Skaudioskused

Skaudioskustesse on kokku kogutud igapäevaelus tarvilikke praktilisi oskusi ja teadmisi. Skaudioskused pakuvad sooritajale tegevusi väljastingimustes, võimalust kogeda rõõmu, väljakutseid, arendada sõprussidemeid ja leida uusi sõpru. Kompetentsus mingi skaudioskuse osas annab noorele võimaluse osaleda suurel hulgal seiklustes turvalisel ning kindlal viisil.

Skaudioskuste valdkonnad on näiteks esmaabi, kokkamine ja orienteerumine. Igal skaudioskusel on kuni 4 taset ning alati tuleb järgmisele tasemele liikumiseks eelmine sooritada. Igal skaudioskuse tasemel on paigas kindlad nõuded ja eeldused, mis tuleb vastava oskuse omandamiseks ja märgi kandmise õiguse saamiseks täita.

Skaudioskusi võib õppida nii koonduste raames, korraldada ise koolitusi osaledes ESÜ poolt korraldatud koolitustel. Taseme omandamist võib kinnitada skaut või skaudijuht, kellel on omandatud vastava skaudioskuse ühe võrra kõrgem tase või vastaval erialal töötav spetsialist.

Rakendades skaudioskuste õppimisel ja õpetamisel skautliku meetodit, annab skaudioskuste omandamine noortele uhkus- ja kindlustunde lisaks praktilistele oskustele. Samuti pakub see noortele palju võimalusi arendada oma juhtimise ja instrueerimise oskusi.

Skaudijuht peab noori kannustama, kasutades igas vanusegrupis sellele sobivat noore osalemise mudelit. Ka skaudioskuste omandamisel tuleks kasutada programmitsüklit: 

planeeri – teosta – hinda koos noorte endi osalusega igas etapis. Ühtlasi on skaudijuhi ülesanne jälgida, et salk ei keskenduks vaid skaudioskustele vaid pööraks tähelepanu ka arenguvaldkondade väljunditele (seiklused).

Tasemed

Iga skaudioskus on jaotatud neljaks astmeks. Iga tase on eelnevast keerulisem ning viib edasi järgmiseni. Tasemed ei ole seotud vanusegruppidega vaid on nende ülesed. Nii skaut kui ka äsja skautlusega liitunud rändur alustavad skaudioskuse esimesest tasemest. Kui värskel skaudil on skaudioskuse valdkonnas juba oskused kõrgemal tasemel, siis ei tohiks olla raske ka madalamate tasemete oskusi näidata ning võib ka mitu taset korraga sooritada.

Skaudioskuste taseme märk näitab, et noor on omandanud vastava taseme oskused ja teadmised. Ehk et peab noor olema võimeline selles valdkonnas vastavalt tasemele ohutult ning oskuslikult tegutsema ning tema teadmised oskusest peavad olema teatud tasemel.

Seiklusoskuste saavutamise hindamisel tuleb samuti kasutada skautlikku meetodit. Pidades meeles skautliku meetodi „õppimist läbi tegevuse“, saab seiklusoskusi omandada läbi praktika ning programmis aktiivselt osaledes.

Nõuded

Iga oskuse nõuded on esitatud kompetentsidena – tean kuidas, oskan teha jne. Need nõuded sisaldavad teadmisi, võimeid ning teatud kogemusi, mida noor ette näitama peab.

Skaudioskuste nõuded on pidevalt muutuvad ja uuenevad ning kehtivad skaudioskuste nõuded on kirjutatud seikluste andmebaasi. Skaudioskuste tasemenõuded on avaldatud seikluste andmebaasis, mis on leitav skautide koduleheküljelt https://skaut.ee/et/ valdkond “Juhid” alt. Selleks, et seikluste andmebaas oleks pidevalt arenev, kasvav ja vastaks meie kõigi vajadustele, on vaja seda pidevalt täiendada uute seiklustega. Seega kui leiad, et mõni lahe tegevus, mida Sina, Sinu salk või üksus on ette võtnud, aga seda pole andmebaasis, siis lisa see ise.

Väljatöötatud skaudioskused

Matkamine

I tase

Matkaoskused on skautluses ühed kõige elementaarsemad teadmised, mis loovad eeldused suurele vaikule seiklustele. Esimese taseme omanikul on matkamise baasteadmised ja ta on käinud matkamas.

Taseme sooritaja:

  • teab, milliseid riideid matkal kanda ja mida varuks kaasa võtta.
  • oskab pakkida oma seljakotti.
  • teab, kust leida ilmaennustus ning kuidas end matkal kaitsta ilma mõjude eest.
  • teab, millist sööki ja miks matkale kaasa võtta ning millist mitte.
  • teab, kuidas hoida loodust matkal ja mida teha matkal tekkinud jäätmetega.
  • tunneb „igameheõigusest“ punkte, millega tuleb arvestada looduses liikudes.
  • teab ohutustehnikat teedel liikumisel ja ühistranspordis sõites.
  • oskab looduses turvaliselt liikuda.
  • oskab kaardil ja looduses ära tunda olulisemaid maamärke.
  • tunneb kaardil erinevaid sümboleid ja värve ning teab, mida need tähendavad.
  • teab peamisi ilmakaari.
  • vastutab matka ajal enda eest ja on vastutustundlik meeskonnaliige.
  • teab ja oskab kasutada ujumas käies „sõbrasüsteemi”.
  • tunneb ohutustehnikat kirve, sae ja noa kasutamisel ning lõkke tegemisel.
  • teab, kuidas kutsuda abi, kui keegi on saanud kannatada.
  • on osalenud vähemalt kolmel matkal, millest vähemalt üks oli ööbimisega.

II tase

Teise taseme omanik omab baasteadmistest rohkem teadmisi ja kogemusi ning oskab matkal anda esmaabi väiksemate vigastuste korral.

Taseme sooritaja:

  • oskab anda esmaabi kriimustuste ja lõigete korral.
  • teab, kuidas toimetada villide ja väänamiste korral.
  • tunneb erinevaid matkariideid ja teab kihilise riietuse eeliseid.
  • teab, kuidas ja millal kasutada hädakutsungeid.
  • teab erinevaid lõkketüüpe ja nende eeliseid sõltuvalt kasutuseesmärgist ning ilmastikutingimustest.
  • oskab looduses nähtavaid objekte näidata kaardil.
  • oskab liikuda kaardil tähistatud trassi järgi ja kompassi abil otse läbi metsa või üle avamaa.
  • oskab määrata põhjasuuna ka ilma kompassita (k.a. öösel).
  • oskab oma isikliku matkavarustuse eest hoolitseda.
  • oskab leida sobiva ööbimiskoha ja püstitada telgi.
  • teab kui palju aega kulub keskmiselt 1 km läbimiseks matkates.
  • teab, millist ühisvarustust on matkal vaja.
  • on valmistanud matkatoidu nii matkapõletil kui lõkkeasemel.
  • on matkagrupi aktiivne liige ja matkakaaslaste suhtes tähelepanelik.
  • on juhtinud matka osa.
  • on osalenud vähemalt kolmel ööbimisega matkal.

III tase

Kolmanda taseme omanik omab süvendatud teadmisi matkamisest ning oskab metsas turvaliselt ööbida ja süüa valmistada.

Taseme sooritaja:

  • teab võimalikke ohte matkal ja kuidas neid vältida. Oskab hoolitseda salga esmaabivarustuse eest ja vajadusel seda kasutada.
  • teab, millised on tema salgaliikmete võimed (tugevused-nõrkused).
  • teab kõike „igameheõigusest“.
  • oskab kasutada skaudi teemärke.
  • teab, kuidas liikuda erinevatel maastikel (võsa, soo jms).
  • oskab ehitada ööbimiseks varjualust.
  • on kasutanud erinevaid viise veekogu ületamiseks.
  • oskab ka tundmatus kohas leida oma asukoha kaardil.
  • oskab kaardi abil matkarada planeerida ja planeeritud rada järgida.
  • teab kompassi ja teiste navigeerimisvahendite omapärasid ja piiranguid.
  • tunneb erinevaid telke ja oskab neid kasutada ning hooldada
  • on valmistanud lõkkel matkatoidu kasutades alternatiivseid vahendeid ja minimaalselt nõusid.
  • on vähemalt ühel matkal kirjutanud matkapäeviku.
  • oskab hinnata kui palju aega kulub salgal matkatrassi läbimiseks.
  • on planeerinud ja juhtinud vähemalt ühe matka.
  • on osalenud vähemalt nelja päeva pikkusel matkal.

IV tase

Neljanda taseme omanik omab põhjalikke teadmisi matka ettevalmistusest, osalemisest ja läbiviimisest. Oskab tunnetada ohte ja ohu korral tegutseda.

Taseme sooritaja:

  • oskab koostada kolme päevase matka menüü.
  • tunneb erinevat matkavarustust (riietest taskunoani) ja nende omadusi ning oskab neid hooldada.
  • oskab hinnata riske matkal ja seista grupi ohutuse eest.
  • oskab navigeerida öösel ja halva nähtavuse korral.
  • oskab hinnata kauguseid maastikul (jõe laius, puu kõrgus).
  • omab vähemalt esmaabi skaudioskuse 2. taset.
  • oskab arvestada erinevate võimetega matkajate liikumiskiirusega erinevatel maastikel.
  • on matkanud Eesti loodusest erinevas looduses.
  • on iseseisvalt korraldanud ja läbi viinud vähemalt 3 ööbimistega matka.
  • on matkal pildistanud metslooma või -lindu.

Laagrielu

I tase

Suvised laagrid on skaudielu ühed tippsündmused. Pea sama olulised on ka talvised siselaagrid. Nii enda kui kaaslaste mõnusa laagrikogemuse tagamiseks on vajalikud teadmised laagrielust. Esimese taseme omanik omab esmaseid teadmisi seoses ööbimisega väljaspool kodu.

