Kõik sai alguse 2021. aastal, kui ESÜ juhatus tegi meile ettepaneku korraldada järgmine Jüripäeva laager. Mõtlesime, et see on väljakutse, aga kindlasti saab olema huvitav! Pealegi on see nii sümboolne. Esimest ja viimast korda korraldas lipkond Siil Jüripäeva 2012. aastal Viimsis. See osutus suurepäraseks! Eesti skautlus sai siis 100 aastaseks. Avatseremoonias põles ilutulestikuga tohutusuur number “100”. Kes mäletab? See oli suurejooneline, tõstis skaudivaimu ning lõi meeleolu kogu Jüripäevale. Muide, siis leiutati üks naljakas JP meeskonna laul, mida otsustasime seekord samuti esitada.  

Niisiis, pakuti Siilidele korraldada Jüripäeva laager 2022, kuid koroonaviirus muutis kõiki meie plaane. Kõigil oli raske! Eriti raske oli skautidel ilma laagrite ja võistlusteta. See oli väga kurb aeg. Mitmed Jüripäevad olid korraldatud distantsilt. Kahju, et sel ajal skautlusega liitunud liikmetel oli skautlusest hoopis teistsugune arusaam kui vanadel olijatel. Nad kuulasid mõnuga meie lugusid seiklustest laagrites, võistlustel ja koolitustel, kuid ei uskunud, et see võimalik on.  

Kuid hurraa! See sai läbi! Maailm muutus peaaegu endiseks ja jutt klassikalise Jüripäeva korraldamisest sai alguse 2022. aasta kevadel. Korraldusmeeskonna valimine sai alata. Svetlana kutsus kampa oma rändurid, kes on lipkonnas olnud juba 10-20 aastat. Kord skaut – alati skaut! Iga Jüripäev on skaudi jaoks eriline sündmus, millega algab meie välihooaeg. Iga Jüripäev on üks uskumatu seiklus, täis eredaid emotsioone, mis annavad laagrielule alguse. Kauaoodatud kohtumised vanade sõpradega, skaudikatsed, mis annavad mõista, et talvised teoreetilised koondused ei läinud aia taha. 

Kogusime kokku vahva rändurite meeskonna, kellel kõigil oli hea meel korraldamises kaasa lüüa, jätsime kõik oma asjaajamised kõrvale ja panime jõu sellesse, et laager hästi sujuks. Igal koosolekul oli tunne, et me teeme midagi tähendusrikast, mis pakub rõõmu noortele – nii enda lipkonna kui ka teiste omadele. See tekitas soovi teha aina rohkem ja paremini. 

Rollid said jaotatud ja esimesed kohtumised peetud. Paljudel oli kogemus Jüripäeva laagri korraldamisega 2011. aastal Viimsis ning Svetlana ka säilitas kõik 10 aasta tagused dokumendid, fotod ja videod! Meie, analüüsinud varasemaid puudujääke, vigu ning aastate jooksul kogunenud kogemust, asusime korraldama. See polnud meile võõras, mistõttu käis protsess kergelt. Sügav kummardus Svetlanale täpsuse ja tohutu tähelepanu eest igale detailile ning kõigi toimingute ratsionaalsele analüüsile. Võtsime võimalikult palju arvesse kõiki nüansse, kuid mõned meist sõltumatud aspektid tekitasid siiski ebamugavusi. Näiteks pesemise võimaluse puudumine. Kahjuks on tegu vana kooliga, mille kanalisatsioon 300 pesijale vastu ei peaks. Samuti oli raskusi erimenüüga inimestega, keda väike koolisöökla ei suutnud täielikult toita. Ehk on järgmisel korral mõistlik anda neile võimalus endile ise süüa teha.  

Lõpuks sai kõik laagriks valmis! 

Reede, 21. aprill. Skaudid hakkasid saabuma. Laagri sponsor Balbiino kostitas kõiki jäätisega, tehes tuju magusaks. Aulas toimus viktoriin, mis pani proovile teoreetilised teadmised. Loodame, et viktoriin aitas tuvastada üksuste teadmistes puudujääke, mida hiljem parendada;) Õhtul rivistusime tõrvikurongkäiguks. Ilm oli ilus ja marsruut ideaalne – ei olnud liiga pikk ega liiga lühike. Avatseremooniaks kogunesid ka kohalikud elanikud, keda köitsid trummide hääled ning 300 marssijat, kes kandsid tõrvikuid ja lippe. Sellist vaatepilti pole Maardu linn ilmselt kunagi näinud. Tore oli vestelda sõbralike kohalike elanikega, kes küsisid suure huviga skautluse kohta. Avatseremoonias näitasime Maardu linna legendi, naljakat siilide tantsu ja kümne aasta tagust JP meeskonna tantsu. Kõlasid ka ilus lugu Nikitalt ja Evelinalt Siilidest, tervitussõnad Maardu valitsuselt ja peaskaudilt. Loomulikult süütasime lõkke ning kinkisime kõikidele üksustele lambid, millega oli tore korraldada lõkkeõhtu ka siseruumides. Meeldivate emotsioonidega naasid kõik kooli ja vajusid järgnevate seikluste ootuses magama. 

Laupäev, 22. aprill. “Seiklustega kohtumiseks valmis!”  Esimene matkastart oli vanemskautidele ja ränduritele, kelle marsruut oli pikim. Siis läksid välja skaudid ja päris viimastena hundud. Püüdsime teha matkaraja mitte liiga keeruliseks, võimalikult huvitavaks ning loogiliseks, et kõigil oleks hea meel. Ülesanded punktides ei olnud rasked, kuid dünaamilised ja arusaadavad. Ummikute vältimiseks kontrollpunktides kujundasime ülesanded nii, et nende täitmiseks kuluks viis minutit. Kõik osutus suurepäraseks. Loodetavasti meeldis see kõigile! Isegi lõkke tegemise punkt, kus paljud määratud aega ei jõudnud, näitas, millise eesmärgi poole püüelda.  

