepanek ning edastab selle otsustajatele (kas näiteks kooli direktor, mõni vallaametnik, volikogu liige jne).
• uurib ja tutvustab salga liikmetele, kuidas toimuvad kohalikud valimised, mis olid viimastel KOV valimistel kohalike erakondade/valimisliitude põhilubadused.
• läheb salgaga külla mõnele senikülastamata vähemusele või nõrgemale ühiskonnagrupile ning kuulab ära nende mured ja rõõmud. Nt puuetega noorte tegevuskeskus, vanadekodu, mõne kultuuri keskus.
• osaleb ESÜ nõupäevadel või ESÜ noortekogul.
• märkab oma kogukonna vajadusi ning võtab nende parandamiseks või nendele tähelepanu pööramiseks midagi ette. (Nt prügikoristus, tegevus noortele nende kogunemiskohas, ..)
• korraldab salgaga mõne Mondo maailmakooli demokraatia ja kodanikeühiskonna-teemalise filmi vaatamise ning teeb ka filmi järgse arutelu.
• osaleb Euroopa Liidu noorte dialoogi tegevustes. (Eestis otsi infot www.enl.ee) .

Skaudioskuse “Noorte osalus” IV taseme sooritaja:

• kandideerib oma kohalikku noortevolikokku, maakondlikku noortekokku, õpilasesindusse või üliõpilasesindusse.
• uurib, millised suuremad muudatused on tema koduvallas pärast viimaseid valimisi ellu viidud? Mis sellega on kaasnenud?
• korraldab salgaga mõne ürituse mõne varasemalt kohtutud grupiga koos või nende heaks.
• osaleb ESÜ Üldkogul ning annab ESÜ juhatusele tagasisidet või omapoolset arvamust üldkogu materjalide või Nõupäevadel olnud teemade kohta.
• osaleb mõnes osaluskohvikus. (Infot otsi ENLi osalusvaldkonna töötajalt)
• võtab ühendust Eestipoolse ÜRO noordelegaadiga ning küsib, mis teemad on hetkel ÜRO tasandil päevakorras. Valib kas üksi või koos teiste skautidest huvilistega välja teemad, mis enim puudutavad, korraldab kohtumine ÜRO noordelegaadiga ning annab omapoolse sisendi.
• tutvub Euroopa Kodanikualgatusega ja mõtleb, milliseid avatud algatustest ta isiklikult toetaks.

Vaata SIIT, kuidas omale vastava taseme märk saada ja milliseid skaudioskuseid meil veel on. 

Skaudioskuse “Ohutus” I taseme sooritaja:

• teab ja oskab kasutada erinevaid kustutusvahendeid ja -meetodeid (kustuti, kustutustekk, kustutusluud jne).
• teab ja oskab kasutada erinevaid looduslikke materjale lõkke või väiksema tule kustutamiseks (vesi, liiv, muld jne).
• teab ja oskab märgata elementaarseid tuleohutuse aluseid
  • lõkke tegemise tuleohutus: koha valik, õigete kustutusvahendite olemasolu.
  • lahtise tule kasutamise ohutus siseruumides (küünal, kamin jne).
• on suuteline suhtlema häirekeskusega efektiivselt ja tulemuslikult.
• teab, kuidas tagada enda ja ümbritsevate inimeste ohutus sündmuskohal.
• on eelnevalt loetletud ohutuse teemad läbinud nii teooria kui ka praktilise harjutusena.

Skaudioskuse “Ohutus” II taseme sooritaja:

• teab erineva ürituse/laagri ohutuse valdkondi ning teab, kuidas ennetada nendega seotud õnnetusi
  • tuleohtus.
  • veeohutus.
  • pommiohutus.
• oskab anda esmaabi tule- või vee õnnetuse tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse korral (põletus, hingamishäired, elustamine).
• teab kadunud inimese otsimise põhitõdesid ning oskab abistada professionaalset otsijat (kaasa lüüa otsingus).
• teab ja oskab suhelda ürituse korraldajatega konstruktiivselt ja diskreetselt (oskus vältida paanikat ja selle levimist).
• on eelnevalt loetletud ohutuse teemad läbinud nii teooria kui ka praktiliste harjutustena.

Skaudioskuse “Ohutus” III taseme sooritaja:

• oskab tuvastada potensiaalseid ohte ning teab, kuidas seda ohtu minimaliseerida.
• on võimeline üle andma ja suhtlema kiirabi, politsei, pääste esindajaga üritustel (juhtumi üleandmine ja vajaliku info edastamine jooksvalt).
• oskab suhelda ürituse juhtkonnaga ja/või ESÜ juhatusega konstruktiivselt ja diskreetselt (oskus vältida paanikat ja selle levimist).
• oskab suhelda ja olukorrast informeerida osalejate lähedasi konstruktiivselt ja diskreetselt (oskus vältida paanikat ja selle levimist).
• on võimeline juhendama ürituse juhtkonda ja korraldusmeeskonda “tase 1” ja “tase 2” piires ürituse ohutuse teemadel.
• on osalenud suurema ürituse (üle 100 osalejaga) ohutuse eest vastutava isiku abilisena/meeskonnaliikmena (inimeste suunamine, kustutustöödes kaasalöömine).
• on olnud ise väiksema või keskmise suurusega ürituse (alla 100 osalejaga) ohutuse eest vastutav isik.
• on eelnevalt loetletud ohutuse teemad läbinud nii teooria kui ka praktilise harjutusena.

Skaudioskuse “Ohutus” IV taseme sooritaja:

• oskab teha riskianalüüsi laagri/ürituse ohutuse tagamise vaatenurgast.
• oskab kordineerida ürituse evakuatsiooni ning anda päästjate saabudes sündmust üle.
• oskab komplekteerida väiksema või keskmise suurusega ürituse ohutuse tagamise varustuse nimekirja.
• teab ja oskab iseseisvalt kasutada päästeautos leiduvat põhivarustust.
• suudab iseseisvalt tagada I-III taseme tasandil laagri ohutuse.
• on võimeline koostama ohutusnõudeid, -juhendeid ja suuniseid vastavalt ürituse tüübile.
• omab sündmuste lahendamise praktikat mõne professionaali juhendamisel.
• oskab suhelda meediaga ürituse ohutuse eest vastutava isikuna esindades ESÜt konstruktiivselt ja diskreetselt (oskus vältida paanikat ja selle levimist).
• on võimeline olema suurema ürituse (üle 100 osaleja) ohutuse eest vastutav isik.
• on omandanud teadmised, et võiks jätkata oskuste omandamist vabatahtliku päästja I taseme koolitusel.