Taseme sooritaja:

  • teab põhilist isiklikku laagrivarustust.
  • oskab oma laagrivarustust korras hoida.
  • teab, milliseid riideid laagrisse kaasa võtta.
  • oskab oma seljakotti ise pakkida ning teab, mis asjad ja kus tema kotis on.
  • suudab laagri ajal oma isiklikud asjad ja oma magamiskoha korras hoida.
  • hoolitseb laagri ajal isikliku hügieeni eest.
  • oskab koguda tulehakatust ja hagu lõkkesse.
  • oskab nuga ohutult kasutada ja on teinud endale tokisaia toki.
  • käitub lõkke juures ohutult.
  • tean ja oskab kasutada ujumas käies “sõbrasüsteemi”.
  • teab suplemise reegleid.
  • teab toidupüramiidi tasemeid ja oskab sellel teemal arutleda.
  • oskab abistada laagritoidu valmistamisel.
  • teab, kust ja kuidas saab abi, kui keegi on saanud vigastada.
  • on osalenud vähemalt kahes skaudilaagris, millest vähemalt üks on olnud telklaager.

II tase

Teise taseme omanik suudab lisaks esimese taseme oskustele teha enese ja kaaslaste elu välilaagris mõnusaks.

Taseme sooritaja:

  • oskab oma isikliku laagrivarustuse eest hoolitseda ja vajadusel seda parandada.
  • tunneb magamiskottide ja -mattide omadusi ning oskab valida laagriks sobiva.
  • oskab telgile valida parima koha ja oma valikut põhjendada.
  • teab laagriks vajalikku ühisvarustust ning milleks ja kuidas neid kasutatakse.
  • oskab laagri ühisvarustust pärast laagrit hooldada.
  • teab, kuidas laagris toitu hoida ja on lõkkel valmistanud laagritoidu.
  • oskab rajada ohutu lõkkeaseme ja selle pärast laagrit koristada. Teab, kuidas kustutada lõkkeasemest väljunud tuld.
  • oskab korraldada laagrisse pesemiskohta.
  • teab, kuidas ilmastik võib laagri tegevusi mõjutada ja kuidas selleks valmistuda.
  • on paigaldanud koormakattest varjualuse.
  • oskab ohutult kasutada, hooldada ja hoiustada saagi, kirvest ja teisi laagris kasutatavaid tööriistu.
  • on ehitanud mõne laagrielu mugavamaks tegeva laagriehitise (söögilaud, tool).
  • teab, kuidas puhastada ja ravida kriimustusi, haavu ja põletusi.
  • teab „igameheõigust“ ja oskab laagris tegutseda loodust ja kaaslasi säästvalt.
  • on laagris aktiivne meeskonnaliige.
  • teab peast vähemalt kolme lõkkelaulu ja on koos salgaga teinud lõkkenalja.
  • on osalenud lisaks I taseme laagritele veel vähemalt kolmes laagris, millest üks oli vähemalt nelja-päevane telklaager.

III tase

Kolmanda taseme omanik omab lisaks eelnevale teadmisi kohaliku üksuse laagri korraldamiseks.

Taseme sooritaja:

  • oskab selgitada, mille järgi valida laagrisse sobilik telk ja oskab telki püstitada nii, et see peab vastu ka tugevale tuulele ja vihmale.
  • teab, kuidas laagris ohutult toitu hoida ja valmistada.
  • oskab koos salgaga planeerida tasakaalus laagrimenüü.
  • on kasutanud vähemalt kahte erinevat laagriköögi lahendust (lõke, põleti, katel).
  • oskab planeerida menüüd ja osta vajalikud toiduained nädalavahetuse laagriks.
  • saab aru jäätmete käitlemise vajalikkusest laagris.
  • oskab laagri pidamiseks valida sobiliku koha.
  • oskab planeerida head laagriala ja oma valikuid põhjendada.
  • oskab jälgida ilma ja olla valmis ilma muutumiseks.
  • oskab leida informatsiooni laagripaiga ja selle ümbruskonna kohta.
  • teab, kuidas selgitada, kas vesi kõlbab suplemiseks ja/või joogiks.
  • teab, kuidas planeerida laagri programmi.
  • teab, milliseid ohutusvahendeid laagris kasutada tuleb.
  • oskab oma kaaslastele rääkida laagriga kaasnevatest ohtudest.
  • oskab laagris oma üksuse eest vastutav olla.
  • on olnud laagris erinevate ilmaoludega.
  • on osalenud enam kui 4 päevases laagris ning vähemalt 3 päevases kerglaagris (kogu varustus on kaasa toodud seljakotis).
  • on abistanud vähemalt kahe laagri korraldamisel.

IV tase

Neljanda taseme omanik suudab korraldada suurema laagri, tagada osalejate turvalisuse ja planeerida tegevused.

Taseme sooritaja:

  • suudab püstitada telgi, mille ehitusega pole tuttav.
  • oskab valida sobivat kohta laagriplatsiks.
  • oskab organiseerida erinevaid transpordivõimalusi.
  • teab, kuidas planeerida kõigi osalejate vajadustele vastav ja huvitav laagri programm.
  • teab, kuidas planeerida varutegevusi halva ilma jms korral.
  • oskab tagada ohutusnõuete järgimist vähendamata laagrielamust.
  • oskab looduse tasakaalu häirimata looduses aktiivselt aega veeta.
  • teab, kuidas otsida laagrile soodustusi ja toetajaid.
  • teab, kuidas leida ja kasutada laagri programmis kohalikke vaatamisväärsusi.
  • oskab planeerida laagri eelarvet.
  • on tutvunud laagrite korraldamisega seotud ESÜ juhendite ja abimaterjalidega ning Eesti Vabariigi seadustega.
  • on läbinud kursuse ja omab „Laagrijuhataja“ osakutse tunnistust.
  • oskab koostada laagri riskianalüüsi.
  • on veetnud vähemalt 20 ööd erinevates laagrites.
  • on osalenud mõne suurema laagri eel- ja järellaagris.
  • on osalenud rahvusvahelises laagris.
  • on planeerinud ja läbi viinud (juhtinud) vähemalt kaheöölise üksuselaagri ja osalenud maleva või ESÜ laagri korraldamisel.

Kokkamine

I tase 

Üks toidukord oma salgale.

Taseme sooritaja:

  • teab lihtsamaid toitlustamise hügieeninõudeid (käte ja ettevalmistatavate toiduainete pesemine, puhtad toiduvalmistamise vahendid jms).
  • oskab kasutada ohutult toiduvalmistamise vahendeid ja erinevat tüüpi söögiriistu. 
  • oskab ohutult käsitleda kuuma vett ja õli.
  • koorib ja hakib sibula ning kasutab seda toidus.
  • leiab vähemalt kaks tervislikku retsepti (üks soolane ja üks magustoit) arvestades, et kõik salga liikmed saaksid seda süüa (allergiad). 
  • koostab ostunimekirja koos koguste ja orienteeruva hinnaga. 
  • valmistab retsepti järgi ühe soolase toidu (nt penne köögiviljade ja kanaga).
  • valmistab retsepti järgi ühe magustoidu/küpsetise (nt kamavaht või pannkoogid).
  • valmistab ette ühe sooja (nt tee) ja ühe külma (nt maitsevesi) joogi.
  • katab osalejatele laua. 
  • küsib toidu kohta tagasisidet. Tunneb koka käitumise eetikat – kui toit kellelegi ei maitse, kuidas sellele viisakalt reageerida.
  • koristab köögi/köögiala.

 II tase 

Ühe päeva toitlustamine oma üksusele (vähemalt kaks toidukorda + oode)

Taseme sooritaja:

  • teab hügieeninõudeid toitlustamisel (käte ja ettevalmistavate toiduainete pesemine, puhtad toiduvalmistamise vahendid, toore liha ja kala käsitlemine jms).
  • teab inimete toitainete päevaseid vajadusi. Joonistab toidupüramiidi.
  • leiab iseseisvalt köögimeeskonna/abilised.
  • leiab vajaminevate toidukordade retseptid (üks kindlasti kondiga puljongist supi retsept) arvestades üksuse liikmete toitumisvajadusi (allergiad). 
  • koostab ostunimekirja koos koguste ja orienteeruva hinnaga. 
  • teab toidu hoiustamise nõudeid ja kanaliha käitlemise reegleid.
  • valmistab toidud, sh supi (nt minestrone).
  • valmistab ooteks midagi kaerahelvestest (va puder). 
  • katab osalejatele laua. 
  • küsib toidu kohta tagasisidet ja reageerib sellele eetiliselt.
  • koristab köögi/köögiala.
  • lisab kasutatud retseptid salga kokaraamatusse (selle puudumisel loob ise salga kokaraamatu).

III tase 

Vähemalt 30 inimese kahe päeva toitlustamine (vähemalt neli toidukorda)

Eelduseks on 18+ vanus (võivad alustada kohe 3. tasemest).

Taseme sooritaja:

  • teab vanuselisi nõudeid toitlustamisel. 
  • läbib toiduhügieeni koolituse. 
  • leiab köögimeeskonna/abilised.
  • teab köögi ülesehituse põhimõtteid välitingimustes.
  • oskab ohutult kasutada gaasipriimust ja -ballooni. 
  • koostab kahe päeva toitlustamise menüü kasutades erinevaid valmistusmeetodeid, sh creme brulee ja supi puljongi kondiga lihast arvestades osalejate erivajadusi. 
  • peab toitlustama vähemalt ühel päeval välitingimustes. 
  • koostab ostunimekirja koos koguste ja orienteeruva hinnaga. 
  • tutvub erinevate maitseainete ja maitsetaimedega ning kasutab neid toidu valmistamisel. 
  • valmistab toidud, sh creme brulee.
  • küsib toidu kohta tagasisidet ja reageerib sellele eetiliselt.
  • koristab köögi/köögiala ja korraldab toidujäätmete keskkonnasõbraliku ja sanitaarse hävitamise.
  • lisab kasutatud retseptid salga/isiklikku kokaraamatusse.

