SKAUDITARKUS: Eesti lipp

Lipp on ühtekuuluvuse sümbol. Eesti lipp koosneb kolmest ühelaiusest kangast: taevakarva sinisest, mustast ja valgest. Kolmevärvilist lippu nimetatakse trikolooriks. Lipu värvide tähendusi on mitmeid:

• sinine – meie taevas (rukkilill), must – meie mullapind, valge – saavutatud vabadus;
• sinise taeva all mustal mullal kõnnib aus eestlane.

Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuuruseks on 105 x 165 cm.

Lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte varem kui 8.oo.

Lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui 22.oo.

Lipu heiskamisel ja langetamisel tuleb meeles pidada, et lipp ei tohi kunagi maapinda puudutada.

Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel laulu «Mu isamaa armas» algusfraase.

Lipupäevad

Lipupäevad on:
1) 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev;
2) 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev;
3) 24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev;
4) 14. märts – emakeelepäev;
5) maikuu teine pühapäev – emadepäev;
6) 9. mai – Euroopa päev;
7) 4. juuni – Eesti lipu päev;
8) 14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna);
9) 23. juuni – võidupüha;
10) 24. juuni – jaanipäev;
11) 20. august – taasiseseisvumispäev;
12) 1. september – teadmistepäev;
13) novembrikuu teine pühapäev – isadepäev;
14) Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev.

Eesti lipu pakkimine

Vaata lisaks:
Eesti lipu seadus