{"id":10301,"date":"2023-10-05T15:48:33","date_gmt":"2023-10-05T12:48:33","guid":{"rendered":"https:\/\/skaut.ee\/uncategorized\/ajalukku-lainud-25-maailmajamboree-ehk-taifuun-kuumalaine-ja-15-magamata-ood\/"},"modified":"2023-10-05T15:48:33","modified_gmt":"2023-10-05T12:48:33","slug":"ajalukku-lainud-25-maailmajamboree-ehk-taifuun-kuumalaine-ja-15-magamata-ood","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/skaut.ee\/en\/uncategorized\/ajalukku-lainud-25-maailmajamboree-ehk-taifuun-kuumalaine-ja-15-magamata-ood\/","title":{"rendered":"Ajalukku l\u00e4inud 25. Maailmajamboree ehk taifuun, kuumalaine ja 15 magamata \u00f6\u00f6d"},"content":{"rendered":"\n

Memuaari stiilis tagasivaade Maailmajamboree teekonnale l\u00e4bi kontingendi juhi silmade. Pikem lugemine laagri eelkorraldusest, seiklustest kohapeal ning emotsioonidest \u00fcrituse j\u00e4rel. Sisutihe ja kirjeldav, kuid diskreetsemaid detaile v\u00e4ltiv m\u00f5tisklus.<\/em><\/p>\n\n\n\n

2023. aasta alguses m\u00e4rkasin, et ES\u00dc otsib Maailmajamboreel osalemiseks uut kontingendi juhti. Lugesin uudist ja imestasin: \u201e25th World Scout Jamboree, SaeManGeum, South Korea \u2013 Koreas? Projekti juhtimine, kogemus ja Korea? Ma vist tahaksin.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Arvan, et v\u00f5tsin m\u00f5tlemiseks umbes tunnikese ning juba andsin enda huvist m\u00e4rku, ilma, et Maailmajamboree eelkorraldusest, grupi suurusest ega millestki muust detailselt teaksin. 2023. aasta jaanuaris, viimast \u201ejah\u201c s\u00f5na \u00f6eldes, ei teadnud ma veel, milline seiklus meid tegelikult ees ootab. Aga k\u00f5igest j\u00e4rge m\u00f6\u00f6da.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4letan, et see oli jaanuari n\u00e4dalavahetus, kui eelnev kontingendi juht Ann, tollane v\u00e4lissuhete juht Annika ja mina kolmekesi esimese koosoleku maha pidasime, et \u00fcldse aimu saaksin, mis mind ees ootab. Infot oli korraga nii palju, et kogu see projekt tundus esialgu hoomamatu. Teisip\u00e4evasel p\u00e4eval ootas mind ees juba esimene lastevanemate ja osaliste \u00fchine koosolek, kus oma uues rollis esimest korda osalistega tutvust tegin. Ega siis ma veel midagi vastata ei osanud, Annika oli mulle abiks. M\u00f5istsin lihtsalt, kui suure ampsu ma tegelikult olen hammustanud ja kui palju pisidetaile ja k\u00fcsimusi peab eelkorraldus sisaldama, et oleksin ise piisavalt ettevalmistunud, osalejad valmis seiklema ning lastevanematel s\u00fcdamed rahus \u2013 minu laps on heades k\u00e4tes. Ise \u00f5ppisin veel samal ajal viimast semestrit \u00fclikoolis ning plaanisin koolivaheaja p\u00fchendada l\u00f5put\u00f6\u00f6ga alustamisele, kuid selle asemel lisasin veel oma pikka to do list\u2019<\/em>i \u201eMaailmajamboree korraldusega kurssi viia\u201c \u2013 vaheaeg sai uue t\u00e4henduse.<\/p>\n\n\n\n

Kevad-talve jooksul oli tarvis osta 32 lennupiletit teisele poole maakera ja tagasi, s\u00f5lmida osalejatega lepingulisad, registreerida k\u00f5ik osalejad laagri infos\u00fcsteemis, otsida sponsoreid ja toetuseid, koguda osalejatelt riiki sisses\u00f5idu lubasid, s\u00f5lmida kindlustused, koostada infomeile ja infodokumente, koguda lapsega reisimise lubasid, suhelda salgajuhtidega, korraldada lapsevanemate-osalejate koosolekuid, j\u00e4lgida makseid, koostada eelarvet, korraldada osalejatega eelkohtumine, koostada vajaliku varustuse nimekiri, uurida lisainfot Korea korraldusmeeskonnalt, osaleda rahvusvahelisel kontingendi juhtide koosolekul ja palju muudki. Pean t\u00f5dema, et kogu korralduse maht oli lausa kordades suurem kui oskasin alguses arvata. Samas oli mu eesm\u00e4rk teha eelkorraldus detailne ja p\u00f5hjalik, et laagris kohapeal oleks t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt aega ka nautimiseks. Mida aeg reisile l\u00e4hemale, seda rohkem hakkasin ma m\u00e4rkama, kui suur t\u00f6\u00f6 on tehtud ja kui v\u00e4ike pingitus on veel vaid j\u00e4\u00e4nud \u2013 lihtsalt laagris olemist nautida.<\/p>\n\n\n\n

27. juuli \u00f6\u00f6sel istusid Tallinnas bussile pool maailmajamboreelistest ning Tartust korjati bussile ka teine pool. Minu nublud asusid teele! M\u00e4letan, et istusin \u00f6\u00f6ni \u00fcleval, kuni salgajuhid m\u00e4rku andsid, et k\u00f5ik on bussis ja s\u00f5it on alanud. Huh! Kui nad n\u00fc\u00fcd kohale ka j\u00f5uaks, on k\u00f5ige raskem m\u00f6\u00f6das. 24h hiljem asusin ka ise koos kahe CMT (Contingent Mangement Team)<\/em> ja \u00fche IST-ga (International Service Team)<\/em> teele. Esmalt autoga Riiga, siis esimene lend vahemaandumisega T\u0161ehhis, sealt edasi 11 tundi lennureisi Seouli. Lennukis v\u00e4ga magada ei suutnud ning pikk reis ja ootus\u00e4revus andis endast m\u00e4rku alles laagriplatsile j\u00f5udes. Lennujaamas registreerisime end laagrisse ning seej\u00e4rel ootasime ca 2 tundi bussi. Astusin keset ootamist korraks lennujaamast \u00f5ue \u2013 see ei saa v\u00f5imalik olla?! Nii palav? M\u00f5tlesin veel, et ilmselt on see ainult siin linnas nii, k\u00fcll laagriplatsil k\u00e4ib \u00f5hk paremini ringi. Nii aga polnud. Bussireis kestis ca 4 tundi ning poolel teel peatusime l\u00fchikeseks hetkeks \u2013 minut aega konditsioneeriga bussist eemal ning kogu keha oli juba kaetud higiga.<\/p>\n\n\n\n

