Noorteprogrammi ülevaade

ESÜ noorteprogrammi aluseks on järgnevad põhiprintsiibid:

• skautliku meetodi kasutamine;
• kaasamine planeerimisprotsessi;
• kogemus ja personaalne areng.

Programmi loomine

Skautluse eesmärgiks on kasvatada noortest aktiivsed ja täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed, aidates neil areneda sotsiaalselt, füüsiliselt, intellektuaalselt, emotsionaalselt ning kõlbeliselt. Need viis arenguvaldkonda on noorteprogrammis olulisel kohal, sest noorte iga tegevus/seiklus tuleb mõtestada ja siduda arenguvaldkondades seatud eesmärkidega.

Noored ise on täielikult kaasatud oma skautliku kogemuse kujundamisel ja elluviimisel. Nad mõtlevad välja, planeerivad ja viivad ellu skaudiseiklusi, kogudes uusi elamusi, kogemusi ning ennast arendades. Läbi selle ühise kogemuse loome programmi grupile.

Skaudijuhi rolliks on noortele toeks ja abiks olla ning neid õigel teel hoida – olla eeskujuks, mitte ülemuseks. Nooremad vanusegrupid vajavad rohkem abistamist ning suunamist, kuid vanemates vanusegruppides muutub see pigem mentori-treeneri laadseks suhtluseks. Skaudijuht peab olema noorte vajadustest teadlik ning aru saama, „kui kaugel nad on“ oma arengus noorte inimestena. Skaudijuhid abistavad noortel oma tegevusi  hinnata ning skautlikul teel saadud kogemusi ja arengut esile tuua.

Isiklik teekond

Iga skaut on vastutav oma isikliku skautliku kogemuse eest ning osaleb oma teekonna kujundamisel ja planeerimisel. Selle idee läbi saab suunata noore tutvuma arenguvaldkondadega ning võimaldada tal läbi skautluse õppida ja ennast arendada.

Programm, mida noored ise endale koos skaudijuhtide abiga kokku panevad, käib kolme kindla sammu haaval:

Tegevused planeeritakse, viiakse läbi ning hiljem analüüsitakse kogu protsessi. Tegevuse järgne analüüs on väga oluline, aidates noortel õppida läbi tegevuse, välja tuua ja kinnistata uued teadmised ja oskused ning võtta õpitu kaasa järgmisele seiklusele. Järelduste tegemine on oluline osa noore isikliku teekonna juures. See võimaldab näha enda arengut ja liikuda edasi tulevaste avastuste ning kogemuste poole.

Märgid

Programmi käigus on võimalik omandada kolme sorti märke:
1. Lubaduse/tõotuse märk, mille saab noor hundulubaduse või skauditõotuse andmisel koos üksuse kaelarätiga.

2. Isikliku arengu märgid, millega tunnustatakse noort isiklikul teekonnal edasiliikumise puhul. Need ei põhine määratud testidel, vaid pigem põhimõttel viia noor „üks samm edasi.“ Mõnele noorele on see lihtne, teisele rohkem väljakutseid pakkuv, kuna sõltub noore küpsusest ning õppimisvõimest. Skaudijuhid peavad teadma oma skautide taset, et suunata salga tegevusi selliselt, et seiklused/väljakutsed arengueesmärkide täitmiseks oleksid osalejatele jõukohased, kuid samas arendavad.

Hundude tasememärgid

Skautide tasememärgid PUU

Vanemskautide tasememärgid TULETORN

Rändurite tasememärgid JALAJÄLG

3. Skaudioskuste märgid, mis eeldavad noorelt, et ta omandaks konkreetsed oskused vastavas valdkonnas. Skaudioskuste nõuded on jaotatud progresseeruvateks tasemeteks (tavaliselt 4), mis tagavad oskuse täieliku omandamise.  Järgmisele tasemele jõudmisel asendatakse eelmise taseme märk. Skaudioskuste valdkonnad on näiteks esmaabi, matkamine, köietöö jms.

Skaudioskuste märgid

Skautlik meetod

Skautliku meetodi kaudu viime programmi noorteni. Meetodi väljatöötaja on skautluse rajaja Robert Baden-Powell ning see on kogu skautliku tegevuse vundamendiks.