IV tase 

Enam kui 50 inimesele vähemalt 5-päevase ürituse toitlustamine

Eelduseks on 18+ vanus ja 3. taseme läbimine.

Taseme sooritaja:

  • omab kehtivat toiduhügieeni tunnistust.
  • teab suurürituse toitlustamise nõudeid.
  • korraldab sujuva toidujagamise, nõudepesu ja toidujäätmete kogumise. 
  • leiab köögimeeskonna ja abilised.
  • koostab menüü laagris kasutades erinevaid valmistusmeetodeid arvestades osalejate erivajadusi. 
  • koostab terve ürituse toitlustamise eelarve ja nimekirja kaupmeestest, kust iga tooraine hankida.
  • koostab ostunimekirja koos koguste ja orienteeruva hinnaga. 
  • valmistab toidud. 
  • küsib toidu kohta tagasisidet ja reageerib sellele eetiliselt.
  • korraldab köögi/köögiala nõuetekohase koristamise (toidujäätmete keskkonnasõbralik ja sanitaarne käitlemine).
  • lisab kasutatud retseptid salga/isiklikku kokaraamatusse.
  • valmistab ratatouille ja kutsub oma parimad skaudisõbrad seda maitsma. 

Orienteerumine

I tase

Orienteerumise skaudioskus hõlmab endas teadmisi alates elementaarsest kaardilugemisest ja õige tee leidmisest kuni sportliku orienteerumise harrastamiseni. Vaatluse all on ka kaartide valmistamine ja navigeerimine GPS seadmete abil. Lisaks hulgaliselt praktikat teooria kinnistamiseks. Orienteerumise skaudioskuse esimene tase annab esmase kaardilugemise oskuse ja kogemuse

Taseme sooritaja:

  • nimetab neli põhi- ja neli vaheilmakaart eesti ja inglise keeles ning teab nende paiknemist üksteise suhtes.
  • oskab määrata kompassiga ilmakaari.
  • tunneb erinevaid mõõtkava tüüpe ning oskab arvutada vahemaade pikkuseid ning neid kaardil mõõta.
  • tunneb leppemärke ja oskab kasutada kaardi legendi.
  • teab kuidas tegutseda kui on eksinud (linnas, metsas, maal).
  • toob „igamehe õigusest“ välja olulisemad punktid, millega tuleb arvestada looduses liikudes.
  • osaleb orienteerumismängul.
  • planeerib maastikule salga matk, kasutades kaarte ning on matkal kaardilugejaks.
  • oskab oma asukoha kindlaks tegemiseks kasutada GPS seadet või nutitelefoni.

II tase

Orienteerumise skaudioskuse teine tase lisab juurde täpsemaid kompassi kasutamise jm orienteerumistehnikaid ning esimese kogemuse sportlikust orienteerumisest.

Taseme sooritaja:

  • nimetab kõik 16 ilmakaart eesti ja inglise keeles ning teab nende paiknemist üksteise suhtes.
  • oskab määrata ilmakaari ilma kompassita looduslike märkide järgi.
  • oskab määrata asimuuti ja orienteerub kaardi ja kompassi abil.
  • oskab etteantud mõõtkava järgi arvutada vahemaade pikkuseid.
  • oskab käituda, kui on vähemal või suuremal määral looduslikul maastikul eksinud.
  • oskab vältida suuri eksimusi rajal liikudes ning oskab valida ühest kontrollpunktist teise kontrollpunkti optimaalse teekonna.
  • tunneb Eesti põhikaardi ja orienteerumiskaardi leppemärke.
  • teab, kust leida soovitud piirkonna kohta erinevaid kaarte.
  • osaleb vähemalt ühel orienteerumispäevakul või -võistlusel.
  • tunneb erinevaid GPS seadmeid ning GPS tehnoloogia üldist tööpõhimõtet ja ohte GPS seadmega navigeerimisel.
  • teab, milliste mõõtühikutega esitatakse geograafilisi koordinaate, UTM süsteemis koordinaate ning L-EST97 ristkoordinaate ning leiab etteantud koordinaatide järgi koordinaadistikuga kaardilt õige asukoht.

III tase

Kolmandal tasemel lisanduvad orienteerumis- ja matkaraja planeerimisega seotud teemad.

Taseme sooritaja:

  • omab isiklikku kompassi ja tunneb selle osi. Oskab määrata objekti asimuuti 5-kraadilise täpsusega.
  • teab üldisemaid erinevusi erinevate orienteerumiskaardi tüüpide vahel (sprindi-, rattaorienteerumise ja suusaorienteerumise kaardid).
  • liigub kergel jooksusammul asimuudi järgi maastikul teatud objektile võimalikult väikese eksimusega, mis on vähemalt 500 meetri kaugusel.
  • joonistab selgelt loetava visandkaardi.
  • oskab planeerida matkamängu rada vastavalt osalejate vanusele ja võimetele.
  • korraldab üksusele orienteerumistreeningu, kasutades orienteerumiskaarte.
  • osaleb vähemalt ühel pimedas peetaval orienteerumisvõistlusel või -päevakul. 
  • teab, kuidas töötab SportIdent elektrooniline märkesüsteem, oska seda kasutada ning teab selle märkesüsteemi eeliseid tavaliste kompostrite kasutamisele.
  • tellib Eesti Orienteerumisliidu koduleheküljelt orienteeruja isikliku koodi (EOL-kood).

IV tase

Neljanda taseme omandanu tegeleb orienteerumisega sportlikul tasemel.

Taseme sooritaja:

  • teab üldjoontes, kuidas kaarte (sh orienteerumiskaarte) toodetakse.
  • külastab Eesti Orienteerumisliidu (EOL) ja Rahvusvahelise Orienteerumisliidu (IOF) kodulehti rohkema info saamiseks.
  • teab orienteerumise ajalugu Eestis.
  • teab Eesti Orienteerumisliidu võistlusreegleid.
  • osaleb regulaarselt füüsilist võimekust suurendavatel tegevusetel.
  • osaleb vähemalt paar korda kuus orienteerumispäevakutel või -võistlustel.
  • osaleb aasta jooksul vähemalt paaril edetabeli- või rogainivõistlusel.
  • osaleb vähemalt ühel suusa või ratta orienteerumispäevakul või -võistlusel.
  • teeb kokkuvõtte kümnest osavõtust (võistlusklass, koht, distants, keskmine kiirus jms) ning analüüsib läbitud teekonda ja rajal tehtud otsuseid.

Esmaabi

I tase

Esmaabi I taseme läbinu saab hakkama kergemate vigastuste eest hoolitsemisega, oskab tagada enese ohutust ja teab milliseid esmaabi vahendeid millises situatsioonis kasutada.

Taseme sooritaja:

  • teab inimese üldist kehaehitust (vereringe, luustik, organid)
  • teab, kuidas peatada verejooksu
    • Väike verejooks: ninast, sõrmest, kriimustusest;
    • Keskmine verejooks: lõikehaavad, mille verejooks ei peatu plaasterdamise abil;
  • on suuteline suhtlema häirekeskusega efektiivselt ja tulemuslikult
  • oskab valida õiged vahendid esmaabi andmiseks
  • teab, kuidas tagada enda, ümbritsevate inimeste ja kannatanu ohutus esmaabi osutamisel
  • on eelnevalt loetletud esmaabi teemad läbinud nii teooria kui ka praktiliste harjutustena

II tase

Esmaabi II taseme läbinud skaut oskab elustada, hoolitseda põletuste eest, tegutseda allergiate puhul.

Taseme sooritaja:

  • oskab tuvastada, kas inimene vajab elustamist või mitte. Kui jah, siis oskab elustada erinevas vanuses inimesi (imik, vanur jne)
  • oskab tuvastada šoki olemasolu, selle erinevaid põhjuseid ning annab õiget abi
  • teab külmumise ning alajahtumise ohtusid ja annab abi vastavalt sümptomitele
  • oskab tuvastada kas kannatanul on kuumarabandus või –krambid ning annab abi vastavalt sümptomitele
  • teab, kuidas põletuse korral käituda ja hoolitseda põletushaavade eest
  • suudab tuvastada erinevaid allergia vorme ja tegutseda vastavalt
  • on läbinud eelnevalt loetletud esmaabi teemad nii teooria kui ka praktiliste harjutustena

III tase

Esmaabi III taseme läbinud skaut oskab õpetada I ja II taseme esmaabi teemasid ning omab praktilisi oskusi. On võimeline olema (laagri)arsti abiline, matka (või muu väiksema ürituse) esmaabi varustuse komplekteerida ja I ja II taseme ulatuses vastutama esmaabi eest. Saab hakkama raskemate traumadega, luumurdudega ning krampidega.

Taseme sooritaja:

  • omab praktilisi oskusi esmaabi I ja II taseme ulatuses (praktiliste harjutuste läbiviimine, abi osutamine jne).
  • on võimeline aitama ja assisteerima (laagri)arsti (süstimine, haavade hoolitsus jne)
  • tuleb toime raskete traumade tuvastamise ja abi osutamisega
  • oskab tuvastada põrutusi, venitusi, nihestusi, luumurde ning oskab anda vastavat abi
  • teab, kuidas toime tulla krampidega kannatanuga
  • läbib vähemalt 16-tunnise esmaabikoolituse.
  • on eelnevalt loetletud esmaabi teemad läbinud nii teooria kui ka praktiliste harjutustena

IV tase

Esmaabi IV taseme läbinud skaut on võimeline vastutama väiksema või keskmise suurusega üritusel esmaabi osutamise eest. Tunneb ürituste esmaabi telgis ja/või kiirabis leiduvat varustust ning oskab neid kasutada. Oskab assisteerida kõrgemalt kvalifitseeritud meditsiini personali raviprotseduuridel.