Sel ajal kui meie laagripaika j\u00f5udsime olid meie noored osalejad eellaagris, kus m\u00f5ne p\u00e4eva jooksul sisutihedalt Korea kultuuri ja Seouliga tutvuti. N\u00e4gin osaliste tegemistest pilte ja sain r\u00f5\u00f5mu tunda -milline imeline ja kultuurne kogemus. Eellaagri jooksul k\u00fclastati kahte teemaparki, \u00f5piti valmistama bibimbap<\/em>\u2019i, k\u00fclastati templit kandes Korea rahvusr\u00f5ivaid ehk hanbok<\/em>\u2019e, \u00f5htuti saadi osa m\u00f5nest kultuurilisest show<\/em>\u2019st v\u00f5i rahvuste \u00f5htust. Isegi Gangnam style\u2019<\/em>i t\u00e4navat k\u00fclastati. Veel j\u00f5uti ajaloomuuseumisse, kunstimuuseumisse, v\u00e4riviliste liipritega raudteek\u00fclla, k\u00fclastati s\u00f5ja memoriaali, j\u00f5uti turule ja isegi outlet<\/em>\u2019idesse \u0161oppama. Toitlustus toimus eripalgelistes s\u00f6\u00f6gikohtades \u2013 \u00fcldse oli see eellaager justkui toidukallakuga (bibimbap<\/em>, kiirtoit, t\u00e4navatoit, buffee, korea BBQ).<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n

Meie neljakesi aga j\u00f5udsime eellaagrilistest laagripaika juba mitu p\u00e4eva varem. IST Josep asus oma t\u00f6\u00f6d tegema ning minu ning abiliste Elo ja Gerli eesm\u00e4rk oli m\u00f5ne p\u00e4eva jooksul kokku koguda kogu info, mis puudutas meie noorte laagrisse j\u00f5udmist. Laagrialal viibis sel hetkel meiega ca 10 000 IST\/CMT-d, kes panustasid laagri \u00f5igeaegsesse valmimisse ja viimase hetke eelkorraldusse.<\/p>\n\n\n\n

J\u00f5udsime laagialale pimedas. Peale pikka reisimist oli kohutavalt niiskes ja l\u00e4mbes, palavas \u00f5hus ca 12ha p\u00f5llult oma \u00f5ige lapike maad \u00fcles leida v\u00e4ga suur katsumus. Seljas raske matkakott, k\u00f5hul pisem seljakott, k\u00e4e otsas laagrist saadud madrats ja telk \u2013 oma laagripaika j\u00f5udes olid riided higist l\u00e4bivettinud. Kuna laager oli ehitatud tehislikule maapinnasele ning laagrile olid eelnenud pikad paduvihmad ning maapind ei suutnud enam vett vastu v\u00f5tta, pidid k\u00f5ik enda telgid p\u00fcsti panema neljale plastikust euroalusele. Need olid meie \u00f6\u00f6bimiskoha l\u00e4histel suures hunnikus ning esmalt hakkasime jalgu pidi poris enda telke \u00fcles seadma. Seej\u00e4rel \u00fcks jahe du\u0161\u0161, mis oli vaid ajutine lahendus, sest \u00f5hk oli nii palav ja niiske, et \u00f5ige pea peale pesu olime j\u00e4lle higised. Magasime lahtiste telgiustega, vaid s\u00e4\u00e4sev\u00f5rk ees. Magamiskotti polnud tarvis kotist v\u00e4ljagi v\u00f5tta \u2013 tekiga ei olnud v\u00f5imalik magada.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n
\n

Esimene hommik laagris \u2013 alles n\u00fc\u00fcd n\u00e4gin, kuhu tegelikult olime j\u00f5udnud. Meie l\u00e4histel ilusad m\u00e4ed ja mahe p\u00e4ikeset\u00f5us \u00fcle telkidega kaetud p\u00f5llu. P\u00e4ris kaunis. \u00c4rkasime esimesel hommikul kell 7 \u2013 paistis nagu m\u00f5nus varajane aeg \u00e4rkamiseks. Meie \u00fcllatuseks oli hommikus\u00f6\u00f6gi saba juba pea tunni aja pikkune ning isegi varahommikune p\u00e4ike suutis nahka korralikult k\u00f5rvetama hakata. Mul oli kaasa prinditud suur blokk infot ja pabereid, mida Elo ja Gerliga l\u00e4bi pidime t\u00f6\u00f6tama. K\u00fcll aga m\u00f6\u00f6dus esimene p\u00e4ev hoopis varju ja veidikenegi jahedamat nurka otsides. P\u00e4ev kulges \u00f5htusse kiiremini kui oleks osanud oodata. Kirusime kuumust nii, et saime \u00f5htuhakul u \u00fche tunni jagu vihma, mis omakorda t\u00f5i kaasa suure uputuse. Tunniga sadas alla paark\u00fcmmend sentimeetrit vett \u2013 telgid uppusid euroalustele vaatamata, k\u00f5ik kraavid ajasid \u00fcle, kruusased teed muutusid mudam\u00fclkaks ning tegevustelgid olid vett t\u00e4is. Vihm ise oli soe, samas kosutav, m\u00f5nus vaheldus l\u00f5\u00f5skavale p\u00e4iksele. Samas tekitas see aga hirmu \u2013 mis saab meie noortest, kui laagri ajal veel sama moodi sajab? Magasin sel \u00f6\u00f6l niiskel madratsil ning juuksed ei kuivanud \u00f5huniiskuse t\u00f5ttu ka hommikuks \u00e4ra.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\n
\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\u00dclej\u00e4\u00e4nud p\u00e4evad pidasime targemaks \u00e4rgata varem \u2013 5:30 hommikul. Enne p\u00e4ikese t\u00f5usu \u00e4rgata oli ainus m\u00f5istlik lahendus, sest kella kuuest hakkas esimene p\u00e4ike juba telki saunaks k\u00fctma. \u00dclej\u00e4\u00e4nud p\u00e4eva jooksul ei olnud v\u00f5imalik telgis viibida, selleks oli liiga palav. Samuti oli hommikus\u00f6\u00f6gi j\u00e4rjekorras seismine nii l\u00fchem.<\/p>\n\n\n\n