Vaata SIIT, kuidas omale vastava taseme märk saada ja milliseid skaudioskuseid meil veel on. 

Skaudioskus “Skaudiehitised” I tase (õpipoiss)

Taseme omandanu tunneb elementaarseid sõlmi ja köidiseid lihtsamate laagriehitiste rajamiseks ning teab ohutuid töövõtteid.

I taseme sooritaja:

• oskab ohutult hoida ja kasutada nuga, kirvest ja saagi.
• oskab valida ohutut tegevuspaika ja teab kuidas kutsuda õnnetuse korral abi.
• teab sõlmesidumise etappe ja oskab siduda palgisõlme, seasõrga ja kalamehesõlme.
• oskab siduda ja kasutada ristköidist, diagonaalköidist ja kolmjala köidist.
• oskab tegutseda loodust säästvalt.
• on koos oma salga/pesaga ehitanud vähemalt kolm lihtsamat skaudiehitist (nõudepesurest, tool vms).

Skaudioskus “Skaudiehitised” II tase (sell)

Taseme omandanu on võimeline koos oma salgaga ohutult rajama keskmise suurusega skaudiehitisi.

II taseme sooritaja:

• teab, milliseid vahendeid skaudiehitiste rajamiseks vajab ning oskab töövahendeid ohutult käsitseda.
• teab kuidas anda esmaabi sisselõigete ja marrastuste korral ning kuidas neid vältida.
• oskab lisaks I taseme sõlmedele siduda ka lihtaasa, liuglevat aasa, kangrusõlme, lihtsõlme, soodisõlme. Sõlmede tegemist on õpetanud teistele skautidele.
• oskab siduda paralleelköidist ning kõiki köidiseid siduda ka topeltnööriga (nn Jaapani köidis).
• teab miks ja kus on konstruktsioonides vaja kasutada diagonaalpuid ja kolmnurki. Tunneb konstruktsioonide põhielemente (A raam, H raam, kolmjalg, püramiid).
• oskab köidise tegemiseks valida sobiva nööri/köie.
• oskab pärast kasutamist köied puhtida ning teab kuidas köisi hoida.
• teab kuidas kaitsta elavat puud, kui kasutada seda skaudiehitise osana.
• koos salgaga on ehitanud vähemalt 2 suuremat laagriehitist (laud, laagrivärav jms).
• vajalik varustus: kirves, nöör, nuga, saag

Skaudioskus “Skaudiehitised” III tase (meister)

Taseme omandanu on võimeline iseseisvalt kavandama ning läbi viima suurema skaudiehitise rajamise.

III taseme sooritaja:

• teab, kuidas ohutult käsitleda skaudiehitiste rajamisel kasutatavaid tööriistu ja vahendeid ning oskab jälgida, et ka kaaslased toimetaksid ohutult.
• aitab noorematel skautidel laagriehitisi teha.
• otsib skaudiehitiste kohta lisamaterjale ning projektiideid.
• oskab suurema projekti rajamist mängida läbi mudelil (nt grilltikkude ja kummirõngastega).
• oskab siduda ja kontrollida kõiki skaudiehitiste rajamisel kasutatavaid sõlmi ja köidiseid.
• oskab kõrgustes töötamiseks kasutada julgestusvööd ja enesejulgestuse otsi. Oskab korraldada altjulgestust.
• oskab köite pingutamiseks ja konstruktsioonide tõstmiseks kasutada plokisüsteemi.
• teab, kuidas torne ja muid kõrgeid konstruktsioone ohutult püsti tõsta ja ka lammutada.
• oskab kõrgeid konstruktsioone abiköite abil kindlustada. Tunneb erinevaid abiköite ankurdamise viise ja oskab valida ja rajada sobiva ankru.
• osaleb mitme suure skaudiehitise rajamisel ning planeerib ja korraldab vähemalt ühe suure skaudiehitise rajamise (torn, sild vms).

Skaudioskus “Skaudiehitised” IV tase (instruktor)

IV taseme omandanu võtab skaudiehitisi südamega ning tunneb teemat läbi ja lõhki. Suudab “10 minuti torni” ehitada 5 minutiga ning on pannud kõikidele köidistele ja sõlmedele oma hellitusnimed.

IV taseme sooritaja:

• teab, kui tähtis on ohutus skaudiehitiste planeerimise, rajamise, kasutamise ja lammutamise kõikide etappide juures. Oskab ohte märgata ja teab, kuidas neid ohjata.
• läbib esmaabikursuse.
• on vastutustundlik ning taga skaudiehitiste ohutus nii ehistajatele kui ka kasutajatele.
• teab, milliseid omadusi skaudiehitiste rajamine osalejatel arendab, oskab jälgida, et kõik osalised oleksid kaasatud ja tunneks tegevusest rõõmu.
• on end iseseisvalt skaudiehitiste alal täiendanud.
• kolm juhendatavat skauti on jõudnud skaudiehitiste kolmandale tasemele.

Vaata SIIT, kuidas omale vastava taseme märk saada ja milliseid skaudioskuseid meil veel on. 

Skaudioskuse “Talimatk” I taseme sooritaja:

• on teinud mõne lumeehitise.
• on valmistanud ühe snäki talvisele väliüritusele.
• kannab talviste välitegevuste ajal endaga alati veepudelit kaasas.
• oskab vältida vee ja veepudeli külmumist talvetingimustes.
• on osalenud mõnel talvisel spordipäeval.
• oskab talvel ilmale vastavalt riietuda.
• oskab talvel väljas hoida riideid kuivana ja vajadusel vahetada need kuivade vastu.
• teab, mida tähendab sõbrasüsteem ja miks seda talvel välitingimustes kasutatakse.
• teab, et peab järgima talvise välitegevuse korraldaja juhiseid.
• on talvel matkanud vähemalt 3 km.
• teab, miks ei tohi palja nahaga (eriti huulte või keelega) katsuda külma metalli.

