SKAUDITARKUS: Orienteerumine
Kaart
Kaart on maapinna pealtvaateline kujutis paberil, millel kujutatakse erinevaid pinnavorme ja objekte värvide ning leppemärkidega. Mõõtkava näitab, mitu korda on looduses esinevaid vahemaid kaardile kandmisel vähendatud. Nt kaardil mõõtkavaga 1:20 000 on maastiku pilt vähendatud 20 000 korda, st 1 cm kaardil on 20 000 cm ehk 200 m looduses.
Pinnamoodi ehk reljeefi kujutatakse kaardil samakõrgusjoonte ehk horisontaalide abil. Reljeefi lõikevahe h näitab samakõrgusjoonte kõrgusevahet.
Värvid kaardil (orienteerumiskaardid, põhikaart, baaskaart):
- sinine – kõik veega seonduv nagu jõed, järved, meri, kraavid, soo jne;
- pruun – pinnamood: samakõrgusjooned;
- must – kõik inimtekkeline nagu hooned, kuid ka kivid;
- kollane – lage ala;
- valge – hästiläbitav mets;
- roheline – raskestiläbitav mets.
Objektid on kaardile kantud tingmärkidena, mis on kokkuleppelised tähised. Kaardi väljaandmise aasta näitab selle usaldatavust. Headeks peetakse viie ja rahuldavateks kümne aasta vanuseid kaarte.
Kompass ja asimuut
Üldjuhul määratakse ilmakaarte suundasid kompassiga, mis koosneb tavaliselt nõelast ja keerlevast kettast. Nõel näitab põhja-lõuna suunda. kettale on kantud numbrid (kraadid) 0–360ni, kus 0 tähistab põhjasuunda ja 180 lõunasuunda. Need numbrid tähistavad ühtlasi asimuuti, näiteks lõuna asimuut on 180. Asimuut on vajalik objekti, mis ei asu täpselt põhjas, idas, lõunas või läänes, suuna määramiseks. Näiteks on vaja määrata ühe eemal oleva suure kivi suund sinu asukohast. Siis tuleb suunata kompass kivile ning keerata ketast niimoodi, et nõel, mis näitab põhja, on samal joonel nulliga. Number kettal, mis on samal joonel kiviga, ongi kivi asimuut.