Meie p\u00e4evad olid sisustatud HoC-i (Head of Contingent) koosolekute ja laagrialal info kogumisega. S\u00f6\u00f6klast laagri peakorterisse oli ca 30min jalutamist. Sel teekonnal oli tavaline, et terve liitrine pudel vett \u00e4ra sai joodud ja ilmselt pool sellest juba ka v\u00e4lja higistatud. Mind \u00fcllatas kui palju r\u00f5hku pidime panema pelgalt info kogumisele ja k\u00fcsimisele \u2013 k\u00fcll ei teadnud \u00fcks infopunkt ning saatis meid teise ning siis j\u00e4lle vastupidi. Info ei liikunud v\u00f5i j\u00f5udis veidi liiga hilja. Laagrialal ringi jalutades m\u00e4rkasime, kui palju oli veel tegemata, kui kahe p\u00e4eva p\u00e4rast pidi juba 35 000 osalejat laagrisse j\u00f5udma \u2013 kuidas me k\u00f5ik valmis j\u00f5uame? Veel s\u00f5itsid ringi traktorid ja kopad, ehitati pealava, valmistati ette tegevuspunkte, kaevati juurde kraave. Selleks hetkeks oli toimund ka paar HoC-i koosolekut, kus tuli ilmsiks palju eluliselt vajalikke teemasid \u2013 h\u00e4dasti vajasid koristamist du\u0161iruumid ning vetsud, senini ei toiminud viiest lubatud haiglast t\u00e4ielikult mitte \u00fckski, puudusid v\u00f5imalused end kuumalaine eest peita v\u00f5i jahutada ning osad riigid teatasid, et nemad kavatsevad laagrisse j\u00f5udmisega viibida v\u00e4hemalt \u00fche p\u00e4eva, et laagripaik paremasse konditsiooni saaks ning oleks p\u00e4riselt valmis osalisi vastu v\u00f5tma. Toimus hirmsam v\u00f5idujooks aja ning inimlike p\u00f5hivajaduste pakkumise ja parendamisega.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4hem kui 24h enne Eesti noorte laagrialale saabumist k\u00e4isime nende telklat \u00fcle vaatamas \u2013 maapind oli telkimiseks enam-v\u00e4hem, kuid veel p\u00e4ev enne laagrisse saabumist puudus eestlaste laagrialalt du\u0161i- ja tualetiv\u00f5imalused, elekter. K\u00e4isime eraldi all-laagri juhiga r\u00e4\u00e4kimas, samal ajal kamandas p\u00f5llul t\u00f6\u00f6lisi laagri peakorraldaja ise. Probleemidega tegeleti, kuid olin pettunud, et \u00fcldse sellises olukorras veel viimasel hetkel enne laagri algust olema peame. Saime all-laagri juhiga kokkuleppele, et enne \u00f5htut annab mulle s\u00f5numi teel m\u00e4rku, kas laagripaik saab valmis v\u00f5i mitte. Meie \u00f5nneks saime \u00f5htuks noorte telklasse vee ning elektri \u2013 Eesti noorte saabumine v\u00f5is toimuda plaanitud ajal.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5tsime meie noored ja salgajuhid Birgiti, Monika ja Jaani laagripaigas vastu ning kirjeldasime olukorda \u2013 pidasin targemaks k\u00f5ik detailsed murelood ja teiste riikide juhtumid enda teada j\u00e4tta (osa jagasin hiljem ka salgajuhtidega), kuid avaldasin siiski ka muret. Soovisin, et noored ja ka salgajuhid m\u00f5istaksid, et ilmselt on meid laagris ees ootamas palju v\u00e4ljakutseid ja muresid, mida peame jooksvalt lahendama, kuid seejuures on noortel kaks \u00fclesannet. Esiteks on tarvis k\u00f5ike sajaga nautida (!!!) ning teiseks palusin, et iga\u00fcks panustaks m\u00fctsi kandmise, p\u00e4ikese kreemi peale m\u00e4\u00e4rimise, rohke veejoomise ja normaalse toitumisega, et \u00e4ra hoida kuumast tingitud suuremad terviseh\u00e4dad. Pean v\u00e4lja tooma, et iga p\u00e4ev oli \u00f5hutemperatuur \u00fcle 30o<\/sup>C,  feels like <\/em>tavap\u00e4rasest \u00f5hutemperatuurist v\u00e4ga k\u00f5rge \u00f5huniiskuse t\u00f5ttu ca 10o<\/sup>C veel k\u00f5rgemgi \u2013 t\u00e4ielik troopika ja l\u00e4mbe, pigem tuulevaikne \u00f5hk. Nagu saun, kust ei saa kunagi v\u00e4lja jahtuma minna.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Laagri avamisp\u00e4eval smuugeldasime<\/em> end IST t\u00f6\u00f6liste bussiga laagrialalt pooleks p\u00e4evaks eemale \u00fchte tegevuspunkti. Meie USA-st p\u00e4rit s\u00f5ber Scott, keda paar p\u00e4eva tagasi s\u00f6\u00f6klaj\u00e4rjekorras kohtasime, t\u00f6\u00f6tas Jamboreel tegevuspunktis, mis asus laagrialalt v\u00e4ljas. Nende grupp viis l\u00e4hedalasuva j\u00f5e peal l\u00e4bi SUP-laua s\u00f5ite \u2013 peale tihedaid, palavaid, t\u00f6\u00f6kaid p\u00e4evi seda me vajasimegi! Veetsime tegevuspunktis pool p\u00e4eva. Mil jamboreeliste bussid tulid ja l\u00e4ksid, ulpisime meie sel p\u00e4eval vees ma arvaks, et koguni neli tundi. Nii hea! Loodus seal \u00fcmbruses oli v\u00e4ga lummav \u2013 m\u00e4ed ja mets. See oli esimene kord kui p\u00e4riselt Koread natukenegi teise nurga alt, kui pelgalt laagripaik, n\u00e4gime.<\/p>\n\n\n\n