Viimases matkapunktis said skaudid ja hundud kingitused. Selle punkti ajalugu on järgmine. Me kõik olime kunagi väikesed ja liitusime skautlusega. Meil oli imeline skaudipõlv. Skautlus õpetas meile palju ja siit leidsime tõelisi sõpru. Nüüdseks oleme kasvanud ning meil on suurem võimalus korda saata heategusid. Jääme aga truuks oma üksusele ning skautlusele üldiselt, mille tõttu tegime noortele kingitusi, et nende skaudipõlv oleks veelgi helgem. Seejärel kasvavad nad suureks ja on meie asemel noorematele kaaslastele heategusid tegemas ning helgeid emotsioone ja kasulikke asju kinkimas.  

Õhtul oli lahe üritus, mis lõppes lummava galakontserdiga! Selle suurejoonelise idee autor oli Svetlana. Kõik Jüripäeva osalejad jagati rühmadesse. Igal neist oli oma mentor, kellega koos esinemist ette valmistati. Saime nendesse meistriklassidesse kaasata inimesi väljastpoolt skautlust. Kõik õppisid midagi uut ja tutvustasid neid inimesi skaudiliikumisega. Mentorid jäid samuti kohtumisega väga rahule. Laagri sponsor French Gourmand kostitas kõiki pontšikutega. Skaudid on tõelised maiasmokad!:) 

Öösel oli põnev öömäng. Huvitav, loogiline ja väga dünaamiline. Magus maius enne magamaminekut. Selle eksklusiivse mängu mõtles välja üks vanimaid Siile Ilja Denisov. (Mitte vanuse tõttu vanim.) Ta astus Siilide lipkonna 1996. aastal, seega on ta seljatanud kümned Jüripäevad ja öömängud. Aastatepikkune kogemus aitas tal põneva mängu kokku panna. Osalejate tagasiside järgi õnnestus mäng tõesti hästi.  

Pühapäev, 23. aprill. “Kas tõesti on lõpp?” Tegime klassiruumid korda ja rivistusime paraadiks. Ilusad rohelised vormid, mustad püksid, pidulikus riietuses skautide meeletult kaunis välimus ja palju, palju lippe. Orkester ees marssisime rõõmsalt ja uhkelt mööda Maardu tänavaid. Inimesed vaatasid akendest, tegid telefonidega pilte ja keegi postitas sellest midagi YouTube’i. Pidulik rivistumine toimus Maardu metsapargis tiigi lähedal. Orkester mängis Eesti skautide hümni ning kõik 300 inimest laulsid. Järgmisena saabus tore auhinnahetk. Auhindu ja Peetri Pizza suured ampsud võideti viktoriini ja matka eest kolmes kategoorias ning samuti öömängu eest. ESÜ juhatus jagas kahe aasta jooksul saadud edutused tublidele skautidele.  

Kooli lähedal laiusid seljakottide mäed. Läksime laiali. Kohtumiseni järgmistes laagrites! 

Artikkel avaldati 10.07.2023

PÕHJA-EESTI PIIRKOND:

RÄVÄLÄ SKAUTIDE MALEV (RSM)

RSM: KEILA PANTRID

RSM: KÕRVEMAA

RSM: OKASKANNEL

RSM: PÕHJALA

RSM: SATURN

RSM: SIIL

RSM: SOOREBASED

RSM: TONDISALU

RSM: TORMILIND

LÕVISKAUDID

ÖKOSKAUDID

Vana-Harju Malev (VHM)

EESTI SKAUTLIK ANTONI KESKGILD (ESAK)

LÕUNA-EESTI PIIRKOND:

TARTUMAA SKAUTIDE JA GAIDIDE MALEV (TSGM)

TSGM / ILVES

TSGM / MESILASED

LÄÄNE-EESTI PIIRKOND:

PÄÄSUSABA

IDA-EESTI PIIRKOND:

KRÕLLID

METSAVAHE SKAUDID

NARVA MERISKAUDID

ORU UDU

RAKVERE SKAUDID

ÜLE EESTI:

SKAUTMASTERITE KOGU (SKM)

ESÜ üksustest ESÜ logo Jüripäeval 2019.
Foto: Mark Meikas

In Estonian Scout Association (ESÜ), the safety of children and young people is ensured by appropriate training, adult instruction, and the ESÜ Child Protection Guide, which sets out the principles of the association’s behavior. ESÜ’s task is to ensure the well-being of all its members and non-members in ESÜ activities, protecting them from potential physical and emotional harm.

At ESÜ events, there is always a security team and a person responsible for first aid. Prior to becoming a scout leader, there is training and ongoing communication, which reveals the leader’s competence. We also conduct an annual criminal record background check for all adult members and all new adult members upon joining. It is recommended that at least two adults be present when conducting gatherings and outings.

In addition, two trust and support persons have been elected in ESÜ, to whom both young people and leaders can turn to with their concerns if necessary.

DON’T BE ALONE WITH YOUR PROBLEMS!

If you have a problem, need help, or feel like you need to talk, don’t be alone with your problems. It is definitely worth talking to your parents, teachers, school psychologist, or someone else you trust. You can always feel free to turn to your troop or unit leader. But if you feel like there is no one around you right now who you want to turn to, here are some contacts where you can get help.