Taseme sooritaja:

  • oskab teha riskianalüüsi esmaabi vajaduste vaatenurgast ning komplekteerida väiksema või keskmise suurusega ürituse esmaabi komplekti (telk, auto vms)
  • teab ja oskab iseseisvalt kasutada kiirabis leiduvat varustust
  • suudab iseseisvalt anda esmaabi I – III taseme tasandil esmaabi
  • on võimeline assisteerima kõrgemalt kvalifitseeritud meditsiini personali raviprotseduuridel (parameedikuid, meedikuid, arste jne) esmaabi vaates
  • omab praktikat reaalsete juhtumitega
  • on omandanud teadmised, et võiks jätkata oskuste omandamist parameediku I taseme koolitusel

Köietöö

I tase

Ämblik võib tegeleda ajutiste madalseiklusraja elementide ehitusega, kõrgusega kuni 1 meeter maapinnast. Eriala omandamiseks tuleb läbida täies mahus Ämbliku koolitusprogramm. Koolitus toimub maleva või lipkonna siseselt, koolitaja peab olema omandanud vähemalt Köietöö Selli taseme.

Taseme sooritaja:

  • tunneb erinevaid (dünaamilised ja staatilised, kootud, keerutatud ja punutud) köisi ja linte, nende erinevusi ning kasutuskohti
  • oskab köisi ohutult kasutada, puhtida, hoida ja hooldada (sh lõigata)
  • teab sõlme sidumise etappe, sõlme tüüpe ja nende kasutuskohti
  • oskab siduda ja kasutada:
    • Haaravad – haarav aasaga / haarav ühe otsaga / Klemheist’I
    • Ühendavad – stopper/kontrollsõlm / kangrusõlm (stopper) / soodisõlm / kalamees ehk rehvisõlm
    • Aasad (köieots) – vahemees / juhisõlm / austriajuhisõlm e.kaheksa
    • Köieotsa kinnitusviisid (nt puu külge) – seasõrg / palgisõlm / keerusõlm / pingutussõlm
  • tunneb erinevaid karabiine ja nende kasutusotstarvet
  • oskab köisi puude vahele pingutada pingutussõlmega, “toore jõuga” ja plokisüsteemiga.
  • tunneb lihtsamaid köitest ja palkidest madalseikluselemente (paralleelköied, X, V, liaanitee)
  • oskab valida ohutut seikluspaika
  • oskab rajada seikluselementi loodust kahjustamata
  • oskab korraldada seikluselemendi turvalist läbimist ja juhendada salga liikmeid oma kaaslasi turvama (grupi enesejulgestus)

II tase

Köietöö SELL õpib varasemale lisaks mitmete tehniliste vahendite kasutamist (nt tali köie pingutamiseks) ning ohutut töötamist kõrgustes.  Eriala omandamiseks tuleb läbida täies mahus koolitusprogramm 40 tundi ulatuses, mis sisaldab eraldi julgestuskoolitust, järgneb praktiseerimine oma maleva üritustel või üleeestilistel üritustel abilisena.

Koolitaja peab olema omandanud vähemalt Köietöö meistri taseme. Koolitus toimub malevate koostöös või üleriigiliselt.

Eeldused: 2 praktikat, oskusvõistluse edukas läbimine, vanemskaudi ealisus.

Võimalused: võimalus korraldada iseseisvalt madalseiklusraja elementide ehitust ja viia neil läbi tegevust. Võimalus aidata köietöö meistrit kõrgseiklusraja elementide ehitamisel. Võimalus koolitada Ämbliku algtaset.

Taseme sooritaja:

  • oskab sõlmi lisaks Ämbliku oskustele – surmasõlm, kahekordne austriajuhisõlm, prantsuse haarav
  • tunneb ja oskab kasutada rullikuid ja linte (slinge)
  • tunneb julgestusvarustust (ronimisvöö, kiiver, enesejulgestusotsad, shell)
  • oskab korraldada enesejulgestust, köite pingutamisel ohutult kasutada tali
  • teab ja oskab kasutada shelli ja laskumiskaheksat.
  • oskab ehitada spetsiaalsetest koormarihmadest või slackline-dest madalseiklusraja elemente
  • oskab redeli pealt ehitada köitest mobiilseid elemente (kuni 4 meetri kõrgusel)
  • abistab vähemalt kahel (lipkonna, maleva või ESÜ) üritusel seikluspunkti ehitamisel ja tegevuse läbiviimisel
  • Soovituslik varustus üksuses – http://skaut.ee/seiklused/koietoo2/

III tase

Köietöö Meister võib iseseisvalt planeerida ja rajada kõrgseiklusraja elemente. Meister võib juhendada ja õpetada Köietöö selle ja ämblikke. Taseme omandamiseks tuleb läbida täies mahus Ä3 koolitusprogramm 50 tunni ulatuses. Osaleda saab alates 18. eluaastast. Koolitus on üleriigiline ja koolitajaks peab olema Köietöö instruktor. Peale koolitust tuleb läbida 2-aastane praktika maleva või üleriigilistel üritustel, seejärel eksam Ä1, Ä2 ja Ä3 tasemete programmide peale ning meistritöö.

Eeldused: Selli eksami edukas läbimine, selli praktika meistri käe all, esmaabi koolitus, vanus vähemalt 18 eluaastat..

Võimalused: Kõrgseiklusradade ehitamise õigus, võimalus koolitada ämblikke ja selle, võimalus, töötada seiklusparkides abilisena, ehitajana ja julgestajana, võimalus töötada iseseisvalt. Koos teiste meistritega osaleda ka muudel vastava eriala koolitustel Eestis.

Taseme sooritaja:

  • oskab puude otsas ehitada kõrgseikluselemente
  • oskab kasutada grigrit ja haaratsit või sarnaseid abivahendeid.
  • oskab seikluselementide ehitamisel kasutada trosse
  • teab platvormi ehitamise põhimõtteid
  • oskab korraldada laskumist ehitistelt ja loodusobjektidelt
  • oskab korraldada ülaltjulgestuses kaljuronimist looduslikel kaljudel
  • oskab teostada riskijuhtimist – varustuse, keskkonna, seikluselementide ja seiklejate/ämblike/sellide isikuomadustest ja tervisest tulenevate riskide hindamise oskus.
  • omab isiklikku julgestusvööd, kiivrit, reguleeritavat julgestusotsa, 4 HMS karabiini, 2 1.5 m repsu (5 mm), 5 m repsu (9-10 mm) ja erineva pikkusega lintaasasid. Soovituslikult ka laskumiskaheksa või shell, grigri ja haarats
  • osaleb pärast koolitust vähemalt kahel maleva või ESÜ üritusel kõrgseikluspunkti planeerimisel, ehitamisel ja läbiviimisel
  • teeb pärast praktilisi töid köietöö instruktori järelvalvel meistritöö (iseseisvalt planeeritud ja koos kaaslastega ehitatud seiklustegevuspunkt)

IV tase

Instruktori taseme taotlemise eelduseks on aastatepikkune praktiline töö seiklusürituste korraldajana, koolitajana ja seiklusradade ehitajana. Saab taotleda alates 21. eluaastast. Peab omama kehtivat esmaabikoolituse tunnistust. On osalenud ESÜ koolitajate koolitusel. Võib korraldada malevatevahelisi ja vabariiklikke Ä1, Ä2, Ä3 koolitusi. Tase kehtib 4 aastat. Soovituslik omada mägimatka või alpinismi treeneri II-III taseme kvalifikatsiooni.

Kui koolituste korraldamises ja praktilises köietöös tuleb sisse pikem (enam kui 3-aastane paus), siis taseme taastamiseks tuleb taotlejal korraldada Ä2 ja Ä3 koolitus.

Eeldused: Aastatepikkune praktiline töö seiklusürituste korraldajana, koolitajana ja seiklusradade ehitajana. Esmaabi oskus. 21 eluaastat. ESÜ koolitajate koolituse läbimine.

Võimalused: Koolitada kõiki Ämbliku tasemeid. Partneritega koostöö raames käia tutvumas eriala erinevate lahendustega ka välismaal. Organiseerida Tagametsa seikluspargi tööd ja arendust.

Skaudiehitised

 I tase 

Taseme omandanu tunneb elementaarseid sõlmi ja köidiseid lihtsamate laagriehitiste rajamiseks ning teab ohutuid töövõtteid.

Taseme sooritaja:

  • oskab ohutult hoida ja kasutada nuga, kirvest ja saagi
  • oskab valida ohutut tegevuspaika ja teab kuidas kutsuda õnnetuse korral abi.
  • teab sõlmesidumise etappe ja oskab siduda palgisõlme, seasõrga ja kalamehesõlme.
  • oskab siduda ja kasutada ristköidist, diagonaalköidist ja kolmjala köidist
  • oskab tegutseda loodust säästvalt
  • on koos oma salga/pesaga ehitanud vähemalt kolm lihtsamat skaudiehitist (nõudepesurest, tool vms)

II tase 

Taseme omandanu on võimeline koos oma salgaga ohutult rajama keskmise suurusega skaudiehitisi.

Taseme sooritaja:

  • teab, milliseid vahendeid skaudiehitiste rajamiseks vajab ning oskab töövahendeid ohutult käsitseda
  • teab kuidas anda esmaabi sisselõigete ja marrastuste korral ning kuidas neid vältida
  • oskab lisaks I taseme sõlmedele siduda ka lihtaasa, liuglevat aasa, kangrusõlme, lihtsõlme, soodisõlme. Sõlmede tegemist on õpetanud teistele skautidele.
  • oskab siduda paralleelköidist ning kõiki köidiseid siduda ka topeltnööriga (nn Jaapani köidis)
  • teab miks ja kus on konstruktsioonides vaja kasutada diagonaalpuid ja kolmnurki. Tunneb konstruktsioonide põhielemente (A raam, H raam, kolmjalg, püramiid)
  • oska köidise tegemiseks valida sobiva nööri/köie
  • oskab pärast kasutamist köied puhtida ning teab kuidas köisi hoida
  • teab kuidas kaitsta elavat puud, kui kasutada seda skaudiehitise osana
  • koos salgaga on  ehitanud vähemalt 2 suuremat laagriehitist (laud, laagrivärav jms)

III tase

Taseme omandanu on võimeline iseseisvalt kavandama ning läbi viima suurema skaudiehitise rajamise.