\n
\n

\u00d5htul toimus laagri avamine. Selleks oli \u00fcles pandud suur-suur lava, kuid maa-ala vaatajatele polnud piisav. Kogu ala piirati metallituvastusv\u00e4ravatega ning k\u00f5ik 40 000 inimest pidid kontserdialale p\u00e4\u00e4semiseks v\u00e4ravatest l\u00e4bi minema. Milline ajaraisk – rahvamass seisis lihtsalt ilmatumas sabas ja inimummikus. Lisaks teatati CMT\/IST-dele, et kuna plats pole piisavalt suur, siis vaadaku meie kas v\u00e4ravate tagant v\u00f5i hoopiski IST-de alalt suurelt ekraanilt. Vabatahtlikud, kes mitu p\u00e4eva t\u00f5siste probleemidega v\u00f5ideldes laagripaika \u00fcles ehitasid, ei saanud suures enamuses ava\u00fcritusest osa v\u00f5tta?! Meie aga istusime kolmekesi v\u00e4ravate taga ning ainus, kust laval toimuvat n\u00e4gime oli suur ekraan. Ega p\u00e4riselt seal pimedas istudes ei tajunudki, kui palju meid seal siis koos on v\u00f5i milline v\u00f5imas energia sellel ava\u00fcritusel tegelikult oli. \u00d5nneks said meie noored koha p\u00e4ris lava l\u00e4hedal ning kuulsin vaid head ja huvitavat tagasisidet. Ju oli asi seda v\u00e4\u00e4rt!<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Telgitagustest r\u00e4\u00e4kides, siis istusime meie ju v\u00e4ravate taga, teisel pool kitsast s\u00f5iduteed. Isegi kui oleksime muud, kui sipelgaid, laval n\u00e4inud, oli meie vaade suurema osa ajast blokeeritud m\u00f6\u00f6da triivivate kiirabiautode poolt. Kui hirmus oli m\u00f5elda, et k\u00f5ik need vilkurid olid kellegi jaoks! J\u00e4rgmise p\u00e4eva koosolekul kuulsime, et palju oli minestajaid (suuremjaolt palava ilma t\u00f5ttu), m\u00f5ned \u00e4rveus -v\u00f5i paanikahood, muud mured. See aga andis j\u00e4lle kinnitust, et pea iga p\u00e4ev koosolekutel teemaks olnud mure \u2013 meil on vaja \u00fchesuunalist liiklust, et p\u00e4\u00e4steautod jalak\u00e4ijate ja muude s\u00f5idukite vahele kinni ei j\u00e4\u00e4ks! Liikluse \u00fcmberkorraldamine v\u00f5ttis korraldusmeeskonnal 4-5 p\u00e4eva. Ka endal oli kitsastes oludes jalak\u00e4ijana hirmus \u2013 kord olin suure traktori poolt sillal t\u00e4itsa vastu teepiiret lukku surutud, selline ei ole turvaline liiklus ei t\u00e4iskavanule ja veel v\u00e4hem noorele osalejale.<\/p>\n\n\n\n

Ilmselt emotsionaalseim osa kogu laagrist oli minu jaoks HoC-ide koosolekud. Seal v\u00f5isime kuulda palju detaile, uskumatuid lugusid, mis andsid p\u00e4ris arusaama \u2013 sel Jamboreel on kriitilisi ja koheseid lahendusi vajavaid muresid liiga palju! Kuid sellesse ma laskuda ei soovi. Eestlastel m\u00f6\u00f6dus \u00fcldiselt kogu laagrikogemus pigem v\u00e4iksemate ja t\u00fchisemate muredega. Selle eest olen siiani maru t\u00e4nulik!<\/p>\n\n\n\n