• Child Helpline 116111 – Callers can be children themselves or adults – parents, relatives, specialists, neighbors, friends, acquaintances, but also anyone else who needs advice on children’s issues. The purpose of the short number 116111 is to allow all persons to report a child in need in a timely manner, to ensure that the information received is passed on to the relevant specialists, and to provide children and persons related to children with initial social counseling and, if necessary, crisis counseling.

According to Section 27 of the Child Protection Act, all persons who have information about a child in need are obliged to immediately report it to the local government unit or to the child protection hotline 116 111. If the child’s place of residence registered in the population register is not known or cannot be determined, the report of a child in need must be immediately forwarded to the local government unit where the child is staying.

According to the Child Protection and Social Welfare Act, the local government has a key role in organizing child protection and welfare. This includes the work of child protection workers and social workers who perform child protection tasks. Contact information can be found on the website of the local government. You should first contact them. Occasionally, people are dissatisfied or critical of the assistance (service) provided by the local government, or the response and information received is not satisfactory. In this case, we recommend contacting the Social Insurance Board’s child protection unit.

• Lifeline, Emotional Support Hotline 6558088 – The Emotional Support Hotline is for people who are in an emotional crisis, depressed, deeply worried about loss and grief, feel lonely, suffer from violence, experience various relationship and family problems, social difficulties, or want to leave life.
• Youth Helpline 646 6666 (Thursday to Saturday, 7PM to 10PM).
• Helpline (psychological help) – 126 (in Estonian) ja 127 (in Russian).

• Youth counseling cabinets (sexual health) – https://www.amor.ee/Noorte_noustamiskeskused.
• Internet counseling on sexual health – http://www.amor.ee/kysi_nou1.

• Questions about mental health – http://peaasi.ee/kysi-noustajalt/?fbclid=IwAR2odSv_wzg3bwK4IoiABLQODj7dYjbmh3c4ZmreKaMo2_k_gCwBEOHGWxQ.
• Internet counseling– https://www.lahendus.net/?fbclid=IwAR1eTuaFJQlle8UknL88puF_jhRb4h3SFEdANSMrCab2HtaOOtEMrfiEtl8.

• Emergency 112 – Call there if you need emergency assistance, if an accident has happened, or if you are in danger.
• Poison Control Centre 16662 – You can get help and instructions from this number if you have taken something (or suspect that you have taken something) that you should not take or if you have taken something too much.
• Primary Care Advice Line 1220.

More like this:
•    www.enesetunne.ee
•    www.amor.ee
•    www.peaasi.ee 

Connected videos:
•    https://youtu.be/gTAVzX8cLv8
•    https://www.facebook.com/WOSM.OMMS/videos/1822976104464305/

1. INFO
2. Приглашение: Позовите друга скаута из другой страны в Большой лагерь
3. Silmapiiri информационный бюллетень (на эстонском языке)
4. Место проведения – Paunküla heaolukeskus

1. INFO

Эстонское Скаутское Общество вновь организует джамбори! На этот раз лагерь называется “Silmapiir”, то есть “Горизонт”.

Сидишь на бескрайнем лугу среди шелестящей на ветру травы. Слышно пение птиц и шелест деревьев. Вглядываясь в даль, ты задерживаешь взгляд на горизонте. “Что ждет меня за горизонтом?” – думаешь ты, а ветер тихо шепчет тебе в спину: “Иди и узнай”.

С осторожностью ты отправляешься в путь. Проехав по многим дорогам, этот путь кажется тебе знакомым, но тебе еще предстоит узнать и открыть для себя много нового. Ты посетишь новые места, откроешь для себя новые дороги и тропы. Ты лучше узнаешь себя и своих друзей. Ты встретишь на своем пути знакомых, но будут и незнакомые для тебя люди, которые со временем  станут твоими спутниками в путешествии и новыми друзьями.

Нужно ли достигать горизонта или это мечта о саморазвитии, открытиях, обучении и приключениях?

Лагерь будет проходить с 21. по 27.07.2024 г.

Приглашаются все члены Эстонского Скаутского Общества, дружеских организаций и зарубежных скаутских представительств.

Регистрация начинается 01.01.2024 на странице ЭСО (Registreeri).

Стоимость участия в лагере

Участники должны самостоятельно организовать свой транспорт до лагеря. Размещение в палатках.

В стоимость участия входит нашивка лагеря, питание и программа лагеря. Просьба перечислить взнос за участие на счет Эстонского Скаутского Общества (EE061010022074462008), указав в пояснении “Отряд, Имена участников“, за которых будет сделан перевод.

*Активным членом ЭСО считается человек, подавший заявление о приеме в ЭСО и уплативший (или получивший освобождение от уплаты) членский взнос за текущий календарный год.

*Семейная скидка действует только в I период и требует, чтобы все 6+ члены семьи были действительными членами ЭСО.

NB! Если вы регистрируетесь на мероприятие в льготный период, то взнос за участие должен быть оплачен также в период действия льготы! После окончания срока действия акции для участников, зарегистрировавшихся ранее, но не оплативших взнос за участие, будет действовать обычная цена.

NB! Стоимость участия в лагере может быть возвращена только до 21.06.2024. Для этого необходимо отправить электронное письмо финансовому руководителю ЭСО по адресу finants@skaut.ee.

Перечисляя взнос за участие, Вы соглашаетесь на участие (ребенка) в мероприятии, включая использование фото- и видеоматериалов, снятых на мероприятии, для целей информационно-просветительской деятельности ЭСО.