Skaudioskuse “Talimatk” II taseme sooritaja:

• on tegelenud talispordiga (mäesuusatamine, murdmaasuusatamine, lumelauasõit, uisutamine, jäähoki, kurling vms).
• oskab süüdata lumistes tingimustes väikese lõkke.
• on aidanud kaasa ühe talilaagri menüü planeerimisele.
• on valmistanud lahtisel tulel lõunasöögi.
• mõistab kihilise riietuse vajalikkust talvistes tegevustes ning rakendab seda.
• on ehitanud talvel väikese grupiga ühe hädapärase varjualuse.
• oskab leida külma ilmaga tuulevarju.

Skaudioskuse “Talimatk” III taseme sooritaja:

• on mänginud erinevaid talviseid välimänge vähemalt kuuel koondusel.
• on juhtinud oma salka toidu planeerimisel ja ostmisel ühele talilaagrile.
• on vähemalt ühe talilaagri toidukorra peakokk.
• on aidanud juhtida talilaagri lõkkeõhtut.
• oskab pakkida riietust ja varustust kahe ööbimisega talilaagriks.
• on ehitanud ja ööbinud ühes lumeehitises nagu nt lumeonn vms.
• oskab ette valmistada ja süüdata lõket talvel sooja saamiseks ning söögi valmistamiseks.
• oskab kasutada vedelkütusega pliiti talvetingimustes ning teab, miks on tähtis, et kütus ei satuks riietele ega nahale.
• on aidanud juhtida ühte talispordipäeva.
• on ööbinud talvel väljas kaks järjestikust ööd.
• on osalenud talimatkal, mis kestab vähemalt 6 tundi ja on vähemalt 6 km pikk.
• on matkanud talitingimustes kompassiga vähemalt 5 km.
• oskab vältida, ära tunda ning vajadusel ravida vingugaasi mürgitust (mis võib tekkida taliehitises).
• omab piisavalt teadmisi talimatkal esmaabi andmisest.
• oskab kasutada erinevaid meetodeid läbi jää kukkunud inimese väljatõmbamiseks (redel, ahel jms).

Skaudioskuse “Talimatk” IV taseme sooritaja:

• teab, kuidas planeerida ja teostada lihtsat, kuid toitvat talilaagri menüüd.
• oskab valida talviseks matkaks sobivat telki.
• on teinud/ehitanud mõned talilaagris vajaminevast varustuselementidest.
• on juhtinud vähemalt kolme päevast talvist mobiilset ekspeditsiooni.
• omab piisavalt teadmisi ekspeditsioonil esmaabi andmiseks.
• oskab parandada gaasiküttega pliite talitingimustes.
• on koos tiimiga juhtinud vähemalt üheööpikkust talitegevust.
• tunneb köetavate telkidega seotud riske ning oskab võtta tarvidusele vajalikke ohutusmeetmeid.
• on talitingimustes maganud väljas kokku vähemalt 20 ööd.
• on juhtinud talvel lõkkeõhtut.

Vaata SIIT, kuidas omale vastava taseme märk saada ja milliseid skaudioskuseid meil veel on. 

Skaudioskus “Veematk” I tase

Vee avastaja: noor, kes alles tutvub põhitõdedega veematkamisel.

I taseme sooritaja:

• oskab elustamist ja uppuja päästmist.
• seob järgmised sõlmed: seasõrg ja päästelenks.
• tunneb merekaarti.
• teab navigatsioonitulede kasutamise tähtsust.
• kasutab 5 veeskaudi oskussõna (vee- ja mereteemalised oskussõnad).
• teab, milles seisnevad kohaliku piirkonna vete eripärad.
• on osalenud kokku 10 h väiksema veesõidukiga meresõitudel (võib olla ka teistel veekogudel).

Skaudioskus “Veematk” II tase

Vee uurija: noor, kes oskab laeval/paadil käituda ja olla abiks. Lisaks omab rohkemaid teadmisi elust vees.

II taseme sooritaja:

• teab meresõiduohutuse seaduse olemasolust ja kohta, kust seda leida.
• oskab kasutada pootshaaki ja päästerõngast.
• oskab ka väikelapse elustamist.
• teab, mida teha, juhul kui on kaotanud aeru, murdnud masti ja kui on tekkinud mootori rike.
• seob järgmised sõlmed: seasõrg, kalamehe sõlm, kangru sõlm ja päästelenks.
• kasutab 10 veeskaudi oskussõna (vee- ja mereteemalised oskussõnad).
• teab poide ja navigatsioonitulede kasutamise tähtsust.
• nimetab 10 Läänemeres ja piirkonna vetes elavat liiki taimi, loomi.
• tunneb merekaarti ja selle topograafiat.
• on kokku osalenud 20 h meresõitudel (võib olla ka teistel veekogudel).

Skaudioskus “Veematk” III tase

Vee seikleja: selle taseme läbinud noor peaks olema suuteline juhtima väiksemat paati nii merel, kui ka teistel veekogudel ja olema võimeline tegema endale väikelaeva juhi paberid.

III taseme sooritaja:

• teab mereseaduseid ja määruseid väiksematele paatidele.
• koostab merereisiks nõutava varustuse nimekirja.
• oskab tegutseda, kui näeb õnnetust merel (sh veeloomastik).
• oskab suust suhu hingamist, vetelpäästet ja Sylvesteri meetodit.
• oskab nimetada kõik käitumisreeglid ja ettevaatusabinõud laeval.
• oskab nimetada 15 Läänemeres elavat liiki taimi, loomi ja teab, milles seisneb Läänemere eripära muude maailmamerede seas.
• seob järgmised sõlmed: kalamees, jätkusõlm, pääste sõlm, seasõrg, köieotsa pleiss ja liuglev aas.
• kasutab 15 erinevat mereskaudi oskussõna (vee- ja mereteemalised oskussõnad).
• tunneb poide kasutamist ja navigatsioonitulesid, kaardi topograafiat ja maamärke.
• teab kohalikke tõuse ja mõõne.
• nimetab meresõidukite ja ankrute liike.
• oskab kasutada päramootorit ja teha lihtsamaid parandusi.
• näitab või selgitab väikse paadi käsitlemist sadamast minekul või tulekul. Paadi laadimine, väiksemad parandused ja korrashoid. Päramootori paigale asetamist.
• on osalenud kokku 30 h meresõitudel, sh osalenud ühel rahvusvahelisel mereskautide üritusel. (võib olla ka teistel veekogudel)

Skaudioskus “Veematk” IV tase

Vee vallutaja: taseme sooritaja on võimeline juhtima väikelaeva ja tegema selle juhtimistunnistust. Lisaks on selle taseme noore teadmised ja oskused arvestatavad mere hariduse omandamisel. Selle taseme vastu võtmiseks on vaja mere haridust andva asutuse töötaja allkirja.