Osalejatele m\u00f5eldud programmi viidi l\u00e4bi nii laagri alal kui ka laagrialalt v\u00e4ljas. N\u00e4iteks said meie noored s\u00f5ita teemaparki \u2013 mudelpark ajaloolistest majadest, kus filmitakse ajaloolisi draamasid. Teempargis olid erinevad esinejad (v\u00f5itluskunst, pillim\u00e4ng jms). Kuna \u00fcldiselt oli laagri korralduses palju l\u00fcnki ja probleeme, mida igal hommikul koosolekul arutamas k\u00e4isime, siis sekkus laagri korraldusmeeskonna t\u00f6\u00f6sse Korea abieluv\u00f5rdsuse ja perekonna minister, kes igap\u00e4evaselt meie k\u00f5igi heaolu nimel t\u00f6\u00f6tas. T\u00e4nu temale hakkasid problemid leidma lahendusi ning \u00fcle\u00fcldiselt paranes kogu laagri heaolu. N\u00e4iteks j\u00f5udsid laagrialale konditsioneeridega bussid, kus jahtumas sai k\u00e4ia, kingiti kuuma kaitseks k\u00f5igile osalistele m\u00fctsid, v\u00e4ikesed laetavad puhurid, \u00a0vihmavarjud (loe: p\u00e4iksevarjud), jagati tasuta j\u00e4\u00e4tist ning autokastide kaupa j\u00e4\u00e4vett. J\u00e4\u00e4vesi iseenesest oli tore, kuid senini ei mahu mulle p\u00e4he kui palju pr\u00fcgi me seet\u00f5ttu tootsime. Kui igale laagrilisele lubati p\u00e4evas 5 pudelit j\u00e4\u00e4vett, siis teeb see ca 250\u00a0000 \u00fchekordset plastikpudelit p\u00e4evas. Ei ole m\u00f5tet isegi rehkendusi teha, kui palju see laagri kestuse peale kokku teeb. Ebamugavalt k\u00f5rge on see number juba vaid \u00fche p\u00e4eva kohta. Eriti veel m\u00f5eldes sellele, et joogiveepunkte oli laagrialal v\u00f5rdlemisi palju ning korduvkasutatavad pudelid k\u00f5igil kaasas. Pr\u00fcgi k\u00e4itlusega oli kehvasti \u00fcle\u00fcldse \u2013 pr\u00fcgikaste oli v\u00e4ga v\u00e4he ning need paiknesid laagrialal harvendatult. \u00dcks hetk hakkasid tee \u00e4\u00e4rde tekkima omaalgatuslikud pr\u00fcgikastid ehk suvalised pr\u00fcgihunnikud. Siis oli laagri korraldajatel uus t\u00f6\u00f6\u00fclesanne \u2013 pr\u00fcgi kokku korjata, selle asemel, et pr\u00fcgikaste juurde luua. See aga on ka kultuuriline erinevus \u2013 kuuldavasti ei ole Koreas t\u00e4navatel just liiga palju avalikke pr\u00fcgikaste (mida hiljem Seoulis ka ise kogesime), inimesed kannavad pr\u00fcgi kaasas ja viivad koju. T\u00e4navad on neil seejuures puhtad. N\u00fc\u00fcd aga m\u00f5eldes j\u00e4lle sellele, et laagris osales \u00fcle 150-ne eri rahvuse, siis ei peaks l\u00e4htuma vaid kohalikust kultuurist. Nii aga oli.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Foto: Monika Silvet<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

\u00dcldiselt olin meile appi t\u00f5tanud ministri jutuga p\u00e4ri, asjad p\u00e4riselt liikusid ja oli n\u00e4ha tulemusi. K\u00fcll aga ei suuda ma siiani endale selgitada, miks \u00fchel tavalisel laagrihommikul kogu p\u00e4eva programm ja tegevused t\u00fchistati. P\u00f5hjenduseks oli liiga kuum ilm ning tegevuste l\u00e4biviimine ohtlik. Jah, oligi kuum, aga iga p\u00e4ev oli kuum ja see p\u00e4ev ei erinenud teistest mitte kuidagi. Kui eelmisel p\u00e4eval sai programm toimuda, siis milleks me n\u00fc\u00fcd selle katkestame? Ja j\u00e4rgmisel p\u00e4eval l\u00e4ks laager edasi nagu midagi poleks juhtunud. \u201eVabal\u201c p\u00e4eval pidid noored ise tegevust leidma \u2013 m\u00f5ne jaoks oli programmi \u00e4ra j\u00e4\u00e4mine kurb uudis, m\u00f5nda ei heidutanud see \u00fcldse. Oli v\u00f5imalik aega veeta uute s\u00f5pradega ja \u00fcle\u00fcldse laagriala avastamist oli siiski veel palju.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4iteks aitas vaba p\u00e4eva sisustada rahvuste ala, kus suurematel kontingentidel olid tehtud oma riigi v\u00e4ljapanekud, m\u00e4ngud, viktoriinid. Sai tutvuda, \u00f5ppida, r\u00e4\u00e4kida, arutada. Ka meie leidsime aja, et rahvuste alalt l\u00e4bi k\u00e4ia. K\u00f5ige meeldej\u00e4\u00e4vam oli ilmselt Angola telk, kus kohalikud oma igap\u00e4evaseid majapidamisvahendeid tutvustasid. Pildil v\u00f5ib n\u00e4ha kohalike hambaharja (konksukujuline, keelepuhastajaga pulk, mille ots h\u00f5\u00f5rutakse katki tihedateks harjasteks)<\/em>, kammi ja traditsioonilisi auto rehvist valmistatud jalan\u00f5usid. Veel proovisime lassot heita, s\u00f5idutasime puidust laevukesi, panime kokku puslet ning m\u00e4ngisime erinevaid viguriga m\u00e4nge. <\/p>\n\n\n\n

\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\n

Belgia telgi k\u00fclastuseks v\u00f5tsime eraldi hetke. Kinkisime Belgia korraldusmeeskonnas olnud Peterile Eesti kaelar\u00e4ti, kuna t\u00e4nu Peteri kingitusele olime enda kontingendile saanud suure hulga laagrim\u00e4rke. Ait\u00e4h sulle selle eest! Rahvuste v\u00e4ljapanekute alal oli ka teine pool \u2013 toiduala. Suuremad ja usinamad riigid pakkusid raha eest ka oma traditsioonilisi roogasid. Ma ei ole suur magusas\u00f5ber ning peale n\u00e4dalat saunas telkimist, l\u00f5unapakikestest vaid magusaid (p\u00e4riselt, harva kui l\u00f5unapakid midagi soolast sisaldasid) sn\u00e4kke leides ja tohutut soola v\u00e4lja higistamist, olid nt Kanada friikartulid v\u00f5i Ungari langosid lausa i-me-li-sed! Veel maitsesime Korea j\u00e4\u00e4tist ja kasutasime t\u00e4isealistena \u00f5igust juua Saksamaa telgis k\u00fclma alkoholivaba \u00f5lut.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\u00d5htud proovisime vaatamata iga\u00f6istele v\u00e4hestele unetundidele veeta IST-de alal, kus \u00f5htuti esinesid erinevad artistid, DJ-d, vahetati kaelar\u00e4tte ja m\u00e4rke, m\u00e4ngiti kaarte ja lauatennist, veedeti lihtsalt oma uute s\u00f5pradega parimat aega. Tutvused ja sotsiaalne pool ongi minu meelest see, mis teeb Jamboreest Jamboree. Sa tajud p\u00e4riselt kui heatahtlikud ja s\u00f5bralikud inimesed on, et meil k\u00f5igil on sarnane n\u00e4gemus (v\u00e4hemalt mingist osast maailma asjadest) ning p\u00e4riselt ei ole vahet, milline sa oled v\u00f5i kust sa tuled \u2013 k\u00f5ik on k\u00f5igi s\u00f5brad. Peab t\u00f5dema, et Eesti m\u00e4rgid ja r\u00e4tid olid v\u00e4ga populaarsed. Tihti tuldi k\u00fcsima, kas teie olete need \u00fcksikud eestlased, ma olen teid mitu p\u00e4eva otsinud! Mind \u00fcllatas, kui paljud tegelikult teadsid, mis on Eesti ja kus me kaardil umbkaudselt asume. V\u00e4ikeste Ida\/P\u00f5hja-Euroopa (olenevalt kellele sa oma p\u00e4ritolu selgitasid) kuulsustena suutsime kamba peale kokku koguda p\u00e4ris m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse hulga meie jaoks v\u00e4ga eksootilisi m\u00e4rke. Kaelar\u00e4tte aga oli meil kaasas m\u00f5ni \u00fcksik ning suurema osa ajast saime lihtsalt vastata \u201eSorry, I only have one.\u201c<\/em> ning sellega asi piirdus.<\/p>\n\n\n\n