PS! Позиция ЭСО заключается в том, что никто не должен пропускать мероприятие по финансовым причинам. Поэтому, если молодой человек хочет принять участие в каком-либо мероприятии, но в данный момент это невозможно по финансовым причинам, пожалуйста, сообщите об этом финансовому руководителю – finants@skaut.ee, и мы вместе найдем решение.

ДОП. ИНФОРМАЦИЯ: Главный организатор лагеря Мирьям Мыттус mottus.mirjam@gmail.com, инфо руководитель Моника Ояла, monika@skaut.ee или 55593155.

Больше информации по ссылке

2. Приглашение: Позовите друга скаута из другой страны в Большой лагерь и получите подарок с логотипом лагеря!

Команда Большого лагеря “Silmapiir/Горизонт” приглашает всех эстонских скаутов!  Снимите небольшой видеоролик и пригласите в Большой лагерь своего иностранного друга-скаута. За каждого прошедшего друга вы получите подарок.

Критерии:
1. Вы уже встречались с приглашённым другом лицом к лицу
2. Вы отправили копию письма/видео на почту monika@skaut.ee
3. Ваш друг (или его друзья*) будут участниками Большого лагеря 

Сроков у этого приглашения нет, можно звать друзей вплоть до начала лагеря. 

*Задание будет считаться выполненным даже если приглашенный друг не сможет приехать, но благодаря ему приедет кто-то другой.

3. Silmapiiri информационный бюллетень (на эстонском языке)

4. Место проведения – Paunküla heaolukeskus

Паункюла отлично подходит для нашего запланированного проведения 4 подлагерей, зон для активностей и здесь есть большая главная площадь.

локация: Kiruvere, Paunküla, Kose vald, 75006 (59.114902442507045, 25.38063645892484)

Транспорт общественным транспортом: можно доехать на автобусе до Арду и оттуда (по дороге вдоль озера) пройти примерно 30 минут (2,7 км).

Mis toimuma hakkab?

Hakkame välja loosima auhindu kõigi Instagrami kasutajate vahel, kes postitavad oma Instagrami konto seinale skautlusega seotud postituse (pilt või video) ning kasutab sealjuures viidet #skaudid. Skautlusega seotud postitus on pilt või video, kus on näha ESÜ logo, mõni tegevus, inimene, Sinu vabatahtlik panus või mis iganes, mis just Sulle skautlusega seondub – ära piira ennast, ära mõtle üle, jaga julgelt oma emotsiooni ka oma sõpradele ning kasuta viidet #skaudid ja osaledki loosimises! *

Miks me seda teeme?

Eesmärgiks on kasvatada skautluse tuntust, levitada teadmist meie tegemistest ja julgustada just Sind jagama seda, mida meie juures teed ja koged.

Mis juhtub peale postitamist ja kuidas ma loosimises osalen?

Meie teostame otsinguid viitega #skaudid ja näeme Sinu postitust, registreerime selle ja osaledki loosimises. (PS: kui Sinu konto ei ole avalik, siis ole palun meie lehe jälgija, muidu me Sinu postitust ei näe ja ei saa Sind ka loosirattasse lisada). Vahvaid postitusi (kui need on avalikud või kui lubad) jagame ka oma lehel. Iga kuu alguses loosime välja auhindu eelmise kalendrikuu postituste eest (võitjad avalikustame ESÜ uudistes, meie Instagrami lehel ja võtame personaalselt ühendust). PS: mida rohkem postitad, seda suurem on võimalus võita.

Kaua osaleda saab?

Mäng saab alguse nüüd ja kestab vähemalt kuni aasta 2020 lõpuni. Osaleda võid iga kuu ja nii mitme postitusega kui soovid. PS jälgi meie lehte, sest ette võib tulla üllatusloosimisi.

Mängureeglid:

* ole ESÜ Instagrami konto jälgija – https://www.instagram.com/eestiskautideuhing/

* postita oma seinale pilt/video skautlikust tegevusest, skautidest, skaudi sümboolika kaustamisest jne – ära piira oma loovust ja ära mõtle üle – jaga julgelt emotsiooni 🙂

* lisa postitusele viide #skaudid

* iga kuu alguses loosime eelmise kuu postitajate vahel välja auhindu ja nii aasta 2020 lõpuni

* võitjad avalikustame ESÜ Instagrami lehel, ESÜ uudistes ja võitjaga võtame privaatselt ühendust.

* postitaja ja jälgija peab olema eraisik mitte üksus 

Помоги распространению скаутинга и выиграй приз! 

Что будет происходить? 

Мы будем разыгрывать призы между всеми пользователями Instagram, которые разместят на своей странице в Instagram публикацию, связанную со скаутингом (изображение или видео), используя хештег #skaudid. Связанные со скаутингом фото или видео, где запечатлен логотип ЭСО, какие-то мероприятия, люди, Твой волонтерский вклад или все, что связывает тебя со скаутингом  – не ограничивайте себя, придумывай, не стесняйтесь делиться своими эмоциями с друзьями и используйте хештег #skaudid – участвуй в розыгрыше!

Почему мы это делаем? 

Цель состоит в том, чтобы повысить осведомленность о скаутинге, распространить информацию о том, что мы делаем, и побудить Тебя  поделиться с нами своим опытом.

Что будет после публикации и как я участвую в розыгрыше? 

Мы ищем хештег  #skaudid и видим Твой пост, регистрируем его и вот Ты принимаешь участие в розыгрыше. (PS: если Твоя учетная запись не является общедоступной, пожалуйста, подпишитесь на нашу страницу, в противном случае мы не увидим Твою публикацию и не сможем добавить Тебя в розыгрыш). Мы также публикуем интересные посты (если они общедоступны или получено разрешение) на нашей странице. В начале каждого месяца мы будем разыгрывать призы за публикации предыдущего календарного месяца (победители будут объявлены в новостях ЭСО, на нашей странице в Instagram и с ними свяжутся лично). PS: Чем больше Ты публикуешь, тем больше шансов на победу.