Taseme sooritaja:

  • teab, kuidas ohutult käsitleda skaudiehitiste rajamisel kasutatavaid tööriistu ja vahendeid ning oskab jälgida, et ka kaaslased toimetaksid ohutult.
  • aitab  noorematel skautidel laagriehitisi teha
  • otsib skaudiehitiste kohta lisamaterjale ning projektiideid
  • oskab suurema projekti rajamist mängida läbi mudelil (nt grilltikkude ja kummirõngastega)
  • oskab siduda ja kontrollida kõiki skaudiehitiste rajamisel kasutatavaid sõlmi ja köidiseid
  • oskab kõrgustes töötamiseks kasutada julgestusvööd ja enesejulgestuse otsi. Oskab korraldada altjulgestust.
  • oskab köite pingutamiseks ja konstruktsioonide tõstmiseks kasutada plokisüsteemi
  • teab, kuidas torne ja muid kõrgeid konstruktsioone ohutult püsti tõsta ja ka lammutada
  • oskab kõrgeid konstruktsioone abiköite abil kindlustada. Tunneb erinevaid abiköite ankurdamise viise ja oskab valida ja rajada sobiva ankru
  • osaleb mitme suure skaudiehitise rajamisel ning planeerib ja korraldab vähemalt ühe suure skaudiehitise rajamise (torn, sild vms)

IV tase

IV taseme omandanu võtab skaudiehitisi südamega ning tunneb teemat läbi ja lõhki. Suudab “10 minuti torni” ehitada 5 minutiga.

Taseme sooritaja:

  • teab, kui tähtis on ohutus skaudiehitiste planeerimise, rajamise, kasutamise ja lammutamise kõikide etappide juures. Oskab ohte märgata ja teab, kuidas neid ohjata.
  • läbib esmaabikursuse
  • on vastutustundlik ning taga skaudiehitiste ohutus nii ehistajatele kui ka kasutajatele
  • teab, milliseid omadusi skaudiehitiste rajamine osalejatel arendab, oskab jälgida, et kõik osalised oleksid kaasatud ja tunneks tegevusest rõõmu.
  • on end iseseisvalt skaudiehitiste alal täiendanud
  • kolm juhendatavat skauti on jõudnud skaudiehitiste kolmandale tasemele.

 Lõkkejuht

I tase

 Lõkkejuhi (õpipoiss) esimese taseme sooritaja:

  • oskab juhtida laulu.
  • tunneb ja oskab valida erinevat liiki laule lõkkeõhtuks.
  • teab lõkkeõhtu kava “retsepti” ja oskab lõkkeõhtu kava planeerida.
  • teab vähemalt viit erinevat hüüdu.
  • teab, mis on lõkkenalja puhul oluline.
  • tunneb skautliku lõkkeõhtu traditsioone, kombeid ning reegleid.
  • tunneb lõkketüüpe ja teab, milline neist on parim skautliku lõkkeõhtu jaoks.
  • oskab tagada elementaarse turvalisuse lõkkeplatsil.
  • teab, mis on lõkkevana roll ja kohustused.

II tase

 Lõkkejuhi (sell) teise taseme sooritaja:

  • tunneb erinevaid pilkupüüdvaid lõkkesüütamise võtteid.
  • näitab ette vähemalt ühe pilkupüüdva lõkkesüütamise võtte.
  • oskab analüüsida pilkupüüdva lõkke süütamisega seotud turvalisuse riske ning teab, kuidas neid maandada.
  • planeerib vähemalt kolm temaatilist lõkkeõhtu kava.
  • teab vähemalt kümmet erinevat hüüdu.
  • teab vähemalt kolme lõkkenalja, mida käigupealt kasutada, kui vaja täita kavas „auku“.
  • on olnud lõkkevana lipkonna või üksuse lõkkel vähemalt kolmel korral.
  • oskab valida lõkkeks sobilikku materjali ning süüdata lõket vähem kui nelja tikuga. 

III tase:

 Lõkkejuhi (meister) kolmanda taseme sooritaja:

  • on kasutanud lõkkeõhtutel vähemalt kolme erinevat lõkkesüütamise võtet.
  • on ehitanud ja süüdanud vähemalt kolme erinevat tüüpi lõket.
  • on planeerinud ja viinud läbi vähemalt kuus lõkkeõhtut salgale, üksusele või lipkonnale.
  • teab, kuidas planeerida suuremat (maleva või ESÜ) lõkkeõhtut ning teab, kuidas selle planeerimine erineb salga/üksuse/lipkonna lõkkeõhtust.
  • teab, kuidas tagada turvalisust suurema osavõtjate arvuga lõkkeõhtul (100+).
  • oskab valida laule lõkkeõhtule, kus on rahvusvaheline seltskond.
  • tunneb hüüde, mida saab ka rahvusvahelises seltskonnas kasutada.
  • omab lõkkenaljade kogumit (vähemalt 15), millest osad on sõnadeta ja mõistetavad igas keeles.
  • on planeerinud ja viinud läbi vähemalt ühe lõkkeõhtu piirkondliku maleva või ESÜ laagris.
  • oskab valida lõkkeks sobilikku materjali ning süüdata lõket ühe tikuga.

IV tase

Lõkkejuhi (sepp) neljanda taseme sooritaja:

  • on viinud läbi vähemalt kolm suurlõket (400+ osalejat), neist üks rahvusvaheline.
  • tagab koostöös turvameeskonnaga ohutuse suurlõketel.
  • on koolitanud vähemalt kaks uut lõkkejuhti (vähemalt 2. tasemeni).
  • omab lõkkenaljade kogumit (vähemalt 25), millest kolmandik on sõnadeta ja mõistetavad igas keeles.
  • omab erinevatele vanusegruppidele suunatud lõkkeõhtute kavade kogumit (vähemalt 25), millest viis on sobilikud kasutamiseks rahvusvaheliselt.
  • omab hüüdude kogumikku (vähemalt 25 eesti keeles ja 10 inglise keelset või häälte efektidega).
  • on edukalt süüdanud lõket efektselt/eriliselt vähemalt kahel suuremal lõkkeõhtul.

Veematk

I tase

Vee avastaja –  noor, kes alles tutvub põhitõdedega veematkamisel.

Taseme sooritaja:

  • oskab elustamist ja uppuja päästmist.
  • seob järgmised sõlmed: seasõrg ja päästelenks.
  • tunneb merekaarti.
  • teab navigatsioonitulede kasutamise tähtsust.
  • kasutab 5 veeskaudi oskussõna (vee- ja mereteemalised oskussõnad).
  • teab, milles seisnevad kohaliku piirkonna vete eripärad  On osalenud kokku 10 h väiksema veesõidukiga meresõitudel (võib olla ka teistel veekogudel).

II tase

Vee uurija – noor, kes oskab laeval/paadil käituda ja olla abiks. Lisaks omab rohkemaid teadmisi elust vees.

Taseme sooritaja:

  • teab meresõiduohutuse seaduse olemasolust ja kohta, kust seda leida.
  • oskab kasutada pootshaaki ja päästerõngast.
  • oskab ka väikelapse elustamist.
  • teab, mida teha, juhul kui on kaotanud aeru, murdnud masti ja kui on tekkinud mootori rike.
  • seob järgmised sõlmed: seasõrg, kalamehe sõlm, kangru sõlm ja päästelenks.
  • kasutab 10 veeskaudi oskussõna (vee- ja mereteemalised oskussõnad).
  • teab poide ja navigatsioonitulede kasutamise tähtsust.
  • nimetab 10 Läänemeres ja piirkonna vetes elavat liiki taimi, loomi.
  • tunneb merekaarti ja selle topograafiat.
  • on kokku osalenud 20 h meresõitudel (võib olla ka teistel veekogudel).

III tase

Vee seikleja – selle taseme läbinud noor peaks olema suuteline juhtima väiksemat paati nii merel, kui ka teistel veekogudel ja olema võimeline tegema endale väikelaeva juhi paberid. 

Taseme sooritaja:

  • teab mereseaduseid ja määruseid väiksematele paatidele.
  • koostab merereisiks nõutava varustuse nimekirja.
  • oskab tegutseda, kui näeb õnnetust merel (sh veeloomastik).
  • oskab suust suhu hingamist, vetelpäästet ja Sylvesteri meetodit.
  • oskab nimetada kõik käitumisreeglid ja ettevaatusabinõud laeval.
  • oskab nimetada 15 Läänemeres elavat liiki taimi, loomi ja teab, milles seisneb Läänemere eripära muude maailmamerede seas.
  • seob järgmised sõlmed: kalamees, jätkusõlm, pääste sõlm, seasõrg, köieotsa pleiss ja liuglev aas.
  • kasutab 15 erinevat mereskaudi oskussõna (vee- ja mereteemalised oskussõnad).
  • tunneb poide kasutamist ja navigatsioonitulesid, kaardi topograafiat ja maamärke.
  • teab kohalikke tõuse ja mõõne.
  • nimetab meresõidukite ja ankrute liike.
  • oskab kasutada päramootorit ja teha lihtsamaid parandusi.
  • näitab või selgitab väikse paadi käsitlemist sadamast minekul või tulekul. Paadi laadimine, väiksemad parandused ja korrashoid. Päramootori paigale asetamist.
  • on osalenud kokku 30 h meresõitudel, sh osalenud ühel rahvusvahelisel mereskautide üritusel. (võib olla ka teistel veekogudel)

IV tase

Vee vallutaja – taseme sooritaja on võimeline juhtima väikelaeva ja tegema selle juhtimistunnistust. Lisaks on selle taseme noore teadmised ja oskused arvestatavad mere hariduse omandamisel. Selle taseme vastu võtmiseks on vaja mere haridust andva asutuse töötaja allkirja.