Seal samas IST-de puhkealal istudes j\u00f5udis minuni info, et Inglismaa, laagri suurim kontingent oma 4500 osalejaga, otsustab laagrist lahkuda. Ma m\u00e4letan, et hetkega mu pilk klaasistus ning hakkasid voolama pisarad. Need ei olnud kurbusepisarad, vaid suur seesmine segadus. Olles vastutavas rollis suutsin ma m\u00f5elda vaid sellele, et midagi peab ju olema juhtunud, et nad sellise otsuse tegid. Kui raske saab olema omapead Koreas reisi j\u00e4tkata, kui teid on kokku 4500 inimest! Ma m\u00e4letan, et tundsin end justkui nurka surutult. Kas olen midagi kahe silma vahele j\u00e4tnud ja ka minu noortel pole laagris piisavalt turvaline, kas pean samuti hakkama hotelli otsima? Tundsin tohutut vastutust m\u00f5ista, mis on sellise sammu taga ja kas peaksin minagi hakkama laagrist lahkumise m\u00f5tteid m\u00f5lgutama enne kui on liiga hilja?! Kuidas saab olla, et iga p\u00e4evaga asjad paranevad ja mina n\u00e4en arengut, aga keegi minust kogenum, targem ja palju suurema vastutuskoorma all on teinud otsuse lahkuda. Hiljem sain ma muidugi teada, mis olid erinevad p\u00f5hjused lahkumiseks, kuid need pole praegu olulised. Oluline on see, et l\u00f5puks polnud UK sugugi mitte ainus kontingent, kes laagrist enneaegselt lahkuda otsustas. Rahulikult asja l\u00e4bi m\u00f5eldes tundus loomulik, et 4500 inimese eest vastutamine ja k\u00f5igi haldamine on kordades murederohkem kui oma 32 inimese vajaduste ja soovide eest seismine. Seet\u00f5ttu tegin mina aga otsuse, et seni kuni minu pisikesel Eesti grupil on k\u00f5ik kontrolli all, ei ole meil p\u00f5hjust lahkuda. Samas olin siis juba suhtluses Eesti suursaadikuga Seoulis, et igaksjuhuks uurida maad \u2013 kas meil on tugi ja abi, kui selleks tekib vajadus. See riikide \u00e4ra kukkumine ei paistnud \u00fcks hetk enam isegi murena, vaid raske m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala loomuliku j\u00e4rjena. Lahkujaid ei olnud palju, paar kontingenti, kuid m\u00f5tted liikusid p\u00e4ris mitmete seas.<\/p>\n\n\n\n

\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n

Viimane avastamist t\u00e4is p\u00e4ev laagris oli rahvuste p\u00e4ev. Sel p\u00e4eval ei viidud l\u00e4bi tavap\u00e4rast laagri programmi, vaid igal salgal oli v\u00f5imalus enda telkla juures teha oma kultuuriga seonduvaid m\u00e4nge, tantse, laule, muid tegevusi – tutvustati oma kultuuri nii kuis osati. Meie noored pakkusid musta leiva sn\u00e4kke, muidugi (sulanud) Kalevi komme, tantsiti Kaera-Jaani ning v\u00f5eti aega naise kandmises. Ise j\u00f5udsin lisaks Eesti alale k\u00fclastada Taani, Ukraina ja F\u00e4\u00e4ri saarte gruppe. Nautisin tohutult Ukrainlaste energiat, kuid k\u00f5ige p\u00f5nevad lood k\u00f5lasid F\u00e4\u00e4ri saarte telklast. P\u00e4eva l\u00f5pus tahtsime j\u00f5uda ka Kollase mereni, kuid kerge p\u00e4ikesepiste t\u00f5ttu polnud me suutelised pikemalt enam p\u00e4ike lagipeas jalutama.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rmise p\u00e4eva hommikul oli tunda, et midagi on \u00f5hus. Igahommikune HoC-i koosolek l\u00fckati mitu tundi edasi. Mitu p\u00e4eva juba hoiti kursis, et Jaapanist liigub Korea poole taifuun, kuid see v\u00f5ib enne meieni j\u00f5udmist lahtuda v\u00f5i hoopis suunda muuta. K\u00fcll aga selgus hilinenud koosolekul, et taifuun on v\u00f5tnud kursi meie laagiala suunas. Evakuatsioon plaaniti j\u00e4rgmisele p\u00e4evale ja eesm\u00e4rk oli \u00fche p\u00e4evaga evakueerida kogu laagriala \u2013 ca 40 000 inimest. Terve see p\u00e4ev rippusin telefoni otsas k\u00f5nesid tehes nii ES\u00dc juhatuse esimehe Ragnariga kui ka Eesti suursaatkonnaga Seoulis. Kuna laagris levis tollel hetkel juba minu andmetel neli viirust (k\u00f5huviirus, kurguviirus, palavikuviirus ja koroonaviirus) ning evakuatsiooni sihtkohad ei olnud veel teada, siis oli minu suur hirm, et meid viiakse kuskile suurde spordisaali ja j\u00e4\u00e4me sinna mitmeks p\u00e4evaks mitmesajakesi tormil\u00f5ksu, siis otsustasin otsida osalejate heaoluks ja viiruste v\u00e4ltimiseks paremat lahendust. J\u00f5udsime isegi nii kaugele, et Seouli saatkond broneeris meile kohad hotelli Seoulis. Kahjuks ei saanud me suure ajavahe t\u00f5ttu kindlustuselt nii kiirelt vastust ning viimasel hetkel loobusime broneeringust. Selleks hetkeks hakkas \u00f5nneks ka selguma, et meid viiakse hoopis kuskile Seouli l\u00e4histele \u00fchielamu campusesse. L\u00fckkasime hotelli p\u00f5genemise otsuse tegemise p\u00e4eva v\u00f5rra edasi, \u00f5nneks polnud selleks ka hiljem enam vajadust.<\/p>\n\n\n\n