Как долго можно участвовать? 

Игра начинается сейчас и продлится как минимум до конца 2020 года. Вы можете участвовать каждый месяц и с таким количеством публикаций, как Тебе хочется. PS Следите за нашей страницей, так как могут быть неожиданные розыгрыши.

Правила игры: 

* быть подписчиком аккаунта ЭСО в  Instagram – https://www.instagram.com/eestiskautideuhing/

* опубликуйте на своей странице фотографию/видео о своей деятельности в скаутинге, скаутскую символику и т. д. – не ограничивайте свой творческий потенциал и не зацикливайся – не стесняйся делиться своими эмоциями 🙂

* добавь к публикации хештег #skaudid

*в начале каждого месяца мы будем разыгрывать призы за публикации предыдущего месяца и так далее до конца 2020 года

* победители будут объявлены на странице ЭСО в Instagram, в новостях ЭСО, и мы свяжемся с победителем в частном порядке.

*автором должен быть отдельным человеком, а не отряд

Metsarahvapäev kingib Eesti inimestele üle 40 unustamatu elamuse! 

16. septembril toimub kolmas üle-eestiline Metsarahvapäev, et tutvustada Eesti metsasektorit ja valdkonnas tegutsevaid inimesi. Ürituse raames saab külastada näiteks Aidu karjääri veealust metsa, osaleda öisel rännakul hundiradadel, võtta osa põdrapulmast ja tutvuda kogenud metsameeste juhendamisel kohaliku loodusega.

“Metsarahvapäev pakub suurepärast võimalust tutvuda põnevate matkaradadega, külastada kaasaegseid puidutööstusi, teha ise näpud mullaseks ja omandada praktilisi oskusi töötubades. Tegemist on pereüritusega, mille kavasse kuulub ohtralt huvitavaid üritusi nii eakatele kui ka kõige pisematele. Igale sündmusele on vajalik eelregistreerimine, et hoida gruppide suurused mõistlikuna, tekitada toredat arutelu ja häirida võimalikult vähe looma- ning linnuriiki,” ütles Luua Metsanduskooli direktor ja Eesti Metsaseltsi president Haana Zuba-Reinsalu. 

Tänavusele Metsarahvapäevale on registreerunud juba sadu inimesi. “Varasemate aastate edukad üritused on inimestele tuttavad ja muidugi ülipopulaarsed,” sõnas Metsarahvapäeva projektijuht Liina Gross. Ta lisas, et alati leiab kavast ka palju uut ja huvitavat. Näiteks sel aastal tutvustab legendaarne metsamees Kaarel Tiganik Euroopa kõrgemaid puid, mida kutsutakse hellitavalt Ootsipalu oru hiiglasteks.

Üritused Metsarahvapäeval on kogukondade nägu, sest neid korraldavad kohalikud inimesed, kes panustavad oma piirkonna arengusse südamega ja soovivad teadmiseid ka teistega jagada. Hoolimine metsadest seob põlvkondi ja päevale on õla alla pannud mitmed kolmanda, neljanda või viienda põlve metsamehed.

Metsarahvapäeval on võimalik Eesti eri paigus kasvõi kogu perega metsa istutada, et ka järgnevad põlved saaksid rõõmustada tervete metsade üle. Raplamaal toimuval aardejahil saab iga laps istutada enda kätega omanimelise puu. Eesti Maaülikooli metsateadlased ning tudengid pakuvad omakorda Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas taimede kasvatamise töötube nii suurtele kui ka väikestele. “Soovime osalejatele pakkuda kordumatuid elamusi ja näidata erinevate üritustega sektori köögipoolt kogu eheduses – alustades puude istutamisest lõpetades näiteks vineeri tootmisega. Huvilised saavad Metsarahvapäeval tutvuda valdkonna ekspertide abil kõigi metsamajandamise etappidega,” märkis Gross.

Ühtlasi aitab Metsarahvapäev murda igapäevast rutiini ja tunda sidet loodusega, mis on üha kiirema elutempo juures eriti oluline. “Võimalus ise puidust meisterdada, istutada oma kätega metsa puuistik või osaleda metsaretke raames fotojahil aitab juba maast madalast kasvatada uudishimu looduse ja laiemalt ümbritseva vastu. Osalemine Metsarahvapäeval on hea võimalus veeta tore laupäev lähedastega ja tutvuda harival, meeleolukal ning turvalisel viisil Eesti metsasektoriga,” lisas Zuba-Reinsalu.

Metsarahvapäev on pühendatud metsaga seotud inimestele. Selle eestvedajad on metsakasvatajad, loodusgiidid, jahimehed, metsateadlased ja paljud teised, kes ürituse raames oma uksed avavad ning külla kutsuvad. Tänavusel üritusel pakuvad põnevaid tegevusi teiste seas Päästeamet, Naiskodukaitse, RMK, Eesti Erametsaliit, Luua Metsanduskool, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Maaülikool, Eesti Jahimeeste Selts, HD Metsalahendused, Eesti Metsateenijate Ühing ning paljud metsaühistud üle Eesti.

Metsarahvapäeva korraldab MTÜ Eesti Metsaselts ja toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), MTÜ Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, RMK ning MTÜ Eesti Erametsaliit. Metsarahvapäeva sündmused on kõigile osalejatele tasuta (v.a sündmus Ruhnu saarel). Leia oma lemmiküritus üles 40 võimaluse seast, registreeri oma külastus ja tule naudi Eesti kaunist loodust. 