IV taseme sooritaja:

• teab mereseaduseid ja määruseid nii laevadele kui ka paatidele.
• viib läbi näidistegevuse, kuidas tegutseks, kui näeks õnnetust merel.
• teab lähimaid vetelpääste asutusi ja kuidas ning millal signaalrakette kasutada.
• oskab kasutada pootshaaki ja päästerõngast.
• oskab suust suhu hingamist, vetelpäästet ja Sylvesteri ning Holger-Neilsoni meetodeid kasutada.
• teab käitumisreegleid ja ettevaatusabinõusid paadil: mida teha kui kaotad aerud, murdub mast või tekib mootori rike, miks seista ümberläinud paadil ja kuidas ära hoida paadis tulekahju või kuidas seda kustutada.
• seob järgnevad sõlmed: kalamehesõlm, jätkusõlm, päästesõlm, seasõrg, köieotsa pleiss, liuglev aas, aas-pleiss ja otsa mähkimine.
• kasutab 20 mereskaudi oskussõna (vee- ja mereteemalised oskussõnad).
• valmistab ette ja viib läbi õppekoondused, kus käsitletakse järgmisi teemasid: poide kasutamine, navigatsiooni tuled, meresõiduteed, maamärgid, kohalikud tõusud ja mõõnad, merekaart,
• meresõidukite ja ankrute liigid, päramootori kasutamine, päramootori lihtsamad parandustööd.
• nimetab 20 maailmameredes elavat looma- ja taimeliiki ja selgitab nende rolli mere ökosüsteemis ning on kursis mereuuringutega.
• näitab või selgitab väikese paadi käsitlemist sadamast tulekul või minekul, laadimist, väiksemaid parandusi, korrashoiutööde teostamist, päramootori kasutamist ja kütteõli tankimist.
• on osalenud kokku 40 h meresõitudel, sh osalenud kahel rahvusvahelisel mereskautide üritusel. (võib olla ka teistel veekogudel).

Vaata SIIT, kuidas omale vastava taseme märk saada ja milliseid skaudioskuseid meil veel on. 

Skaudioskus “Meedia” I taseme sooritaja:

• teeb skaudiürituse ajal jooksvalt sotsiaalmeediasse postitusi.
• teeb skaudiüritusest vähemalt 5 pilti, mis kajastavad üritust ja mõtleb igale pildile ka pealkirja. Koostöös oma skaudijuhiga leiab viisi, kuidas neid pilte ka teistega jagada.
• osaleb mõnel ESÜ kaelarätipäeval ning räägib oma klassikaaslastele skautlusest.
• paneb kirja oma kõige vahvama mälestuse skautlusest ja jagab seda oma üksuse sotsiaalmeedia lehel ja oma sotsiaalmeediakontol.
• intervjueerib omal valikul mõnda skaudilaagris osalevat noort laagrimuljete kohta. Kasutab intervjuud laagri või üksuse sotsiaalmeedia lehel.

Skaudioskus “Meedia” II taseme sooritaja:

• teeb skaudiürituse ajal jooksvalt sotsiaalmeediasse postitusi. Enne üritust teeb sotsiaalmeediasse teavitava postituse ürituse kajastamisest ning pärast üritust samale kanalile lühike kokkuvõte.
• teeb skaudiüritusest vähemalt 5 pilti, mis kajastavad üritust. Jagab pilte sotsiaalmeedias ürituse info juures.
• osaleb mõnel ESÜ kaelarätipäeval ning mõtleb välja ja teostab skautlust tutvustava tegevuse/ürituse oma klassikaaslastele/sõpradele.
• paneb kirja mõne näitliku loo, kuidas ja mida on skautlikus tegevuses osaledes õppinud/omandanud ja jagab seda oma üksuse sotsiaalmeedia lehel.
• intervjueerib omal valikul mõnda skaudilaagris osalevat täiskasvanut tema kogemuste ja laagrimuljete kohta. Kasutab intervjuud sotsiaalmeedias või mõnes muus skautlust kajastavas kanalis.

Skaudioskus “Meedia” III taseme sooritaja:

• koostab kohaliku skaudiürituse kohta kohaliku tasandi meediasse pressiteate ning koostab ürituse järel ülevaate kajastustest.
• kogub kokku piirkondlikul üritusel tehtud fotod ning teeb neist valiku, mida sotsiaalmeedias jagada.
• osaleb ESÜ tutvustajana mõnel laadal, messil või muul tutvustusüritusel.
• paneb kirja oma skaudiloo – mida on skautluses teinud, mida on õppinud, miks on skaut ja jagab seda oma blogis/sotsiaalmeediakontol või mõnes muus skautlust kajastavas kanalis.
• teeb ülevaate oma piirkonna meediaväljaannetest, kes võiks olla huvitatud skautlust kajastama.
• kirjutab loo skautlusega seonduval teemal ajakirja Eesti Skaut.
• teeb ülevaate ESÜ koostööpartneritest nii katusorganisatsioonide, MTÜde kui ka firmade seast. Mõtleb, miks iga koostöösuhe on oluline. Pakub välja 3 organisatsiooni, kellega veel võiks ESÜl olla koostöösuhe.