Skautlik meetod koosneb kaheksast komponendist:
1. Noorte ja täiskasvanute koos tegutsemine – täiskasvanu ja noore usalduslik suhe ja noorte vastutuse kasvamine.
2. Tõotus ja skaudiseadused – pühendumine väärtushinnangutele.
3. Tegutsemine looduses – lai valik haaravaid, arendavaid ja väljakutseid ja avastamisrõõmu pakkuvaid tegevusi nii toas kui õues, nii metsas kui linnas.
4. Õppimine läbi tegevuse – tehes “käed mustaks” jääb ka õpitu külge ning tegevus saab “omaks”.
5. Salgasüsteem – väikeses grupis üksteist toetades on julgem ning mõnusam.
6. Isiklik areng – arengut ja osalust innustav tunnustussüsteem.
7. Sümboolne raamistik – nimed, lood, sõnad, märgid, mis mis seovad ning loovad ühtekuuluvustunde.
8. Juhtimiskogemus ja vastutustunne – võimalused juhtida ja vastutada.

Noorte ja täiskasvanute koos tegutsemine

Täiskasvanute roll on suunata ja toetada noore arengut ning tagada noortele turvaline keskkond tegutsemiseks. Täiskasvanud ja noored tegutsevad skautluses üheskoos samadel alustel, jagades samu ideaale ja pühendumust, järgides skauditõotust ning skaudiseadusi. Nad on partnerid, kes tegutsevad ühise eesmärgi nimel: iga noore täielik areng.

Selle partnerluse toimimiseks on vajalik vastastikune kuulamine ja austus. Täiskasvanu aitab noortel õppida, neid ära kuulates, olles valmis nendega rääkima, väärtustades nende osalust, sisendades enesekindlust, julgustades ning luues turvalise keskkonna, milles noortel on võimalik katsetada ja avastada. Täiskasvanu aitab noori ettevõetu saavutamisel, enesekindluse arendamisel, oma piiride leidmisel ja elus edasi jõudmisel.

Noored vajavad oma elus toetuspunkte, sealhulgas täiskasvanuid, kellega vabalt rääkida. Täiskasvanu peaks tagama, et kõik tegevused ja sündmused saavad hinnatud ning uued teadmised, oskused ja omadused selgelt määratletud.

Skaudijuhi roll läbi noorteprogrammi vanusegruppide on järjest kahanev. Kui hundude vanusegrupis on vajalik juhi poolne ettevalmistustöö, korraldamine ja vastutuse võtmine, siis mida vanusegrupp edasi, seda rohkem on täiskasvanu roll olla eeskuju ja mentor kui juht.

Samas on alati skaudijuhi ülesandeks hoolitseda, et noorte tegevused oleksid ohutud ning seotud noorteprogrammi eesmärkidega. 

“Success in training the boy depends largely on the Scoutmaster’s own personal example.”  /B-P/ 

Tõotus ja skaudiseadused

Skautlus on eluviis, mille aluseks on skauditõotuse (või hundulubaduse) ja skaudiseaduste (hunduseaduste) loodav väärtusraamistik. Skaudiseaduste rakendamine igapäevases elus annab skaudile praktilise võimaluse skautlikest väärtustest aru saamiseks. Skauditõotus on igaühe isiklik lubadus teha parim nende väärtuste järgimiseks. Tõotus antakse kaaslaste ees esimestel kuudel pärast skautlusega liitumist.

Skauditõotust andes teeb noor teadliku ja vabatahtliku otsuse püüda skaudiseadusi täita. See, et tõotus antakse oma kaaslaste juuresolekul, ei tee mitte üksnes antud tõotust avalikuks, vaid sümboliseerib ka teatud sotsiaalset kohustust kaaslaste ees.

“The Scout Law is the foundation on which the whole of scout training rests.” “It invites the young person to make commitment concerning his/her own personal development.” /B-P/

Tegutsemine looduses

Kui võimalik, siis toimub skautlik tegevus looduses. Selle kaudu kasvatame noori loodust tundma ja austama ning elama keskkonnasäästlikult. Loodus pakub meile lõputu hulga tegevuspaiku, tegevusi ja vahendeid. Matkamine ja laagrielu on ühed skautlusele omaseimad tegevused.