Veel oli sel p\u00e4eval \u00fcheks v\u00e4ljakutseks osalistele ja ka Eestis olevatele lapsevanematele asja selgitada. Jah, me pakime asjad ja lahkume homme esimesel v\u00f5imalusel. Ma ei tea, mis edasi saab ja milline on programm, kuid esimene samm on tormi eest evakueeruda. Noored olid uudist kuuldes k\u00f5ik kurvad \u2013 alles olime laagri k\u00e4ima saanud, hakanud kliimaga harjuma, leidnud uued s\u00f5brad ning n\u00fc\u00fcd peame k\u00f5ik maha j\u00e4tma. Sellest p\u00e4evast ei m\u00e4leta ma muud, kui \u00fchte pidevat fookuses olemist ja vaid t\u00e4htsamale kesekndumist. Mis l\u00f5busad tegevused sel p\u00e4eval tegelikult kogu selle segaduse ja teadmatuse k\u00f5rval toimusid \u2013 ma ei tea. Hilis\u00f6\u00f6l sain alles magama ning hommikul vara oli juba \u00e4ratus.<\/p>\n\n\n\n

\n
\n

Noored evakueeriti laagrist p\u00e4eva esimeses pooles, meie omad juba hommikul, ning IST ja CMT ala hakati evakueerima peale osaliste lahkumist. Laagrialalt s\u00f5itis sel p\u00e4eval l\u00e4bi \u00fcle 900 bussi ning kogu ala suudeti t\u00fchjaks teha (kui ma \u00f5igesti m\u00e4letan) ca 16h jooksul. Pean t\u00f5dema, et evakuatsiooniplaan oli koostatud p\u00e4ris t\u00f5husalt. Noored olid juba campuses, tingimused v\u00e4idetavalt v\u00e4ga head ning suursaadik ise k\u00e4is samuti noortega campuses kohtumas ja uusi elutingimusi \u00fcle vaatamas. Tundsin tegelikult saatkonna poolt terve laagri v\u00e4ltel tugevat \u00f5lga ja abi! Meie ise j\u00f5udsime uude elupaika alles pimedas.<\/p>\n\n\n\n

Meid ootas ees tuba, kus on konditsioneeri olemasolu! Tavap\u00e4rased pesu – ja tualetitingimused tundusid peale 1,5 n\u00e4dalat lausa luksusena. Evakuatsioon oli l\u00e4inud \u00f5nneks ning kohati tundus see mulle lausa \u00f5nnistusena \u2013 minu noored on turvalises kohas, tingimused on paremad. L\u00f5puks oli avanemas ka meil, korraldusmeeskonnal, v\u00f5imalus Koreas ringi k\u00e4ia ja tavap\u00e4rase linnaeluga tutvuda. Ometi \u00e4rkasin hommikul enne \u00e4ratuskella \u2013 konditsioneer oli \u00f6\u00f6sel t\u00f6\u00f6 l\u00f5petanud ning toas oli 34o<\/sup>, j\u00e4lle!<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\"\"
Foto: Josep Martin Gurney<\/em><\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Meie campus asus Incheoni linnas, sealt metrooga Seouli j\u00f5udmine v\u00f5ttis ca 1,5h. Olime kokkuleppinud, et l\u00e4heme Seouli Eesti saatkonda k\u00fclla. Meile tutvustati v\u00e4rskelt valminud saatkonda, noored said k\u00fcsida saadiku t\u00f6\u00f6 ja Korea kohta k\u00fcsimusi, n\u00e4idati k\u00f5igile avatud Eesti-teemalist n\u00e4itust ja e-Residentsi tutvustavat Eesti tuba \u2013 ausalt \u00f6elda oli ruum nii Eesti-h\u00f5nguline, et tekkis kerge koduigatsus. Veel enne lahkumist andsid kaks meie noort saatkonnas ka skaudit\u00f5otused ning t\u00e4nasime ES\u00dc meenetega ka saatkonna t\u00f6\u00f6tajaid nende suure toe ja panuse eest.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n