Skaudioskus “Meedia” IV taseme sooritaja:

• koostab üleriigilise tasandi sündmuse/ettevõtmise meediaplaani, pressiteate ning koostab ülevaate kajastustest.
• korraldab üleriigilise tasandi ürituse kajastamise fotodes – loob iga päeva kohta lühikese fotoalbumi sotsiaalmeediasse.
• koordineerib ESÜ osalust mõnel laadal, messil või muul tutvustusüritusel.
• küsib ja paneb kirja vähemalt 3 skaudilugu – üks igas erinevas vanuserühmas olevalt skaudilt.
• teeb ülevaate üle-eestilistest meediaväljaannetest – kus ja kuidas võiks olla kajastatud info skautidest/skautlusest.
• kirjutab arvamusloo sellest, miks olla skaut ja mis on skautluse väärtus tänases Eestis ja avaldab selle oma üksuse ja enda sotsiaalmeediakontol.
• osaleb mõnel laiemal (nt ENLi) noortevaldkonna üritusel, suhtleb seal osalevate teiste organisatsioonide esindajatega ning teeb kokkuvõtte ajakirja Eesti skaut.
• jagab mõne teise riigi skaudiorganisatsiooni või Skautide Maailmaorganisatsiooni meediakajastust ESÜ sotsiaalmeediakanalite läbi (koostöös ESÜ kontoriga) tõlkides selle eesti keelde ja lisades ka omapoolse lühikommentaari.

Vaata SIIT, kuidas omale vastava taseme märk saada ja milliseid skaudioskuseid meil veel on. 

Skaudioskus “Matkamine” I tase

Matkaoskused on skautluses ühed kõige elementaarsemad teadmised, mis loovad eeldused suurele vaikule seiklustele. Esimese taseme omanikul on matkamise baasteadmised ja ta on käinud matkamas.

I taseme sooritaja:

• teab, milliseid riideid matkal kanda ja mida varuks kaasa võtta.
• oskab pakkida oma seljakotti.
• teab, kust leida ilmaennustus ning kuidas end matkal kaitsta ilma mõjude eest.
• teab, millist sööki ja miks matkale kaasa võtta ning millist mitte.
• teab, kuidas hoida loodust matkal ja mida teha matkal tekkinud jäätmetega.
• tunneb „igameheõigusest“ punkte, millega tuleb arvestada looduses liikudes.
• teab ohutustehnikat teedel liikumisel ja ühistranspordis sõites.
• oskab looduses turvaliselt liikuda.
• oskab kaardil ja looduses ära tunda olulisemaid maamärke.
• tunneb kaardil erinevaid sümboleid ja värve ning teab, mida need tähendavad.
• teab peamisi ilmakaari.
• vastutab matka ajal enda eest ja on vastutustundlik meeskonnaliige.
• teab ja oskab kasutada ujumas käies „sõbrasüsteemi”.
• tunneb ohutustehnikat kirve, sae ja noa kasutamisel ning lõkke tegemisel.
• teab, kuidas kutsuda abi, kui keegi on saanud kannatada.
• on osalenud vähemalt kolmel matkal, millest vähemalt üks oli ööbimisega.

Skaudioskus “Matkamine” II tase

Teise taseme omanik omab baasteadmistest rohkem teadmisi ja kogemusi ning oskab matkal anda esmaabi väiksemate vigastuste korral.

II taseme sooritaja:

• oskab anda esmaabi kriimustuste ja lõigete korral.
• teab, kuidas toimetada villide ja väänamiste korral.
• tunneb erinevaid matkariideid ja teab kihilise riietuse eeliseid.
• teab, kuidas ja millal kasutada hädakutsungeid.
• teab erinevaid lõkketüüpe ja nende eeliseid sõltuvalt kasutuseesmärgist ning ilmastikutingimustest.
• oskab looduses nähtavaid objekte näidata kaardil.
• oskab liikuda kaardil tähistatud trassi järgi ja kompassi abil otse läbi metsa või üle avamaa.
• oskab määrata põhjasuuna ka ilma kompassita (k.a. öösel).
• oskab oma isikliku matkavarustuse eest hoolitseda.
• oskab leida sobiva ööbimiskoha ja püstitada telgi.
• teab kui palju aega kulub keskmiselt 1 km läbimiseks matkates.
• teab, millist ühisvarustust on matkal vaja.
• on valmistanud matkatoidu nii matkapõletil kui lõkkeasemel.
• on matkagrupi aktiivne liige ja matkakaaslaste suhtes tähelepanelik.
• on juhtinud matka osa.
• on osalenud vähemalt kolmel ööbimisega matkal.

Skaudioskus “Matkamine” III tase

Kolmanda taseme omanik omab süvendatud teadmisi matkamisest ning oskab metsas turvaliselt ööbida ja süüa valmistada.

III taseme sooritaja:

• teab võimalikke ohte matkal ja kuidas neid vältida. Oskab hoolitseda salga esmaabivarustuse eest ja vajadusel seda kasutada.
• teab, millised on tema salgaliikmete võimed (tugevused-nõrkused).
• teab kõike „igameheõigusest“.
• oskab kasutada skaudi teemärke.
• teab, kuidas liikuda erinevatel maastikel (võsa, soo jms).
• oskab ehitada ööbimiseks varjualust.
• on kasutanud erinevaid viise veekogu ületamiseks.
• oskab ka tundmatus kohas leida oma asukoha kaardil.
• oskab kaardi abil matkarada planeerida ja planeeritud rada järgida.
• teab kompassi ja teiste navigeerimisvahendite omapärasid ja piiranguid.
• tunneb erinevaid telke ja oskab neid kasutada ning hooldada
• on valmistanud lõkkel matkatoidu kasutades alternatiivseid vahendeid ja minimaalselt nõusid.
• on vähemalt ühel matkal kirjutanud matkapäeviku.
• oskab hinnata kui palju aega kulub salgal matkatrassi läbimiseks.
• on planeerinud ja juhtinud vähemalt ühe matka.
• on osalenud vähemalt nelja päeva pikkusel matkal.

Skaudioskus “Matkamine” IV tase

Neljanda taseme omanik omab põhjalikke teadmisi matka ettevalmistusest, osalemisest ja läbiviimisest. Oskab tunnetada ohte ja ohu korral tegutseda.

IV taseme sooritaja:

• oskab koostada kolme päevase matka menüü.
• tunneb erinevat matkavarustust (riietest taskunoani) ja nende omadusi ning oskab neid hooldada.
• oskab hinnata riske matkal ja seista grupi ohutuse eest.
• oskab navigeerida öösel ja halva nähtavuse korral.
• oskab hinnata kauguseid maastikul (jõe laius, puu kõrgus).
• omab vähemalt esmaabi skaudioskuse 2. taset.
• oskab arvestada erinevate võimetega matkajate liikumiskiirusega erinevatel maastikel.
• on matkanud Eesti loodusest erinevas looduses.
• on iseseisvalt korraldanud ja läbi viinud vähemalt 3 ööbimistega matka.
• on matkal pildistanud metslooma või -lindu.