Taseme sooritaja:

  • teab mereseaduseid ja määruseid nii laevadele kui ka paatidele.
  • viib läbi näidistegevuse, kuidas tegutseks, kui näeks õnnetust merel.
  • teab lähimaid vetelpääste asutusi ja kuidas ning millal signaalrakette kasutada.
  • oskab kasutada pootshaaki ja päästerõngast.
  • oskab suust suhu hingamist, vetelpäästet ja Sylvesteri ning Holger-Neilsoni meetodeid kasutada.
  • teab käitumisreegleid ja ettevaatusabinõusid paadil: mida teha kui kaotad aerud, murdub mast või tekib mootori rike, miks seista ümberläinud paadil ja kuidas ära hoida paadis tulekahju või kuidas seda kustutada.
  • seob järgnevad sõlmed: kalamehesõlm, jätkusõlm, päästesõlm, seasõrg, köieotsa pleiss, liuglev aas, aas-pleiss ja otsa mähkimine.
  • kasutab 20 mereskaudi oskussõna (vee- ja mereteemalised oskussõnad).
  • valmistab ette ja viib läbi õppekoondused, kus käsitletakse järgmisi teemasid: poide kasutamine, navigatsiooni tuled, meresõiduteed, maamärgid, kohalikud tõusud ja mõõnad, merekaart, meresõidukite ja ankrute liigid, päramootori kasutamine, päramootori lihtsamad parandustööd.
  • nimetab 20 maailmameredes elavat looma- ja taimeliiki ja selgitab nende rolli mere ökosüsteemis ning on kursis mereuuringutega.
  • näitab või selgitab väikese paadi käsitlemist sadamast tulekul või minekul, laadimist, väiksemaid parandusi, korrashoiutööde teostamist, päramootori kasutamist ja kütteõli tankimist.
  • on osalenud kokku 40 h meresõitudel, sh osalenud kahel rahvusvahelisel mereskautide üritusel. (võib olla ka teistel veekogudel).

Meedia

I tase

Meedia esimese taseme sooritaja:

  • teeb skaudiürituse ajal jooksvalt sotsiaalmeediasse postitusi.
  • teeb skaudiüritusest vähemalt 5 pilti, mis kajastavad üritust ja mõtleb igale pildile ka pealkirja. Koostöös oma skaudijuhiga leiab viisi, kuidas neid pilte ka teistega jagada.
  • osaleb mõnel ESÜ kaelarätipäeval ning räägib oma klassikaaslastele skautlusest.
  • paneb kirja oma kõige vahvama mälestuse skautlusest ja jagab seda oma üksuse sotsiaalmeedia lehel ja oma sotsiaalmeediakontol.
  • intervjueerib omal valikul mõnda skaudilaagris osalevat noort laagrimuljete kohta. Kasutab intervjuud laagri või üksuse sotsiaalmeedia lehel.

II tase

Meedia teise taseme sooritaja:

  • teeb skaudiürituse ajal jooksvalt sotsiaalmeediasse postitusi. Enne üritust teeb sotsiaalmeediasse teavitava postituse ürituse kajastamisest ning pärast üritust samale kanalile lühike kokkuvõte.
  • teeb skaudiüritusest vähemalt 5 pilti, mis kajastavad üritust. Jagab pilte sotsiaalmeedias ürituse info juures.
  • osaleb mõnel ESÜ kaelarätipäeval ning mõtleb välja ja teostab skautlust tutvustava tegevuse/ürituse oma klassikaaslastele/sõpradele.
  • paneb kirja mõne näitliku loo, kuidas ja mida on skautlikus tegevuses osaledes õppinud/omandanud ja jagab seda oma üksuse sotsiaalmeedia lehel. 
  • intervjueerib omal valikul mõnda skaudilaagris osalevat täiskasvanut tema kogemuste ja laagrimuljete kohta. Kasutab intervjuud sotsiaalmeedias või mõnes muus skautlust kajastavas kanalis. 

III tase

Meedia kolmanda taseme sooritaja:

  • koostab kohaliku skaudiürituse kohta kohaliku tasandi meediasse pressiteate ning koostab ürituse järel ülevaate kajastustest.
  • kogub kokku piirkondlikul üritusel tehtud fotod ning teeb neist valiku, mida sotsiaalmeedias jagada. 
  • osaleb ESÜ tutvustajana mõnel laadal, messil või muul tutvustusüritusel.
  • paneb kirja oma skaudiloo – mida on skautluses teinud, mida on õppinud, miks on skaut ja jagab seda oma blogis/sotsiaalmeediakontol või mõnes muus skautlust kajastavas kanalis. 
  • teeb ülevaate oma piirkonna meediaväljaannetest, kes võiks olla huvitatud skautlust kajastama.
  • kirjutab loo skautlusega seonduval teemal ajakirja Eesti Skaut.
  • teeb ülevaate ESÜ koostööpartneritest nii katusorganisatsioonide, MTÜde kui ka firmade seast. Mõtleb, miks iga koostöösuhe on oluline. Pakub välja 3 organisatsiooni, kellega veel võiks ESÜl olla koostöösuhe. 

IV tase

Meedia neljanda taseme sooritaja:

  • koostab üleriigilise tasandi sündmuse/ettevõtmise meediaplaani, pressiteate ning koostab ülevaate kajastustest. 
  • korraldab üleriigilise tasandi ürituse kajastamise fotodes – loob iga päeva kohta lühikese fotoalbumi sotsiaalmeediasse.
  • koordineerib ESÜ osalust mõnel laadal, messil või muul tuvustusüritusel.
  • küsib ja paneb kirja vähemalt 3 skaudilugu – üks igas erinevas vanuserühmas olevalt skaudilt.
  • teeb ülevaate üle-eestilistest meediaväljaannetest – kus ja kuidas võiks olla kajastatud info skautidest/skautlusest.
  • kirjutab arvamusloo sellest, miks olla skaut ja mis on skautluse väärtus tänases Eestis ja avaldab selle oma üksuse ja enda sotsiaalmeediakontol.
  • osaleb mõnel laiemal (nt ENLi) noortevaldkonna üritusel, suhtleb seal osalevate teiste organisatsioonide esindajatega ning teeb kokkuvõtte ajakirja Eesti skaut.
  • jagan mõne teise riigi skaudiorganisatsiooni või Skautide Maailmaorganisatsiooni meediakajastust ESÜ sotsiaalmeediakanalite läbi (koostöös ESÜ kontoriga) tõlkides selle eesti keelde ja lisades ka omapoolse lühikommentaari. 

Salgajuhtimine

Salgajuhi skaudioskuse nõuded on seotud Salgajuhtide kooli moodulites osalemisega. 2017 aastast asendab Salgajuhtide kooli Skautlemise Meistriklass.

I tase

Salgajuhi esimese taseme sooritaja:

Märgi omanik on sooritanud Salgajuhtide kooli kaks osa või osalenud Skautlemise

Meistriklassi 1. õppepäeval

II tase

Salgajuhi teise taseme sooritaja:

Märgi omanik on sooritanud Salgajuhtide kooli neli osa või osalenud Skautlemise

Meistriklassi 1. ja 2. õppepäeval.

III tase

Salgajuhi kolme taseme sooritaja:

Märgi omanik on sooritanud Salgajuhtide kooli kõik kuus osa või lõpetanud Skautlemise

Meistriklassi

IV tase

Salgajuhi nelja taseme sooritaja:

Märgi omanik on sooritanud Salgajuhtide kooli või lõpetanud Skautlemise Meistriklassi ning

osalenud vähemalt kolmel osal lektorina ja esitanud vähemalt 6 ettekannet.

Talimatk

I tase

Talimatka esimese taseme sooritaja:

  • on teinud mõne lumeehitise.
  • on valmistanud ühe snäki talvisele väliüritusele.
  • kannab talviste välitegevuste ajal endaga alati veepudelit kaasas.
  • oskab vältida vee ja veepudeli külmumist talvetingimustes.
  • on osalenud mõnel talvisel spordipäeval.
  • oskab talvel ilmale vastavalt riietuda.
  • oskab talvel väljas hoida riideid kuivana ja vajadusel vahetada need kuivade vastu.
  • teab, mida tähendab sõbrasüsteem ja miks seda talvel välitingimustes kasutatakse.
  • teab, et peab järgima talvise välitegevuse korraldaja juhiseid.
  • on talvel matkanud vähemalt 3 km.
  • teab, miks ei tohi palja nahaga (eriti huulte või keelega) katsuda külma metalli.

II tase

Talimatka teise taseme sooritaja:

  • on tegelenud talispordiga (mäesuusatamine, murdmaasuusatamine, lumelauasõit, uisutamine, jäähoki, kurling vms).
  • oskab süüdata lumistes tingimustes väikese lõkke.
  • on aidanud kaasa ühe talilaagri menüü planeerimisele.
  • on valmistanud lahtisel tulel lõunasöögi.
  • mõistab kihilise riietuse vajalikkust talvistes tegevustes ning rakendab seda.
  • on ehitanud talvel väikese grupiga ühe hädapärase varjualuse.
  • oskab leida külma ilmaga tuulevarju.
  • oskab pakkida taliürituse varustuse terveks päevaks.
  • oskab märgata külmumismärke oma kaaslastel.
  • on veetnud ühe öö talilaagris küttega telgis.
  • leiab üles Põhjanaela ja vähemalt kolm teist objekti öises talvises täistaevas.
  • on talvel matkanud vähemalt 5 km.
  • on endale teinud talvise ellujäämispaki, mille võtab igale taliüritusele kaasa.

