SKAUDITARKUS: Eksimine metsas
Mida teha metsas eksimise korral?
- Kõige tähtsam – ära satu paanikasse!
- Edasi mõtle, kas jääd pigem paigale ja kutsud/ootad abi või püüad ikkagi ise metsast välja saada. Kui Sa ei oska hästi orienteeruda, Sul on mõni tervisemure, tunned ennast väsinuna, ilmastikuolud ei ole kiita või kui õues hakkab pimedaks minema, siis jää kindlasti ühe koha peale paigale.
Kui otsustad jääda paigale ja kutsuda abi …
- Kui vähegi võimalik, vali paigalejäämiseks mõni lagedam koht – kõige parem kuskil lagendiku servas metsa ääres. Lagedamal alal on otsijatel Sind kergem märgata ja leida. Kindlasti ei tohiks jääda mõne üksiku puu alla varju, kuna äikese korral tõmbab see välku ligi. Kõige paremat varju pakub mõni suurte okstega kuusk.
- Kui Sul on kaasas müts, pane see endale kindlasti pähe, kuna pea kaudu eraldub inimese kehast kõige rohkem soojust. Samuti ära võta midagi seljast ära.
- Kui oled sobiva koha leidnud, tuleks helistada esimesel võimalusel numbrile 112, öelda oma nimi ja kirjeldada võimalikult täpselt oma asukohta selle järgi, kuhu metsa te tulite (mis maakonnas, millise asula lähedal, kust te metsatulekut alustasite, kas teie lähedal on/oli mõni veekogu ja püüda võimalikult täpselt selgitada ka seda asukohta, kus Sa hetkel oled – näiteks lagendiku ääres, mida ääristab ühelt poolt kuusemets jms).
- Kui oled kohas, kus ei ole levi, siis võta telefonist SIM-kaart välja – siis saad teha kõne numbrile 112. Kui Sinu helistamise kohas on levi, aitab ka see kaasa Sinu leidmisele – siinkohal tuleks ainult meeles pidada, et telefoni aku võib tühjaks saada, mistõttu ei tohiks seda antud hetkel millelegi muule kasutada kui ainult hädavajalikuks helistamiseks ja ooterežiimil olemiseks,
- Istumiseks tee endale kuuseokstest kuuse alla istumisalus (külmemal ajal paksusega käe pikkus sõrmedest küünarnukini). Istu selg vastu puud ja käed ümber kõverdatud jalgadel – selline asend annab/hoiab sooja.
- Enda leidmise lihtsustamiseks püüa oma asukoht endaga kaasasolevate või metsast leitavate esemetega nähtavamaks teha. Lagendikule saad näiteks suurtest puuokstest märksõna SOS moodustada, mis võib õhust otsides silma jääda. Ohumärgiks loetakse “3” – näiteks käbidest või kolmest suuremast oksast laotud kolm joont lähedaloleva teeraja peale vms. Kui võimalik, tee OHUTUSSE kohta ka lõke, mis annab ühtlasi nii sooja kui on abiks ka otsijatele.
Kui otsustad siiski omal käel metsast välja saada …
- Võta liikumiseks kindel suund, sest eksimise üks suurim mure ongi selles, et hakatakse käima ringiratast. Kui näiteks laps kõnnib metsas ringi, suureneb tema otsimisala iga tunniga ca neli korda.
- Kui Sul on kaasas kompass, liigu selle järgi ühes kindlas ilmakaare suunas. Kui orienteerumiseks muud pole kui päike, siis vaata kella ja arvesta, kuhu poole jääb ida-lääs, kuhu põhi-lõuna – enne kella 12.00 päeval on päike ida pool, pärast lääne pool.
- Kuna Eesti metsad võivad olla mõnes paigus küll suured, ei ole nad siiski lõputud ja nii kogu aeg ühes kindlas suunas liikudes jõuad vähema või rohkema aja pärast ikka kuskile välja – kas tee peale, jõe äärde või veel parem – mõnda äratuntavasse kohta või talu juurde. Kui oled jõudnud tee peale või jõe äärde, ära enam metsa tagasi keera, vaid liigu mööda teed/piki jõge.
- Kui maastik muutub läbitamatuks (tuulemurd, puuderägastik, vesine maa, soo vms), siis proovi sellest ümber minna, aga kindlasti nii, et jälgiksid enam-vähem sama suunda.- kui näiteks liikusid põhja suunas, siis ümberpõikamiseks proovi kasutada liikumist loode või kirde suunas. Oluline, et Sa ei satuks käima ümber tekkinud takistuse ega kulutaks ka liiga palju oma füüsilist ressurssi takistuse otse läbimiseks, mis võib omakorda lõppeda ootamatult tekkiva (elu)ohtliku olukorraga.
- Et oma jõudu mitte üle hinnata ja mõistlikult kasutada, tuleb iga tunni aja tagant ca 15 puhata ning kindlasti samuti vett juua.
- Kui hakkab pimedaks minema, on aeg peatuda ja vaadata ringi selle pilguga, et endale sobiv peatumispaik leida ning seejärel abi kutsuda.