Vaata SIIT, kuidas omale vastava taseme märk saada ja milliseid skaudioskuseid meil veel on. 

Skaudioskuse “Lõkkejuht” I taseme (õpipoiss) sooritaja:

• oskab juhtida laulu.
• tunneb ja oskab valida erinevat liiki laule lõkkeõhtuks.
• teab lõkkeõhtu kava “retsepti” ja oskab lõkkeõhtu kava planeerida.
• teab vähemalt viit erinevat hüüdu.
• teab, mis on lõkkenalja puhul oluline.
• tunneb skautliku lõkkeõhtu traditsioone, kombeid ning reegleid.
• tunneb lõkketüüpe ja teab, milline neist on parim skautliku lõkkeõhtu jaoks.
• oskab tagada elementaarse turvalisuse lõkkeplatsil.
• teab, mis on lõkkevana roll ja kohustused.

Skaudioskuse “Lõkkejuht” II taseme (sell) sooritaja:

• tunneb erinevaid pilkupüüdvaid lõkkesüütamise võtteid.
• näitab ette vähemalt ühe pilkupüüdva lõkkesüütamise võtte.
• oskab analüüsida pilkupüüdva lõkke süütamisega seotud turvalisuse riske ning teab, kuidas neid maandada.
• planeerib vähemalt kolm temaatilist lõkkeõhtu kava.
• teab vähemalt kümmet erinevat hüüdu.
• teab vähemalt kolme lõkkenalja, mida käigupealt kasutada, kui vaja täita kavas „auku“.
• on olnud lõkkevana lipkonna või üksuse lõkkel vähemalt kolmel korral.
• oskab valida lõkkeks sobilikku materjali ning süüdata lõket vähem kui nelja tikuga.

Skaudioskuse “Lõkkejuht” III taseme (meister) sooritaja:

• on kasutanud lõkkeõhtutel vähemalt kolme erinevat lõkkesüütamise võtet.
• on ehitanud ja süüdanud vähemalt kolme erinevat tüüpi lõket.
• on planeerinud ja viinud läbi vähemalt kuus lõkkeõhtut salgale, üksusele või lipkonnale.
• teab, kuidas planeerida suuremat (maleva või ESÜ) lõkkeõhtut ning teab, kuidas selle planeerimine erineb salga/üksuse/lipkonna lõkkeõhtust.
• teab, kuidas tagada turvalisust suurema osavõtjate arvuga lõkkeõhtul (100+).
• oskab valida laule lõkkeõhtule, kus on rahvusvaheline seltskond.
• tunneb hüüde, mida saab ka rahvusvahelises seltskonnas kasutada.
• omab lõkkenaljade kogumit (vähemalt 15), millest osad on sõnadeta ja mõistetavad igas keeles.
• on planeerinud ja viinud läbi vähemalt ühe lõkkeõhtu piirkondliku maleva või ESÜ laagris.
• oskab valida lõkkeks sobilikku materjali ning süüdata lõket ühe tikuga.

Skaudioskuse “Lõkkejuht” IV taseme (sepp) sooritaja:

• n viinud läbi vähemalt kolm suurlõket (400+ osalejat), neist üks rahvusvaheline.
• tagab koostöös turvameeskonnaga ohutuse suurlõketel.
• on koolitanud vähemalt kaks uut lõkkejuhti (vähemalt 2. tasemeni).
• omab lõkkenaljade kogumit (vähemalt 25), millest kolmandik on sõnadeta ja mõistetavad igas keeles.
• omab erinevatele vanusegruppidele suunatud lõkkeõhtute kavade kogumit (vähemalt 25), millest viis on sobilikud kasutamiseks rahvusvaheliselt.
• omab hüüdude kogumikku (vähemalt 25 eesti keeles ja 10 inglise keelset või häälte efektidega).
• on edukalt süüdanud lõket efektselt/eriliselt vähemalt kahel suuremal lõkkeõhtul.

Vaata SIIT, kuidas omale vastava taseme märk saada ja milliseid skaudioskuseid meil veel on. 

Skaudioskuse “Liiklus” I taseme sooritaja:

• teab ohutust talvel ja pimedas liiklemisel.
• teab helkuri olulisust ja oskab seda kasutada nõuetekohaselt.
• teeb vahet erinevat liiki ülekäigukohtadel.
• oskab ületada teed ohutult vastavalt tingimustele.
• oskab planeerida lühima ohutu teekonna punktist A punkti B oma kodulinnas.
• oskab arvestada teekonna läbimiseks kuluva aja.
• oskab anda selgeid teejuhiseid endale tuttavas keskkonnas.
• teab jalgsi liiklemise tavasid ja eeskirju.

Skaudioskuse “Liiklus” II taseme sooritaja:

• teab kiivri olulisust ning kasutab seda nõuete kohaselt.
• teab esi- ja tagatulede olulisust ning kasutab neid.
• oskab pumbata rattakummi.
• teab põhilisi ennast mõjutavaid liiklusseaduseid.
• teab, kuidas kasutada käemärke manöövrite sooritamiseks.
• oskab kontrollida jalgratta tehnilist seisukorda.

Skaudioskuse “Liiklus” III taseme sooritaja:

• oskab arvestada erinevate liiklusvahendite maksumust (tramm, troll, buss, rong, laev, auto, lennuk).
• teab erinevate liiklusvahendite keskkonna mõjust.
• valib liiklusvahendi pidades silmas maksumuse ning keskkonnasäästlikkuse suhet.
• planeerib oma teekonna kodust skaudi üritusele teises linnas.
• teab erinevate sõiduvahendite turvanõuetest ja järgib neid.
• oskab planeerida reisi olenemata liiklusvahendist (laev, lennuk, rong, buss).
• teab erinevaid laule/mänge teel olles aja veetmiseks.

Skaudioskuse “Liiklus” IV taseme sooritaja:

• oskab vahetada autorehvi.
• oskab tankida autot valides sobiva kütuse.
• oskab lugeda kaarti ja juhatada autojuhile õiget teed.
• teab erinevate liiklusmärkide tähendusi.
• teab, kuidas käituda liiklusõnnetuse korral, järgides ohutusnõudeid.
• teab auto pidurdusteekonna pikkust erinevate ilmastiku-, teeolude ja kiiruse korral.
• oskab arvestada teekonna läbimiseks kuluvat aega, arvestades teeolude ja ootamatustega.
• oskab arvestada kütuse kulu ja maksumuse liikudes punktist A punkti B.

