SKAUDITARKUS: Kohtumine karuga

Maailmas elab kokku kaheksa liiki karusid: jääkaru. pruunkaru, baribal. kaeluskaru. prillkaru, päikesekaru, huulkaru ning bambuskaru ehk panda. Nime poolest on olemas ka veel punane panda ja ka pesukaru, aga nemad ei ole tegelikult karud.

Eestis elavaks liigiks on pruunkaru ja oletatavalt seikleb meie metsades ca 650 mõmmikut. Karu pojad sünnivad üle aasta jaanuaris, olles sündides karu enda mõõtmeid arvestades tibatillukesed. Tavaliselt sünnib korraga kaks poega, aga vahel ka ainult üks või hoopis lause neli. Talveund magab karu mõne tuulemurruga langenud kuusejuure all või siis on ta endale teinud pesa sipelgapessa, samuti sobivad koopaks mäenõlvadesse või karjääridesse kaevatud urud. Sipelgad kuuseokstega on suvisel ajal aga karu lemmikmagustoit. Muidu on karud segatoidulised, süües nii liha kui ka näiteks marju. Pruunkaru võib elada kuni 20 aasta vanuseks.

Karul on küll väga kehv nägemine, aga selle eest hea kuulmine ja ülihea haistmine. Öeldakse, et kui kotkas näeb ja hirv kuuleb, siis karu haistab.

Karu eest ära joosta ei ole mõtet, sest pruunkaru suudab joosta kuni 60 km/h, samuti on ta väga hea ujuja. Pruunkaru on Euroopa suurim kiskja, kellel vaenlased puuduvad. Metsas liikudes on ohu peletamiseks mõistlik liikuda nii, et Sinu liikumist on metsas kuulda, astudes kuivadele okstele või tekitades muud moodi häält.

Kohtumine karuga on kõige tõenäolisem kevadel ja suve alguses karu pulmade ajal. Ema- ja isakarud ei ela muul ajal koos, kokku saadakse ainult jooksuajal juunis. Muul ajal on isakaru pigem emakaru ja ka oma poegade vaenlane. Inimese vaenlaseks võib saada emakaru siis, kui inimene satub tema ja ta poegade vahele, muul juhul võib karu küll käppadele tõustes inimest kaugemalt uudistada, aga on siis ikkagi esimene, kes vaatemängust lahkub. Ka ootamatult teisel pool vaarikapõõsast nosiv karu võib olla Sinuga kohtumise üle sama üllatunud ja ehmunud, et lahkub ise esimesena. Inimest rünnanud on karu väga-väga üksikutel juhtudel.

LÜHIDALT – KOHTUDES KARUGA …

• Säilita rahu!
• Räägi rahulikult, aga ära sosista!
• Ära jookse! Karu on kiirem.
• Ära roni puu otsa! Karu on osavam.
• Ära vaata karule silma – tähendab väljakutset!
• Ära keera karule selga, vaid loe rütmiliselt mõnda (hetkel peas valmivat) luuletust ja hakka tasa eemalduma!
• Kui karu tõuseb käppadele, siis esmalt sellepärast, et ta ei näe hästi. Aga kui ta sealjuures ka uriseb, siis tähendab see, et ta on ka tige.
• Kui karu on madalas asendis ja vaatab Sulle otse näkku, on asi mitte kõige parem – mine pikali, pane käed kukla peale, ole vait ja “palveta”!

Alljärgnevalt on natuke pikemalt ja täpsemalt toodud ka Eesti Jahimeeste Seltsi poolt kirjapandud punktid karude käitumisest ning ka karuga kohtumisest. Soovitused on tõlkinud Andres Lillemäe Soome jahimeeste infovoldikust.

Karuga kokku sattudes on esimene reegel: Jää alati rahulikuks, ära satu paanikasse!

1. Karu ei tohi kunagi toita. Kui karu harjub inimeste lähedusest süüa saama, kaob inimpelgus. Ära jäta kunagi oma maja, suvila või telkimisplatsi juurde toidujäätmeid. Ära jäta ka toiduaineid ööseks välja.
2. Karu kuuleb väga hästi. Kui liigud looduses, siis tee aeg ajalt häält või kolista millegagi. Annad sellega karule aega eest ära minna. Võimaluse korral astu kuivanud okstele, karu mõistab seda signaali väga hästi. Karu elualal ära liigu üksi, vaid katsu leida endale kaaslasi.
3. Kui näed karupoega või -poegi, oled väga suures ohus. Ära mine lähemale, vaid ürita taganeda selles suunas, kust tulid. Kui satud kogemata ema ja poegade vahele, ründab emakaru viivitamatult ohu allikat ehk SIND.
4. Karu suigub talveunne septembrist novembrini (olenevalt ilmoludest). Kui su koer on leidnud karu pesa, eemaldu ja püüa koer ära kutsuda. Kui karu ärkab ja ründab, siis kõige suuremas ohus oled SINA. Koeral on palju paremad võimalused jalga lasta.
5. Kui leiad karu poolt murtud uluki, siis eemaldu. Tavaliselt on karu kuskil läheduses ja valvab oma saaki. Saak on peidetud kas sambla või okstega. Teinekord on loomakere osaliselt soosse uputatud.
6. Tihti kolavad karud lihtsa söögi otsingutel majade või suvilate hoovides. Peleta karu kolistades või valjude hõigetega majast eemale. Ära hakka karu pildistama. Kui tead, et karu luusib sinu majapidamise ümber, siis õhtul välja minnes tee kõva lärmi.
7. Enamasti liigub karu ringi õhtuhämaruses või öösel. Päeval karu puhkab kusagil varjulises kohas. Suvel söövad karud väga hea meelega marju ja võivad liikuda ka päeval. Tavaliselt satuvadki karudega kokku seenelised või marjulised. Sügiseti külastavad karud ka kaerapõlde. Ära mine karusid seal pildistama. Karud harjuvad lõpuks inimestega ära, neil kaob inimpelgus.
8. Ära lase koera üksinda metsa ringi jooksma. Vabalt ringi liikuv koera satub varem või hiljem karule peale. Kui kuuled ägedat koera haukumist ja taplust, siis eemaldu ja katsu leida endale mõni lagedam koht. Kui koer karu eest põgeneb, siis tavaliselt otsib ta kaitset inimese juures. Karul on komme mõnda aega koera jälitada. Kui oled lagedamal kohal, näed, mis toimub.
9. Karu hoiatab enne rünnakut tõustes tagajalgadele ja uriseb valjuhäälselt. Tagane aeglaselt ja vestle karuga rahulikul toonil. Kisa ja valju häält tõlgendab karu agressioonina. Ära vaata karule silma. Loomadele tähendab silma vaatamine kutset võitlusele. Ära roni puu otsa. Karu ronib palju paremini ja kiiremini kui SINA.
10. Kui ikkagi juhtub halvim ja karu ründab, siis heida pikali ning kaitse pead ja kaela kätega. Teeskle surnut. Jooksma ei ole mõtet hakata. Karu on igal juhul kiirem.