Salgaga metsikus looduses viibimine on omaette meeskonna kogemus. Ühiselt igapäevase elu korraldamine (teekonna valik, toiduvalmistamine, laagripaiga valik) eemal kaasaegsetest mugavustest loob salgasisese miniühiskonna, milles tegutsemine annab hindamatuid kogemusi edaspidseks eluks “päris” ühiskonnas. Sügavamas mõttes aga on võimas loodus kõigi oma imedega parim koht mõtisklemaks iseenda, maailma ja oma koha üle selles maailmas. 

“God has given us a world to live in that is full of beauties and wonders and He has given us not only eyes to see them, but mind to understand them, if we only have the sense to look at them in that light.” /B-P/ 

Õppimine läbi tegevuse

Skautlus ei ole loenguid ega eksameid. Uue asja õppimiseks võetakse ette selle teemaga haakuv tegevus ning hakatakse otsast peale (va ohutustehnika valdamist nõudvad teemad). Noored õpivad sealjuures tegevuse käigus üksteiselt ja koos teistega. Tegevuse käigus õpitud teadmised, hoiakud, oskused ja omadused räägitakse üle kokkuvõtte faasis. Noorel on talle räägitavast palju lihtsam aru saada, kui tal on seda võimalik seostada enda varasema kogemusega.

“Tegevus” ei ole siinjuures piiratud käeliste oskuste ega faktiteadmistega. See hõlmab ka vastutustunnet, juhtimisoskusi, inimestevahelisi suhteid, planeerimisoskust jm. Mängudel on skautluses samuti suur roll, sest igal mängul, mida me mängime, on samuti oma eesmärk ning mängud aitavad meil õppida.

Salgasüsteem

Tegutsetakse väikestes gruppides täiskasvanu suunamisel. Väikestes salkades (5-9 noort) arendatakse meeskonnatööd, juhtimisoskusi ja vastutustunnet, mis on aluseks kodanikujulguse kujunemisel. Samas süvendatakse ka kokkukuuluvustunnet, koostöövalmidust, oskust ise oma tegevust planeerida ja selle juures ka teistega arvestada.

Isiklik areng

Skautlik noorteprogramm on edenev – vanusegrupiti erinev ja sõltuvalt vanusest ning arengutasemest täienev ning noore arengut toetav ja suunav. Suurt tähelepanu pööratakse igaühe individuaalsele arengule. Koos teistega tegutsedes ei süvendata mitte ainult ühtekuuluvustunnet, vaid ka enesevalitsemist, eneseusaldust ja endast lugupidamist. Samuti õpivad noored teiste ja ka ühiskonna teenimist ning kaasinimese märkamist enda kõrval. Individuaalsust silmas pidades püütakse võimalikult palju rakendada noorte endi algatust.

Sümboolne raamistik

Skautluse sümboolseks raamistikuks skautluse tekkimisel oli loodus ja eesmärgiks õppida, kuidas metsas hakkama saada. Tänapäeval on tegutsemispiirid tunduvalt laienenud ja skaudiks olemine tähendab nii toimetulemist looduses kui ka loovat mõtlemist, entusiasmi, väljakutset iseendale ja suutlikkust omada ühiskonnas aktiivset rolli. Oluline roll on skautluses ka sümboolikal – skaudimärkidel ja -vormil, mis aitavad motiveerida noori end arendama ja aitavad tagada noorte võrdsust.

Juhtimiskogemus ja vastutustunne

Skautlus pakub noortele ideaalseid võimalusi vastutuse võtmiseks. Olgu see siis läbi määratud ametite (salgajuht) või vastutusena õhtusöögi valmistamisel matkal või juhtides mängu. Programmi läbimisel edasi liikudes ja vanusegruppide vahel vastutuse ja juhtitimisülesannete tase peaks tõusma. Skautliku meetodi õigel rakendamisel on iga tegevuse jooksul igal salga liikmel alati midagi, mis on tema vastutusel.