Vaata SIIT, kuidas omale vastava taseme märk saada ja milliseid skaudioskuseid meil veel on. 

Skaudioskus “Laagrielu” I tase

Suvised laagrid on skaudielu ühed tippsündmused. Pea sama olulised on ka talvised siselaagrid. Nii enda kui kaaslaste mõnusa laagrikogemuse tagamiseks on vajalikud teadmised laagrielust. Esimese taseme omanik omab esmaseid teadmisi seoses ööbimisega väljaspool kodu.

I taseme sooritaja:

• teab põhilist isiklikku laagrivarustust.
• oskab oma laagrivarustust korras hoida.
• teab, milliseid riideid laagrisse kaasa võtta.
• oskab oma seljakotti ise pakkida ning teab, mis asjad ja kus tema kotis on.
• suudab laagri ajal oma isiklikud asjad ja oma magamiskoha korras hoida.
• hoolitseb laagri ajal isikliku hügieeni eest.
• oskab koguda tulehakatust ja hagu lõkkesse.
• oskab nuga ohutult kasutada ja on teinud endale tokisaia toki.
• käitub lõkke juures ohutult.
• teab ja oskab kasutada ujumas käies “sõbrasüsteemi”.
• teab suplemise reegleid.
• teab toidupüramiidi tasemeid ja oskab sellel teemal arutleda.
• oskab abistada laagritoidu valmistamisel.
• teab, kust ja kuidas saab abi, kui keegi on saanud vigastada.
• on osalenud vähemalt kahes skaudilaagris, millest vähemalt üks on olnud telklaager.

Skaudioskus “Laagrielu” II tase

Teise taseme omanik suudab lisaks esimese taseme oskustele teha enese ja kaaslaste elu välilaagris mõnusaks.

II taseme sooritaja:

• oskab oma isikliku laagrivarustuse eest hoolitseda ja vajadusel seda parandada.
• tunneb magamiskottide ja -mattide omadusi ning oskab valida laagriks sobiva.
• oskab telgile valida parima koha ja oma valikut põhjendada.
• teab laagriks vajalikku ühisvarustust ning milleks ja kuidas neid kasutatakse.
• oskab laagri ühisvarustust pärast laagrit hooldada.
• teab, kuidas laagris toitu hoida ja on lõkkel valmistanud laagritoidu.
• oskab rajada ohutu lõkkeaseme ja selle pärast laagrit koristada. Teab, kuidas kustutada lõkkeasemest väljunud tuld.
• oskab korraldada laagrisse pesemiskoha.
• teab, kuidas ilmastik võib laagri tegevusi mõjutada ja kuidas selleks valmistuda.
• on paigaldanud koormakattest varjualuse.
• oskab ohutult kasutada, hooldada ja hoiustada saagi, kirvest ja teisi laagris kasutatavaid tööriistu.
• on ehitanud mõne laagrielu mugavamaks tegeva laagriehitise (söögilaud, tool).
• teab, kuidas puhastada ja ravida kriimustusi, haavu ja põletusi.
• teab „igameheõigust“ ja oskab laagris tegutseda loodust ja kaaslasi säästvalt.
• on laagris aktiivne meeskonnaliige.
• teab peast vähemalt kolme lõkkelaulu ja on koos salgaga teinud lõkkenalja.
• on osalenud lisaks I taseme laagritele veel vähemalt kolmes laagris, millest üks oli vähemalt nelja-päevane telklaager.

Skaudioskus “Laagrielu” III tase

Kolmanda taseme omanik omab lisaks eelnevale teadmisi kohaliku üksuse laagri korraldamiseks.

III taseme sooritaja:

• oskab selgitada, mille järgi valida laagrisse sobilik telk ja oskab telki püstitada nii, et see peab vastu ka tugevale tuulele ja vihmale.
• teab, kuidas laagris ohutult toitu hoida ja valmistada.
• oskab koos salgaga planeerida tasakaalus laagrimenüü.
• on kasutanud vähemalt kahte erinevat laagriköögi lahendust (lõke, põleti, katel).
• oskab planeerida menüüd ja osta vajalikud toiduained nädalavahetuse laagriks.
• saab aru jäätmete käitlemise vajalikkusest laagris.
• oskab laagri pidamiseks valida sobiliku koha.
• oskab planeerida head laagriala ja oma valikuid põhjendada.
• oskab jälgida ilma ja olla valmis ilma muutumiseks.
• oskab leida informatsiooni laagripaiga ja selle ümbruskonna kohta.
• teab, kuidas selgitada, kas vesi kõlbab suplemiseks ja/või joogiks.
• teab, kuidas planeerida laagri programmi.
• teab, milliseid ohutusvahendeid laagris kasutada tuleb.
• oskab oma kaaslastele rääkida laagriga kaasnevatest ohtudest.
• oskab laagris oma üksuse eest vastutav olla.
• on olnud laagris erinevate ilmaoludega.
• on osalenud enam kui 4 päevases laagris ning vähemalt 3 päevases kerglaagris (kogu varustus on kaasa toodud seljakotis).
• on abistanud vähemalt kahe laagri korraldamisel.

Skaudioskus “Laagrielu” IV tase

Neljanda taseme omanik suudab korraldada suurema laagri, tagada osalejate turvalisuse ja planeerida tegevused.

IV taseme sooritaja:

• suudab püstitada telgi, mille ehitusega pole tuttav.
• oskab valida sobivat kohta laagriplatsiks.
• oskab organiseerida erinevaid transpordivõimalusi.
• teab, kuidas planeerida kõigi osalejate vajadustele vastav ja huvitav laagri programm.
• teab, kuidas planeerida varutegevusi halva ilma jms korral.
• oskab tagada ohutusnõuete järgimist vähendamata laagrielamust.
• oskab looduse tasakaalu häirimata looduses aktiivselt aega veeta.
• teab, kuidas otsida laagrile soodustusi ja toetajaid.
• teab, kuidas leida ja kasutada laagri programmis kohalikke vaatamisväärsusi.
• oskab planeerida laagri eelarvet.
• on tutvunud laagrite korraldamisega seotud ESÜ juhendite ja abimaterjalidega ning Eesti Vabariigi seadustega.
• on läbinud kursuse ja omab „Laagrijuhataja“ osakutse tunnistust.
• oskab koostada laagri riskianalüüsi.
• on veetnud vähemalt 20 ööd erinevates laagrites.
• on osalenud mõne suurema laagri eel- ja järellaagris.
• on osalenud rahvusvahelises laagris.
• on planeerinud ja läbi viinud (juhtinud) vähemalt kaheöölise üksuselaagri ja osalenud maleva või ESÜ laagri korraldamisel.