Rohkem infot leiab ürituse kodulehel: www.metsarahvapaev.ee või www.facebook.com/metsarahvapaev 

ESÜ ürituste rubriik: https://skaut.ee/events/metsarahvapaev-16-09-2023/

Facebooki üritus: https://fb.me/e/Ubako8Xo

Registreerimine: https://metsarahvapaev.ee/?event_id=1559&fbclid=IwAR1_q6p5yO2gD7SrGqnoxcaND4Bl1DWXpNwLx0DngTkk8mLopLa7Z1voWTI

-Artikli autor Metsarahvapäeva meeskond

Artikkel avaldati 8.09.2023.

Eesti Skautide Ühing on taas korraldamas suurlaagrit! Seekord kannab laager nime “Silmapiir”. Rohkem infot siin.

Большой лагерь (Джамбори) “Горизонт” Союза Скаутов Эстонии пройдет 21.-27.07.2024. Информация на русском здесь.

Estonian jamboree “Silmapiir” will be held 21.-27.07.2024. Information in English here.

Istud lõpmatu heinamaa ääres tuules sahiseva rohu vahel. Kuulda on lindude laulu ja puude mühinat. Vaadates kaugusesse jääb pilk pidama silmapiiril. „Mis ootab mind selle taga?“ mõtled samal ajal, kui tuul vaikselt su selga paitab, sosistades: „Mine ja avasta.” Arglikult astud teele. Olles rännanud paljudel teedel, on teekond justkui tuttav, aga samas on palju uut, mida uurida ja avastada. Käid uutes kohtades, avastad uusi teid ja radu. Õpid tundma nii ennast kui ka oma sõpru. Kohtad oma rännaku jooksul tuttavaid, samas on palju ka võõraid, kes on su kaaslased sellel teekonnal ja saavad seeläbi sinu sõpradeks. Kas kauge silmapiirini on vaja jõuda, või on see unistus enesearengust, avastamisest, õppimisest ja seiklemisest?

Laager toimub 21.-27.07.2024 Paunküla Heaolukeskuses.

Oodatud on kõik ESÜ liikmed, sõprusorganisatsioonide ja välismaa skautide esindusüksused.

Eestikeelne kutse ……………………………………………….

Ingliskeelne kutse

Venekeelne kutse

Transport laagrisse tuleb osalejatel ise organiseerida. Ööbimine telkides.

Laagriala Paunkülas on jaotatud viieks all-laagriks, et kõikidel oleks mõnus ja mugav ühiselt laagris olla.

LISAINFO: Suurlaagri peakorraldaja Mirjam Mõttus – mottus.mirjam@gmail.com, suurlaagri infojuht Monika Ojala – monika@skaut.ee või 55593155, suurlaagri välissuhete juht Sofija Fisher – sofija.fisher@gmail.com.

RAHASTAJAD JA TOETAJAD: Haridus- ja Teadusministeerium, Paunküla Heaolukeskus, AS Balbiino, Eesti Print, Lidl Eesti OÜ, Tagurpidi Maja, ATWood Rope, purjetamine.com, Fansurf Surfikool, AHHAA, MATKaSPORT, PROTO avastustehas, WILDO Sweden AB, Pärnu põgenemistoad, Chocolala OÜ, Tamrex Ohutuse OÜ, Nevi, Ronimisministeerium, Unibet Kardikeskus, Kanuu.ee, Kuulsaal, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ, Tridens, Gameground Põgenemistuba – Tartus, QuestMe Narva Põgenemistuba, Ingame Põgenemistuba Tallinn, Baasjaam VR Keskus Tallinnas, Lahemaa mesi, Tallink Hotels, MUUUV Viimsi seiklusmaa, Ring Spa, Lux Expess, Kaitseministeerium, Skypark, Sportland, #janariseiklused, Tartu Uuskasutuskeskus, Bon chance, Lipton, Möm ökomesi, Selver AS, Harku vald, Eesti Vabaõhumuuseum, Õie limonaad, Kadarbiku Köögivili OÜ, Muhu pagarid, RMK, Timbeco Construction OÜ, Kaitseliidu Rapla malev, Kontserdiekspert OÜ, Arturi trahter, Nordic Milk OÜ, Tikand OÜ, Gravex Balti OÜ, Kaupmees & KO AS, Orkla Eesti AS, Reaton Food OÜ, Ekotek Ltd. Victorinox Balti.

.

.

4.-5. veebruaril toimus Nelijärve puhkekeskuses ja selle ümbruses Ellujäämismatk. Ürituse eesmärk oli tugevdada osalejate meeskonnatööd ning õpetada neile olulisi ellujäämisteadmisi, mis võivad ühel päeval elus kasuks tulla. Sel aastal korraldasid matka Ökoskaudid ning abiks oli veel mitmeid vabatahtlike.

Talvine matk pakkus osalejatele võimaluse proovile panna oma kaardilugemise ja kompassi kasutamise oskused ning päästa hädasolijaid külmast pimedusest ja karmist talveilmast hoolimata.

Ellujäämismatk algas laupäeva õhtul. Seitse meeskonda kogunes Nelijärve puhkekeskusesse, kus toimus ürituse avamine ja viidi läbi matka esimene punkt – varustuse kontroll. Kõigil oli kaasas varustus, mis oli vajalik külma ilma ja raske matka jaoks. Iga meeskond oli varustatud kaardi, kompassi, esmaabikomplektiga ja teiste hädavajalike vahenditega, et valmistuda võimalikeks ootamatusteks ja hädaolukordadeks.