III tase

Talimatka kolme taseme sooritaja:

  • on mänginud erinevaid talviseid välimänge vähemalt kuuel koondusel.
  • on juhtinud oma salka toidu planeerimisel ja ostmisel ühele talilaagrile.
  • on vähemalt ühe talilaagri toidukorra peakokk.
  • on aidanud juhtida talilaagri lõkkeõhtut.
  • oskab pakkida riietust ja varustust kahe ööbimisega talilaagriks.
  • on ehitanud ja ööbinud ühes lumeehitises nagu nt lumeonn vms.
  • oskab ette valmistada ja süüdata lõket talvel sooja saamiseks ning söögi valmistamiseks.
  • oskab kasutada vedelkütusega pliiti talvetingimustes ning teab, miks on tähtis, et kütus ei satuks riietele ega nahale.
  • on aidanud juhtida ühte talispordipäeva.
  • on ööbinud talvel väljas kaks järjestikust ööd.
  • on osalenud talimatkal, mis kestab vähemalt 6 tundi ja on vähemalt 6 km pikk.
  • on matkanud talitingimustes kompassiga vähemalt 5 km.
  • oskab vältida, ära tunda ning vajadusel ravida vingugaasi mürgitust (mis võib tekkida taliehitises).
  • omab piisavalt teadmisi talimatkal esmaabi andmisest.
  • oskab kasutada erinevaid meetodeid läbi jää kukkunud inimese väljatõmbamiseks (redel, ahel jms).

IV tase

Talimatka neljanda taseme sooritaja:

  • teab, kuidas planeerida ja teostada lihtsat, kuid toitvat talilaagri menüüd.
  • oskab valida talviseks matkaks sobivat telki.
  • on teinud/ehitanud mõned talilaagris vajaminevast varustuselementidest.
  • on juhtinud vähemalt kolme päevast talvist mobiilset ekspeditsiooni.
  • omab piisavalt teadmisi ekspeditsioonil esmaabi andmiseks.
  • oskab parandada gaasiküttega pliite talitingimustes.
  • on koos tiimiga juhtinud vähemalt üheööpikkust talitegevust.
  • tunneb köetavate telkidega seotud riske ning oskab võtta tarvidusele vajalikke ohutusmeetmeid.
  • on talitingimustes maganud väljas kokku vähemalt 20 ööd.
  • on juhtinud talvel lõkkeõhtut.

Digitaalne looja

I tase

Digitaalse looja esimese taseme sooritaja:

  • näitab, et teab, mis on arvuti ja saab aru erinevatest digitaalse tehnoloogia kasutusvõimalustest meie igapäevases elus.
  • selgitab, kus me näeme arvutisüsteeme ja tehnoloogiat meie igapäevaelus ning kuidas digitaalne tehnoloogia aitab teha asju paremaks või lihtsamaks.
  • loob arvutimängule, rakendusele või veebilehele graafika. See võib olla nii taustapilt, mingi kujund kui ka pilt.
  • kirjutab selge juhise arvutile mingi ülesande tegemiseks.

II tase

Digitaalse looja teise taseme sooritaja:

  • loob tarkvaraga interaktiivse või animeeritud digitaalse teose.
  • loob lihtsa arvutiprogrammi, mis aitab kaasa skautlikus tegevuses ning proovib seda seejärele.
  • teeb lihtsa digitaalse loomingu, mis suhtleb koodi abil laiema maailmaga. Kasutab selles sisendit (kas nupud või klaviatuuri sisend) ning väljundit (mingi ekraanipilt, heli või valgusefekt).

III tase

Digitaalse looja kolme taseme sooritaja:

  • loob lihtsa programmi enda valitud programmeerimiskeeles, mida oleks skautluses üldiselt või oma lipkonnas vaja.
  • kasutab mõnda programmeeritavat seadet (nt Raspberry Pi vms) koos vastavate komponentide, koodi ja materjalidega, et luua üks elektrooniline lahendus, mida saaks kasutada skautluses.
  • disainib ja loob digitaalse graafika ühele kahest eelnevast nõudest.
  • esitleb antud taseme nõuete täitmisel valminud projekti teistele. Selgitab, milliste väljakutsetega seisid projekti tegemisel silmitsi ning kuidas nendest võitu said.

IV tase

Digitaalse looja nelja taseme sooritaja:

  • kombineerib omavahel programmeerimise, digitaalse kunsti, digitaalsed seadmed, elektroonilised programmeeritavad komponendid jm vajalikud materjalid ning loob midagi, mis aitaks kaasa mõne skautliku tegevuse eesmärgi saavutamisele või mõne reaalse elu probleemi lahendamisele.
  • osaleb mõnel digitaallahenduste loomise üritusel ning näitab enda tehtud tööd.
  • aitab mõnel teisel skaudil omandada mõne digitaalse looja skaudioskuse madalama taseme oskust.
  • loob ja jagab teadmisi ja ressursse, mis aitaks mõnel teisel inimesel minimaalsete eelteadmisteta taasluua tema juba loodud projekti. See ressurss peaks olema digitaalne ning võib olla talle sobivas formaadis: video (või video seeriad), online dokument, sisend mõne nõustamise veebilehe blogisse vms.
  • kohtub inimestega, kes võiksid projektist kasu saada ning jagab oma kogemusi, kuidas antud projekti lõid ning kuidas see saab neid inimesi aidata.

Digitaalne kodanik

I tase

Digitaalse kodaniku esimese taseme sooritaja:

  • oskab arvutit käivitada ja sisse logida ning mõistab, miks on vaja arvutit parooliga kaitsta.
  • mõistab, mis on riistvara ja mis on tarkvara.
  • oskab kasutada mingit tarkvara (nt e-mail või mõni mäng).
  • oskab nimetada arvuti põhilisi komponente.
  • oskab ühendada välist seadet arvutiga ning seda kasutada (nt printer või skänner).
  • oskab luua digimeediat –  kunstiteos, foto, muusika või animatsioon.
  • oskab kasutada internetiotsingut – valib ühe valdkonna, mis huvitab, leiab vähemalt kolm usaldusväärset veebilehte, mis ühtivad teda huvitava valdkonnaga ning talletab vajaliku info arvutisse.
  • kasutades tehtud internetiotsingut, koostab valitud teema kohta presentatsiooni ning tutvustab teistele, mida ta teada sai. Esitlus võiks olla elektrooniline.

II tase

Digitaalse kodaniku teise taseme sooritaja:

  • planeerib ja loob mingi digitaalse teose. See võib olla kunstiteos või foto, mida ta muudab või täiendab vastava tarkvaraga. Samuti võib see olla muusika, animatsioon, CAD (Computer Aided Design) joonis või 3D skulptuur.
  • näitab, et ma oskab saata või vastata (ainult kirja saatjale/kõigile kirja saajatele) e-mailile ning lisada sellele ka manuse.
  • näitab, et ta oskab laadida alla fotosid või muud meediat kaamerast või mälukaardilt.
  • näitab, et oskab avada ja salvestada dokumente ning jagada neid mõne pilveteenuse pakkujaga (nt Google Drive, Dropbox vms).
  • näitab, et oskab luua dokumendi, mille sees on mingi meedia, mille on alla laadinud või kopeerinud mõnest välisest allikast.
  • demonstreerib, kuidas online keskkonda üles laetud informatsiooni on võimalik vaadata ning kasutada teiste kasutajate poolt peale selle postitamist või üles laadimist. Samuti, kuidas seda on raske hiljem eemaldada (Facebook jms).

III tase

Digitaalse kodaniku kolmanda taseme sooritaja:

  • planeerib, loob, muudab ja jagab mingi digitaalse teose. See võib olla nii kunstiteos või foto, mida ta muudab või täiendab vastava tarkvaraga. Samuti võib see olla muusika, animatsioon, CAD (Computer Aided Design) joonis või 3D skulptuur.
  • oskab kasutada internetiotsingut:
    • Valib huvipakkuva valdkonna
    • Kasutab vähemalt kahte otsingumootorit ning kasutab otsingutes selliseid operaatoreid nagu AND, NOT ja OR.
    • Kogub informatsiooni kasutades veebilehitseja järjehoidjate või lemmikute funktsiooni. Salvestab URLi või kasutab avalikke järjehoidjaid nagu Diigo, Reddit, StumbleUpon vms.
    • Valib ennast puudutava valdkonna kohta käivat spetsiifilist ja usaldusväärset infot.
    • Loob kogutud informatsiooni põhjal struktureeritud elektroonilise esitluse..
    • Jagab uuringu tulemusi teistega, nt e-maili, veebi, MMS või sotsiaalmeedia kaudu.
  • näitab, et oskab kasutada viirusetõrje programmi.
  • näitab, et oskab kasutada arvuti ligipääsu ja turvalisuse funktsioone.

IV tase

Digitaalse kodaniku neljanda taseme sooritaja:

  • loob portfelli mingist digitaalsest teosest. See võib olla nii kunstiteos või foto, mida ta modifitseerib vastava tarkvaraga. Samuti võib see olla muusika, animatsioon, CAD (Computer Aided Design) joonis või 3D skulptuur.
  • loob filmi või video ning jagab seda kasutades sobivat meedia jagamise tööriista.
  • loob oma lipkonnale sotsiaalvõrgustiku profiili. Alternatiivselt võib luua veebilehe, kuhu saab majutada erinevat sisu, nt selle filmi, mis tehti eelnevas ülesandes, ning infot kohaliku piirkonna kohta.
  • oskab kasutada internetiotsingut:
    • Valib kohaliku, riikliku, kogukonna või skautlusega seotud probleemi või mingi teema, mis on uudistes kajastust leidnud.
    • Kogub selle teema kohta erinevatest allikatest informatsiooni, nt tabelitest, andmebaasidest, online uudiste keskkonnast ja vaba ligipääsuga andmeallikatest.
    • Paneb saadud informatsiooni struktureeritult kokku. Jälgib, et teab iga esitatud informatsiooni allikat.
    • Valib ainult sellise informatsiooni, mis on kõige kohasem ja usaldusväärsem.
    • Loob mitmest leheküljest koosneva veebilehe või sotsiaalvõrgustiku grupi ning avaldab kogutud informatsiooni. Oskab esitleda seal informatsiooni erinevatel viisidel, nt infograafika, kujundid, graafika.
    • Jagab oma veebilehte laiemale seltskonnale, selgitab, mis allikatest ma olen kogunud veebilehel esitatud informatsiooni ning küsib tagasisidet tehtu kohta. Vastavalt saadud tagasisidele parandab oma veebilehte.