Vaata SIIT, kuidas omale vastava taseme märk saada ja milliseid skaudioskuseid meil veel on. 

Skaudioskus “Orienteerumine” I tase

Orienteerumise skaudioskus hõlmab endas teadmisi alates elementaarsest kaardilugemisest ja õige tee leidmisest kuni sportliku orienteerumise harrastamiseni. Vaatluse all on ka kaartide valmistamine ja navigeerimine GPS seadmete abil. Lisaks hulgaliselt praktikat teooria kinnistamiseks. Orienteerumise skaudioskuse esimene tase annab esmase kaardilugemise oskuse ja kogemuse

I taseme sooritaja:

• oskab nimetada neli põhi- ja neli vaheilmakaart eesti ja inglise keeles ning teab nende paiknemist üksteise suhtes.
• oskab määrata ilmakaari kompassiga.
• tunneb erinevaid mõõtkava tüüpe ning oskab arvutada vahemaade pikkuseid ning neid kaardil mõõta.
• tunneb üldkasutatavaid leppemärke ja oskab kasutada kaardi legendi.
• teab kuidas tegutseda kui olen eksinud (linnas, metsas, maal).
• toob „igaühe õigusest“ välja olulisemad punktid, millega tuleb arvestada looduses liikudes.
• osaleb orienteerumismängul.
• planeerib maastikule salga matka, kasutades kaarte ning olen matkal kaardilugejaks.
• oskab oma asukoha kindlaks tegemiseks kasutada GPS seadet või nutitelefoni.

Skaudioskus “Orienteerumine” II tase

Orienteerumise skaudioskuse teine tase lisab juurde täpsemaid kompassi kasutamise jm orienteerumistehnikaid ning esimese kogemuse sportlikust orienteerumisest.

II taseme sooritaja:

• oskab nimeta kõik 16 ilmakaart eesti ja inglise keeles ning teab nende paiknemist üksteise suhtes.
• oskab määrata ilmakaari ilma kompassita looduslike märkide järgi.
• oskab määrata asimuuti ja orienteerub kaardi ja kompassi abil.
• oskab etteantud mõõtkava järgi arvutada vahemaade pikkuseid.
• teab, kuidas käituda, kui on vähemal või suuremal määral looduslikul maastikul eksinud.
• oskab vältida suuri eksimusi rajal liikudes ning oskab valida ühest kontrollpunktist teise kontrollpunkti optimaalse teekonna.
• tunneb Eesti põhikaardi ja orienteerumiskaardi leppemärke.
• teab, kust leida soovitud piirkonna kohta erinevaid kaarte.
• osaleb vähemalt ühel orienteerumispäevakul või -võistlusel.
• tunneb erinevaid GPS seadmeid ning GPS tehnoloogia üldist tööpõhimõtet ja ohte GPS seadmega navigeerimisel.
• teab, milliste mõõtühikutega esitatakse geograafilisi koordinaate, UTM süsteemis koordinaate ning L-EST97 ristkoordinaate ning leiab etteantud koordinaatide järgi koordinaadistikuga kaardilt õige asukoha.

Skaudioskus “Orienteerumine” III tase

Kolmandal tasemel lisanduvad orienteerumis- ja matkaraja planeerimisega seotud teemad.

III taseme sooritaja:

• omab isiklikku kompassi ja tunneb selle osi. Oskab määrata objekti asimuuti 5-kraadilise täpsusega.
• teab üldisemaid erinevusi erinevate orienteerumiskaardi tüüpide vahel (sprindi-, rattaorienteerumise ja suusaorienteerumise kaardid).
• liigub kergel jooksusammul asimuudi järgi maastikul teatud objektile võimalikult väikse eksimusega, mis on vähemalt 500 meetri kaugusel.
• joonistab selgelt loetava visandkaardi.
• oskab planeerida matkamängu rada vastavalt osalejate vanusele ja võimetele.
• korraldab üksusele orienteerumistreeningu, kasutades orienteerumiskaarte.
• osaleb vähemat ühel pimedas peetaval orienteerumisvõistlusel või -päevakul.
• teab, kuidas töötab SportIdent elektrooniline märkesüsteem, oskab seda kasutada ning teab selle märkesüsteemi eeliseid tavaliste kompostrite kasutamisele.
• tellib Eesti Orienteerumisliidu koduleheküljelt orienteeruja isikliku koodi (EOL-kood).

Skaudioskus “Orienteerumine” IV tase 

Neljanda taseme omandanu tegeleb orienteerumisega sportlikul tasemel.

IV taseme sooritaja:

• teab üldjoontes, kuidas kaarte (sh orienteerumiskaarte) toodetakse.
• külastab Eesti Orienteerumisliidu (EOL) ja Rahvusvahelise Orienteerumisliidu (IOF) kodulehti rohkema info saamiseks.
• tunneb üldjoontes orienteerumise ajalugu Eestis.
• tunneb üldjoontes Eesti Orienteerumisliidu võistlusreegleid.
• osaleb regulaarselt oma füüsilist võimekust suurendaval tegevusel.
• osaleb vähemalt paar korda kuus orienteerumispäevakutel või -võistlustel.
• osaleb aasta jooksul vähemalt paaril edetabelivõistlusel või rogainivõistlusel.
• osaleb vähemalt ühel suusa või rattaorienteerumispäevakul või -võistlusel.
• teeb kokkuvõtte kümnest osalusest (võistlusklass, koht, distants, keskmine kiirus jms) ning analüüsib läbitud teekonda ja rajal tehtud otsuseid.

Vaata SIIT, kuidas omale vastava taseme märk saada ja milliseid skaudioskuseid meil veel on.