Alguses tundus matk üsna lihtne, kuid peagi selgus, et rajal oli palju väljakutseid, mida hoolikalt jälgida tuli. Mõnel meeskonnal õnnestus juba varakult kaardilugemisega hätta jääda ja valesti suunda võtta. Kuid tänu meeskonnatööle ja kiirele kohanemisvõimele leiti siiski peagi taas õige suund. Öö saabudes oli talv juba täies hoos ning ilm muutus järjest külmemaks. Osalejatel tuli kohaneda külmaga ning hoida oma varustust ja keha soojas. Matka käigus tuli lahendada erinevaid ülesandeid ja aidata hädasolijaid.

Üks suurimaid proovilepanekuid oli matka viimases punktis, kus pärast ööpikkust külma matka veel kohe sooja ei saanud: vapramad pidid hüppama jääauku ning seda lausa riietega. Mida rohkem meeskondi finišisse jõudis, seda rohkem pealtvaatajaid jääaugu punkti juurde ka kogunes. Kõik meeskonnad olid tublid ja teenisid ujumise eest väärikalt punkte. Tänu suurepärasele meeskonnatööle ja positiivsele meeleolule suutsid kõik edukalt lõpetada matka etteantud 12 tunni piires.

Matka kiireim aeg oli 9 h ja 22 min, mis kuulub Tormilinnu ja Pääsusaba ühismeeskonnale meeskonnale „Kus päike on?“.

Kokkuvõttes oli matk tõeline väljakutse nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Osalejad said kogeda, kuidas elada karmides talveoludes ning kasutada oma oskusi ja teadmisi ellujäämiseks. See oli kindlasti kogemus, mis andis neile enesekindlust ja arendas nende meeskonnatöö oskuseid. Osalejad tänasid korraldusmeeskonda ning seda matka soovitati ka teistele seiklushimulistele inimestele.

-Miron Šois, Ökoskaut, korraldusmeeskonna liige

TOIMUMISE AEG: 18.-20.10.2024

ASUKOHT: Mooste Mõisakool, Pargi tee 15, Mooste, Põlvamaa, kooli koduleht: https://www.mooste.edu.ee/et/avaleht/

OSALEJAD/SIHTGRUPP: 6-10-aastased hundud koos oma juhtidega.

TEGEVUS/EESMÄRK: Laagri eesmärgiks on anda ESÜ kõige väiksematele liikmetele vahva, lõbus ja meeldejääv laagrikogemus värskes õhus ning nutitelefonidest eemal, kus nad saavad uusi teadmisi, oskusi ning sõpru.

TRANSPORT: Transport tuleb osalejatel ise organiseerida, kõige mugavam on tulla kas auto või bussiga (Tartust läheb buss Moostesse ja tagasi, sõiduaeg u 45min), erandjuhul on võimalik tulla ka rongiga Kiidjärvele, kuid kuna see eeldab eraldi transporti rongijaamast Moostesse, siis palun rongiga tulemine eelnevalt korraldajatega läbi rääkida, sest meil puudub võimekus kõiki rongijaamast edasi-tagasi transporti.

ÖÖBIMINE: Ööbimine on Mooste Mõisakooli klassiruumides.

AJAKAVA: (Täpsem ajakava selgub septembri jooksul)

Reede, 18 oktoober:

17-19.00 Kogunemine

18-19.00 Õhtusöök

19.00 Laagri avamine ja õhtused tegevused

Laup, 19 oktoober:

9-10.00 Hommikusöök

10-15.00 Traditsiooniks saanud matk, vaba aeg ja tegevused/õpitoad

18-19.00 – Õhtused tegevused

Pühap, 20 oktoober:

09-10.00 – Hommikusöök

10.00 Asjade pakkimine, laagri lõpetamine ja kojuminek

VAJALIK VARUSTUS: (Täpsustub septembrikuu jooksul)

REGISTREERIMINE: Registreerimine laagrisse kestab kuni 11.10.2024

Grupi registreerimine: Täida allolev vorm osalejate andmetega ning saada e-mailile annika.viigand@skaut.ee

OSAVÕTUTASUD:

Soodusperiood (1. september – 1. oktoober):

ESÜ aktiivne liige* – 25.- (Peresoodustus: 2. pereliige 20€, 3. pereliige 15€, 4. ja enam pereliige 10€)

Mitteliige – 55.-

Peale soodusperioodi (2. – 11. oktoober):

Aktiivne liige* – 40.- (Peresoodustus: 2. pereliige 32€, 3. pereliige 24€, 4. ja enam pereliige 16€)

Mitteliige 70.-

NB! Iga 5 lapse kohta saab üks vastutav juht laagrisse tasuta.

Kriimsilma laagri osavõtutasud sisaldavad majutust, toitlustust ja laagri programmi. Osavõtutasu palume kanda Eesti Skautide Ühingu arvele EE687700771000674448 (LHV pank), märkides selgituse lahtrisse „KRIIMSILM / Osalejate nimed“, kelle eest ülekanne tehakse. 

*Aktiivne liige on liige, kes on esitanud liikmeankeedi ning tasunud (või saanud vabastuse) käimasoleva kalendriaasta liikmemaksu. 

*Peresoodustus kehtib vaid soodusperioodil ning eeldab, et kõik pereliikmed on aktiivsed ESÜ liikmed. 

NB! Kui registreerid üritusele soodusperioodil, tuleb ka ürituse osavõtutasu maksta ära soodusperioodil! Peale soodusperioodi kehtib ka varem registreerunutele, kuid mitte osavõtutasu maksnud osalejatele, tavahind.

