Laupäeval, 08.07.2017, sai alguse skautide ja gaidide suurlaager „Seiklusratas“. Kokku tuli laagrisse ligikaudu 500 inimest, sealhulgas ka noori kui ka vanemaid Soomest, Rootsist, Lätist, Leedust, Tšehhist, Iisraelist, Kanadast ja USAst.

Laagri esimeseks teemapäevaks oli ohtuspäev, mille tegevuste raames õpiti, kuidas käituda tulekahju, inimese kadumise või mõne teise õnnetuse korral ning demonstreeriti kuidas avaneb õhkpadi ning mis juhtub kui vett õlisse valada. Lisaks said noored panna proovile oma tiimitöö oskuse tuletõrjeolümpias ja teatejooksus. Õhtu lõpus sai nautida vahupidu.

Tänasel arvamusfestivalil toimusid Tagametsas kärajad ning erineva pikkusega matkad. Kärajate raames arutleti selle üle, milline on skautluse ja noorteühingute roll Eestis täna ja milline ta võiks olla näiteks 10 aasta pärast. Mõttevahetuses esitasid oma arvamusi Vabariigi President Kersti Kaljulaid, Haridus- ja teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi, Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann, ESÜ peaskaut Kristjan Pomm ning skaudid Kerli Unt, Peeter Aleksander Paju ja Andrei Bandurevski. Samuti osalesid arutelus suurlaagrisse kogunenud noored ja skaudijuhid. Vestlust modereeris Ökoskaut Lauri Läänemets. 

Rääkides noorteühenduste rollist kogukondliku elu edendajana tõi president Kersti Kaljulaid välja, et on oluline, et iga KOV tunneks vastutust, andes oma piirkonna noortele võimaluse soovi korral oma mõtteid ellu viia. Sealjuures on noorteühingud ja skautlus kindlasti üks hea näide keskkonnast, kus õpetatakse noori ise kujundama keskkonda enda ümber, tegemaks selle heaks ise midagi ära. Haridus- ja teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja, Reelika Ojakivi, lisas, et noorteühingute ja ka skautluse roll on anda võimalus noortele oma arvamust avaldada ning selle avaldamist harjutada. Noorteühingutes saavad noored lisaks edukogemusele ka võimaluse eksida ning sellest turvalises keskkonnas õppida. Eraldi teemana tõstatus ka nn nutika noorsootöö kontseptioon, ehk et kuidas leida ja luua selliseid IT-lahendusi, mis aitaks noori tuua noorsootöö juurde. President toetas mõtet, et kasutada nutilahendusi tegevuses noortega.
President tõi ka välja, et eduka ühiskonna toimimiseks on oluline, et kõigil oleks võimalik saada sellest osa. Edukas noor vajab palju tunnustamist ja võimalusi, et ta saaks ja sooviks edasi pürgida. Samas ei saa unustada ka noori, kes vajavad täiendavat tuge. Kõigil on võrdne võimalus saada ühiskonnast osa. Võrdsete võimaluste keskkonna peavad looma ka noorteühingud, andes võimaluse kõikidel noortel, näiteks puudega noored, kasvada täisväärtuslikeks ühiskonna kodanikeks. 
Lõpetuseks räägiti ka eestlusest, kodanikuks olemisest ja eestlaseks olemise hoidmisest Ameerika või Kanada eestlaste kogukondade näitel, milles eestikeelsel skautlikul tegevusel on olnud oluline roll. President Kersti Kaljulaid leidis, et me peame suutma eestlusega nakatada paljusid inimesi ning pakkuma kõigile, kes siia elama tulevad, juba lapsest peale, eestikeelset keskkonda. „Noorteühingutel on siin ainulaadne võimalus, et liita erinevat päritolu ja maailmavaatega noori ühtseks Eesti kogukonnaks,“ lausus peaskaut Kristjan Pomm.
Homme toimub tervisepäev, mille raames toimuvad tervist ja energiat andvad tegevused – näiteks savi- ja naeruteraapia, jooga, spordimängud. Kolmapäevase heateo päeval saavad osalejad kogeda, kuidas ühendades igaühe väikese heateo, saab selles suurem ühiskondlik muutus. Heategusid tehakse nii sõpradele, lähedastele kui ka kogukonnale loomade varjupaiga näol. Neljapäeval on laagris ekstreempäev, kus pannakse üles seiklusrada, mille raames saab proovida jõe ületust, ronimistorni ja jäätorni. Soovijad saavad isetehtud katapultidega märki lasta ning spetsiaalsete tahvlitega proovida graffitit. Viimasel täispikal laagripäeval, looduspäeval, õpitakse, kuidas looduses liikuda, millest looduses süüa-juua teha saab ning proovida geopeitust või GPS-ristsõna lahendamist nõudvat meeskondlikku mängu.