P\u00e4ev Seoulis j\u00e4tkus Namsani m\u00e4e k\u00fclastusega, skautidele oli \u00f5hutrammiga s\u00f5it tasuta. Imeline vaateplatvorm \u2013 andis aimduse Seouli olemusest ning paistsid ka linna \u00e4\u00e4ristavad m\u00e4ed. M\u00e4rgata v\u00f5is templeid, parke. K\u00f5rgeid pilvel\u00f5hkujaid oli v\u00f5rdlemisi v\u00e4he v\u00f5i v\u00e4hemasti erines sellest, millise pildi olin peas enne reisi Seoulist endale mananud. Seej\u00e4rel oli k\u00f5igil veidi vaba aega ning kogunesime taas campusesse naasmiseks. \u00d5htul oli v\u00f5imalus k\u00fclastada pisikest K-POP kontserti, et asendada seni edasil\u00fckatud kontserti. K-POP kontsert oli plaanip\u00e4raselt osa laagri programmist, kuid l\u00fckkus edasi esiteks kehvasti korraldatud ava\u00fcrituse ja selle turvalisuse t\u00f5ttu ning hiljem juba ka saabuva evakuatsioonijutu t\u00f5ttu. Kontsert pidi n\u00fc\u00fcd aga toimuma suurel FIFA areenal koos l\u00f5putseremooniaga. K\u00fcll aga olid noorte lennupiletid ostetud nii, et l\u00f5putseremooniast pidid nad kahjuks ilma j\u00e4\u00e4ma (normaalse hinna ja reisipikkusega lennupileteid polnud v\u00f5imalik lihtsalt meie soovitud kuup\u00e4evale soetada). Pisike K-POP kontsert oli seejuures hea v\u00f5imalus kasv\u00f5i veidikenegi kohalikust pop-kultuurist osa saada. Mina sain campuses \u00f5htuti m\u00f5nusalt Eesti pressi saadetud intervjuudele vastata ning kuulujutte kummutada \u2013 magamata \u00f6\u00f6d j\u00e4tkusid ka campuses.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

J\u00e4rgmiseks p\u00e4evaks proovisin noortele saada Incheoni linnatuuri, mida aga \u201ehalva\u201c ilma t\u00f5ttu ei korraldatud. Kohalikud v\u00e4itisid, et nende kandis on torm tavaliselt tugev ja tegevusi homseks ei korraldata. Noortel oli v\u00f5imalik siis vaba aega Incheoni linnas nautida kuni l\u00f5unani, sest hiljem lubas juba tormi. Kas torm saabus v\u00f5i mitte, seda ei oska ma \u00f6elda, sest  meile paistis see lihtsalt natuke vihmase p\u00e4evana \u2013 olime ju ka taifuuni keskmest eemal. Suhkrust meie osalised ei olnud ning v\u00e4ike vihm kedagi ei seganud, noored said seet\u00f5ttu ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud p\u00e4eva linnas kolamiseks vabaks. \u00d5htul toimus meie campuses asuvate riikide kultuuride \u00f5htu. Eestlased said vist \u00fche suurimatest aplausidest \u2013 esitati suures auditooriumis \u201eMesipuud\u201c. \u201eMesipuud\u201c olid nad juba terve reisi v\u00e4ltel harjutanud, kogu aeg \u00fcmisenud ja sellest oli saanud justkui nende laagrilaul.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n
\n

11. augustisse oli planeeritud l\u00f5putseremoonia. Olgugi, et laager lagunes kogu riigi peale laiali, toodi kogu seltskond veel \u00fchiseks viimaseks elamuseks kokku. Meie noored ja salgajuhid hakkasid sel \u00f5htul kodu poole lendama, kuid korraldusmeeskond j\u00e4i veel paariks p\u00e4evaks Seouli (laagri tavap\u00e4rasel toimumisel oleksime osalnud j\u00e4rellaagris ja laagripaiga korrastuse ja l\u00f5petamisega). Seet\u00f5ttu \u00f5nnestus meil ka uhkel l\u00f5putseremooninal osaleda. Kui ava\u00fcritusel ei olnud tajutav, kui palju meid tegelikult koos oli, siis l\u00f5puteremoonial suurel jalgpalliareenal istudes ja n\u00e4hes, et kogu staadion t\u00e4itus vaid laagrilistega, j\u00e4i suu korraks lahti k\u00fcll. K-POP kontserdil esines \u00fcle 10 erineva grupi ja show<\/em> pealt k\u00fcll raha kokku ei hoitud. See oli ikka korralik kontsert ilutulestiku, valgus-show<\/em>, leegimasinate ja tossupilvedega. K\u00f5igile osalejatele jagati kaasaelamiseks ka v\u00e4rvilised vilkuvad tulukesed (n\u00e4gid v\u00e4lja nagu v\u00f5lukepikesed) ning pimeduses vilkus kogu staadion v\u00e4rvilistes tuledes.<\/p>\n\n\n\n

Oma viimase t\u00e4ispika p\u00e4eva viibisime Seoulis kolades ja meil \u00f5nnestus ka viimaseks \u00f6\u00f6ks campusest Seouli kolida. K\u00e4isime templis, kus j\u00e4llegi skautlikud tutvused meile tasuta sissep\u00e4\u00e4su tagasid. Kolasime rahvusmuuseumis ja meisterdasime ise traditisoonilise lehviku, s\u00f5ime t\u00e4navatoitu (v\u00f5i siis \u00fcritasime s\u00fc\u00fca, kuna toit oli v\u00e4ga v\u00fcrtsikas). P\u00e4rastl\u00f5unal puhkasime pooltunnikese hotelli keldrikorrusel mullivannis ja s\u00e4ttisime siis end valmis, et laagris tutvutud USA s\u00f5pradega \u00f5htus\u00f6\u00f6ki s\u00f6\u00f6ma minna. Kohtusime \u00fches m\u00f5nusas restoranis ning s\u00f5ime traditsioonilist korea BBQ-d. K\u00f5ik oli nii \u00fc\u00fcbermaitsev. Jutustasime mitu tundi, jalutasime m\u00f6\u00f6da pisikestest poodidest ja kioskitest. \u00d5htune elu linnas oli v\u00f5rdlemisi rahulik. H\u00fcvastij\u00e4tt aga oodatust emotsionaalsem. K\u00f5iki osalisi seob see \u00fchine kogemus ja \u00fcksk\u00f5ik kui detailselt k\u00f5ik ka kirja panna, ei saa keegi kunagi p\u00e4riselt aimu, millest tegelikult osa olime, mida l\u00e4bi elasime ja mis emotsioonid selle kahe ja poole (v\u00f5i ka eelneva poole aasta korralduse jooksul) meist l\u00e4bi voolasid.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n