SKAUDITARKUS: Äike

Suvi toob päikese, aga ka äikese. Kes osalesid 2017. aasta ERNA Matkal, mäletavad ilmselt elu lõpuni seda õhtut ja ööd, kui ühel hetkel hakkas taevast vett ja valgust tulema ning see kõik kestis vahetpidamata kolm tundi, pannes ka kõige vapramatel elu silme eest läbi jooksma. Kuidas äikese korral käituda, tasub igal aastal uuesti üle mõelda ja rääkida. Toome siinkohal välja mõned tarkused, toetudes Elektrilevi blogile ja Vikipeediale.

• Välgu keskmine eluiga on 0,2 sekundit. Silmale nähtava välgusähvatuse jooksul käib “välgunool” üles-alla 10-20 korda.
• Sähvatusele järgnev lööklaine, mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust ja magnetväljast, põhjustab kõue ehk müristamise. Mida kaugemal välku lööb, seda hiljem me mürinat kuuleme. Mõõtkava: kolm sekundit võrdub üks kilomeeter.
• Äike hakkab oma ohvrit valima ligi 3 km kõrgusel, ideaalis valib välk alati kõige lühema teekonna. Sihtmärgiks sobivad alati kõrgemad kohad, näiteks ka suitsusammas, mis korstnast kerkib.
• Äike valib maapinnale jõudmisel kõige paremini maandatud objekti. Selleks võivad olla lagedal asetsevad üksikud puud või muud kõrgemad kohad. Eriti ohtlikud on lehtpuud (tammed) nende suure veesisalduse tõttu.
• Inimese jaoks on ohtlikud lagedad alad, üksikute puude alla varjumine ja vees viibimine. Kõige ohtlikum neist ongi vees viibimine, sest inimene moodustab suure lageda ala peale kõrgema punkti, samuti levib veekogu tabanud välgulöök mööda veepinda veel pikalt.
• Parimaks kaitseks on varjualuse otsimine mõnest hoonest või kinnisest autost. Autosõit äikese ajal on ohutu, kuid jälgida tuleb tugevaid tuuleiile ja langevaid puid.
• Kodus olles on elektriseadmete kaitsmiseks kõige parem need seinakontaktist välja tõmmata, sest kahju tekitab välgulöögi poolt põhjustatud ülepinge, mis on tihtipeale seadme pingest mitu korda kõrgem. Piksevarras kaitseb maja, aga mitte majas olevaid seadmeid, millele on ohtlik ka kilomeetrite taha ulatuv äike, mis tabab elektriliine või alajaama. Suureks ohuallikaks seadmetele on ka internetijuhtmed – ülepinge võib tekkida ka sidevõrgus.
• Langenud puude vms tõttu maha vajunud elektrijuhtmega tuleb olla väga ettevaatlik, nendele ei tohi läheneda ega neid puudutada. Samuti ei tohi puutuda liinile langenud puid ja oksi – puud ja oksad sisaldavad teatud koguses vett, mis juhib hästi elektrit. Maha kukkunud ja pinge all olevale juhtmele lähenedes võib tekkida eluohtlik sammupinge – see tähendab, et maapinnast võib saada elektrilöögi juba kuni kaheksa meetri kauguselt (niiskete tingimuste korral kaugemaltki, kuni 20 meetri kauguselt). Kui olete sattunud maha kukkunud juhtme lähedusse, tuleb ohtlikust tsoonist väljuda võimalikult lühikeste sammudega ning jalgu lohistades. Pikkade sammudega või pikali olles on suur tõenäosus saada eluohtlik elektrilöök.
• Igas sekundis sähvib maakeral umbes 100 välku.

Päikeselist suve!