Noorte osalus

Noorte osaluse skaudioskuse eesmärk on:

  • Noor teab, mis teemadega Kohalik omavalitsus (KOV) tegeleb ning avaldab arvamust. 
  • Noor mõistab erinevaid oma piirkonna huvigruppe. 
  • Noor näeb võimalusi ESÜ toimimises kaasa rääkida.  
  • Noor tunneb end osana oma kogukonnast ning näeb võimalusi, kuidas saab ise sellesse panustada.
  • Noor teab globaalseid probleeme kodanikeühiskonna teemadel ning näeb võimalust kohalikul tasandil panustada. 
  • Noor näeb ja osaleb Euroopa-tasandi kaasarääkimise võimalustes. 

 I tase

Noorte osaluse esimese taseme sooritaja:

  • arutab oma salgaga, mis teie piirkonnas võiks olla paremini ning edastab oma ettepanekud kohalikule noortevolikogule.  Selle puudumisel oma skaudijuhi abil KOVile. 
  • läheb külla oma vanavanematele või muule enda vanusest erinevale grupile ja kuulab ära nende ootused kohalikule elule.
  • arutab üksuse juhtidega pärast oma üksuse üritust, mis läks seal hästi, mis oleks võinud olla paremini. 
  • osaleb mõnel oma linna(osa) või KOVi korraldatud sündmusel. (Laat, festival, talgud, noortesündmus, jne)
  • osaleb JOTA-JOTIl ning loob kontakti mõne skaudi(üksuse)ga väljaspool Euroopat ja Põhja-Ameerikat.
  • tutvub Euroopa Liidu lasteleheküljega. Mängib sealseid mänge. https://europa.eu/learning-corner/

II tase

Noorte osaluse teise taseme sooritaja:

  • arutab oma salgaga, mis teie piirkonnas võiks olla paremini, lepib kokku kohtumise mõne kohaliku otsustajaga ning vestleb väljatoodud murekohtade üle.
  • uurib ja tutvustab salga liikmetele, mis on vahet vallavolikogul ja vallavalitsusel. Millised teemad on Sinu KOVis hetkel päevakorral?
  • läheb salgaga külla mõnele vähemusele või nõrgemale ühiskonnagrupile ning kuulab ära nende mured ja rõõmud. Nt puuetega noorte tegevuskeskus, vanadekodu, mõne kultuuri keskus jne.
  • annab ESÜ ürituse korraldajale tagasisidet, mis läks väga hästi ja mis oleks võinud olla paremini. 
  • osaleb mõnel kogukonna üritusel. (Nt. Uue Maailma selts, Lasnaidee, Supilinna Selts, Karlova selts, Teeme Ära!) Võib ka ise naabritega korraldada talgud vms. 
  • kirjutab mõnele skaudisalgale väljaspool Euroopat. Uurib, kas nad elavad linnas või maapiirkonnas ning mis murekohti nemad oma kodukohas näevad. Võimalusel mõtleb ühiselt, mida annaks paremini teha nii Eestis kui ka nende koduriigis. 
  • teab peamisi EL juhtiumisstruktuure ja on kursis sellega, kuidas Eesti on seal esindatud ja kuidas kaasa rääkida

III tase

Noorte osaluse kolmanda taseme sooritaja:

  • arutab oma salgaga, mis teie piirkonnas võiks olla paremini ning viib läbi mõne probleemkoha teemal küsitlus kohalike noorte seas. Kasutab küsitluse tulemusi, et formuleerida konkreetne ettepanek ning edastab selle otsustajatele (kas näiteks kooli direktor, mõni vallaametnik, volikogu liige jne).
  • uurib ja tutvustab salga liikmetele, kuidas toimuvad kohalikud valimised, mis olid viimastel KOV valimistel kohalike erakondade/valimisliitude põhilubadused.
  • läheb salgaga külla mõnele senikülastamata vähemusele või nõrgemale ühiskonnagrupile ning kuulab ära nende mured ja rõõmud. Nt puuetega noorte tegevuskeskus, vanadekodu, mõne kultuuri keskus.
  • osaleb ESÜ nõupäevadel või ESÜ noortekogul.
  • märkab oma kogukonna vajadusi ning võtab nende parandamiseks või nendele tähelepanu pööramiseks midagi ette. (Nt  prügikoristus, tegevus noortele nende kogunemiskohas, ..)
  • korraldab salgaga mõne Mondo maailmakooli demokraatia ja kodanikeühiskonna-teemalise filmi vaatamise ning teeb ka filmi järgse arutelu.
  • osaleb Euroopa Liidu noorte dialoogi tegevustes. (Eestis otsi infot www.enl.ee)

IV tase

Noorte osaluse neljanda taseme sooritaja:

  • kandideerib oma kohalikku noortevolikokku, maakondlikku noortekokku, õpilasesindusse või üliõpilasesindusse. 
  • uurib, millised suuremad muudatused on tema koduvallas pärast viimaseid valimisi ellu viidud? Mis sellega on kaasnenud? 
  • korraldab salgaga mõne ürituse mõne varasemalt kohtutud grupiga koos või nende heaks.  
  • osaleb ESÜ üldkogul ning annab ESÜ juhatusele tagasisidet või omapoolset arvamust üldkogu materjalide või nõupäevadel olnud teemade kohta. 
  • osaleb mõnes osaluskohvikus. (Infot otsi ENLi osalusvaldkonna töötajalt)
  • võtab ühendust Eestipoolse ÜRO noordelegaadiga ning küsib, mis teemad on hetkel ÜRO tasandil päevakorras. Valib kas üksi või koos teiste skautidest huvilistega välja teemad, mis enim puudutavad, korraldab kohtumine ÜRO noordelegaadiga ning annab omapoolse sisendi.  
  • tutvub Euroopa Kodanikualgatusega ja mõtleb, milliseid avatud algatustest ta isiklikult toetaks. http://ec.europa.eu/citizens-initiative/public/welcome

Mängujuht

I tase

Mängujuhi esimese taseme sooritaja:

  • oskab mängu reegleid seletada ja mängu juhtida
  • oskab sõnastada mängu eesmärgi (miks seda mängida ja milliseid oskusi see arendab)
  • oskab vähemalt 5 oma vanuserühmale sobivat mängu (seltskondlikud- ja tutvumismängud)
  • oskab valida sobiva mängu vastavalt sihtgrupile (võttes arvesse vanust, võimeid, teadmisi jne)
  • teab millal on paras aeg mäng lõpetada
  • suudab olla mängujuhina erapooletu
  • lisab seikluste andmebaasi 5 mängu

II tase

Mängujuhi teise taseme sooritaja:

  • oskab  seletada ja juhtida10 mängu
  • viib läbi erinevaid tutvumismänge uues seltskonnas
  • viib läbi 3 erinevat  seltskonnamängu
  • on abiks mängude läbiviimisel salga koondustel
  • teab hea juhi omadusi
  • lisab Seikluste andmebaasi 10 mängu

III tase

Mängujuhi kolmanda taseme sooritaja:

  • oskab seletada ja juhtida 15 mängu
  • teab ja tunneb mängualast kirjandust
  • viib läbi maleva juhtidele või piirakonna üksustele mängude teemalise õppepäeva
  • lisab Seikluste andmebaasi 15 mängu
  • teab eri liike mänge (nt sport-ja liikumismängud, tutvumismängud, seltskondlikud mängud, õue ja toas mängud, laulumängud jne)

IV tase

Mängujuhi neljanda taseme sooritaja:

  • oskab seletada ja juhtida vähemalt 20 mängu
  • oskab mänge käsitleda loovalt, kohandades neid vastavalt vajadusele ja olukorrale
  • suudab välja mõelda mängude erinevaid variatsioone
  • viib mõnes  ESÜ laagris läbi mänge suuremale seltskonnale
  • omab enda isikliku mängude nimekirja
  • suudab koolitada uusi mängujuhte
  • oskab valida mänge vastavalt erinevatele vanusegruppidele
  • õpetab I tasmele mängujuhile kuidas sisestada mänge Seikluste andmebaasi

Hetkel töös olevad skaudioskused:

  • Pääste
  • Kaugmatk
  • Loomade tundmine
  • Taimede tundmine
  • Liiklus
  • Koolitaja
  • Üleelamine

Skaudioskuste hindamine

Ohutus

Mitmed skaudioskuste nõuetest jooksevad läbi ohutusega seotud nõuete. Nii skaudid kui ka skaudijuhid peavad olema ohutusnõuetest teadlikud ning nendest alati kinni pidama. Mitmed skaudioskused sisaldavad tegevusi, mis võivad olla ohtlikud ning kannavad endas riski. Seega on teadmised ohutusest, ettevaatlikkusest ning riski hindamisest vältimatult vajalikud kõigil, kes nendes tegevustes osalevad.

Oskuste hindamine

Oskusi tuleb kontrollida, mida võib teha skaudijuht, mentor, vastava ala spetsialist väljastpoolt skautlust või skaut, kes on omandanud kontrollitavast tasemest ühe võrra kõrgema sama skaudioskuse taseme.

Skaudioskuste nõuete kontrollimine erineb arenguvaldkondade väljundite kontrollimisest selle poolest, et skaudioskuste nõuded on spetsiifilised. Taseme sooritamiseks peab skaut tegema täpselt seda, mis on nõuetes kirjas.

Skaudioskuste omandamisel võib kaasata ka inimesi väljastpoolt skautlust (eksperdid, spetsialistid, treenerid, juhendajad ja õpetajad). Ei saa nõuda, et skaudijuht on kõikides skaudioskustes spetsialist. See on hea võimalus ka skaudijuhile õppida spetsialistillt vastavat skaudioskust. Sellegipoolest peab skaudijuht tegema kindlaks, et kaasatav inimene on sobiv lastega töötamiseks. Üks viis selle kontrollimiseks on ESÜ vabatahtliku tegevuse lepingu täitmine.

Märkide omistamine

Skaudioskuse taseme märk tuleb taseme sooritajale anda kohe pärast taseme sooritamise kinnitamist. Sellega tunnustatakse saavutust.