NB! Osavõtutasu kuulub tagastamisele ainult kuni registreerimise tähtaja lõpuni. Selleks tuleb saata vastavasisuline e-kirja vormis avaldus ESÜ finantsjuhile finants@skaut.ee.

Osavõtutasu ülekandmisega nõustutakse (noore) osalemisega üritusel, sh üritusel tehtava foto- ja videomaterjali kasutamisega ESÜ teavitustegevustes.

PS! ESÜ seisukoht on, et mitte kellegil ei tohiks jääda ühelgi üritusel osalemata majanduslikel põhjustel. Seega kui noor soovib üritusel osaleda, aga hetkel see majanduslikult võimalik ei ole, siis anna sellest märku finantsjuhile – finants@skaut.ee ja leiame üheskoos lahenduse.

ROHKEM INFOT:

Lisaküsimuste korral võta ühendust Katri Pruulmanniga – katri.pruulmann@gmail.com

Registreerimise ja tasumise info: ürituse adminkoordinaator Annika Viigand – annika.viigand@skaut.ee

RAHASTAJAD JA TOETAJAD: Haridus- ja Teadusministeerium.

AEG: 17.-19.05.2024

KOHT: Paunküla heaolukeskus

TEGEVUS/EESMÄRK: Läbime köietöö skaudioskuse 2. taseme programmi ning ehitame kõrgseiklusrada suurlaagrile.

OSALEJAD/SIHTGRUPP: ESÜ aktiivsed* skaudid, vanemskaudid, rändurid ja juhid kes on juba läbinud köietöö 1. osa koolituse.

*Aktiivne liige on liige, kes on esitanud liikmeankeedi ning tasunud (või saanud vabastuse) käimasoleva kalendriaasta liikmemaksu. 

AJAKAVA: Reedel koguneme kell 19.00, lõpetame pühapäeval peale lõunat kella 14-15 paiku.

VAJALIK VARUSTUS: Ilmale vastavad PIKAD riided, mis ei karda puuvaiguga määrdumist. Töökindad. Kõik vajalik telgis ööbimiseks k.a telk.

ÖÖBIMINE: Enda kaasa võetud telkides.

TRANSPORT: Tuleb ise organiseerida.

TOITLUSTUS: Paunküla heaolukeskuses

OSAVÕTUTASU: 20€

Osavõtutasu maksmise tähtaeg on 08.05.2024.

Osavõtutasu palume kanda Eesti Skautide Ühingu arvele EE687700771000674448 (LHV pank), märkides selgituse lahtrisse „Ämblik / Osalejate nimed“, kelle eest ülekanne tehakse.

NB! Osavõtutasu kuulub tagastamisele ainult kuni registreerimise tähtaja lõpuni. Selleks tuleb saata vastavasisuline e-kirja vormis avaldus ESÜ finantsjuhile finants@skaut.ee.

NB! Osavõtutasu ülekandmisega nõustutakse (noore) osalemisega üritusel, sh üritusel tehtava foto- ja videomaterjali kasutamisega ESÜ teavitustegevustes.

LISAINFO/KONTAKT: ott@skaut.ee

TOETAJAD JA KOOSTÖÖPARTNERID:  Haridus- ja Teadusministeerium, Igavene Heategu

Kui jutustada algusest, siis tuleb alustada sellest, et ESÜ jagas meile läinud talvel palju raha künalaenutuseks.  

Aga siis tuli suvi ja kellegil polnud justkui enam aega. Salamisi tundus küll, et enamus aeg läheb lastel niisama vedelemisele ja siis olidki äkitselt juba käes augusti viimased kasutatavad hetked. Suvi on muide ka jaanist saati eriliselt vihmane olnud ja pole märkigi, et mingi muutus võiks tulla.  

Muidu on muutusi rohkem kui tarvis. Osaliste arv näiteks. Kuna juba mitu päeva enne starti tundub asi metsast eemale vedavat, teeme pakkumisi neile, kes kasvõi natukenegi koos tegutsemisest rääkinud on. Aga ei liitu meiega keegi, selle eest aga kaob isegi stardihommikul veel kaks meie oma kohalikku osalist.  

Ja nii ei lähegi kõik 6 meie kärul sõitnud paati likku. Enamus läheb täitsa kuivalt koju tagasi. Pätid paadid sellised. Aga selle eest on korraldusel stabiilseid abijõude – Kaspar ja Anneli sõidutavad meid nagu ikka, ka 11nda augusti õhtul kusagile Hõreda kanti Keila jõge otsima. 

Veab. Leiame jõe ja startimisel lähevad vaid ühe osalise närvid krussi. Jaguneme koos hiiglama kolalaadungiga paatidesse ja juba lähemegi. Tüdrukutel on vist kola rohkem ja nad ei püsi teistel kuigi hästi sabas.  

Et sügis on juba ligi ja öö tuleb kähku, on öömaja otsimisega kiire. Kiirusepiiranguid täna ei ole, asustusest on vaja eemale saada. Kodukoht leitakse just pimeda hakul. Poisid teevad telgitööd, tüdrukud süüa. Tegelikult on suurem jama, et koorimisnoa puudusel ei mõisteta kartulimundrit maha saada. Öösöögiks on imeliku retseptiga “praekartulipudru”. Ja pärast seda ongi öörahu. 

Suure imena on hommikul päike plekkideta taevas. On harjumatult soe ja mõnus, koorime riideid pidevalt vähemaks. Mannapudru valmimise ajal hävitame ära osa eilsest kartulisöögist ja oleme eluga väga rahul. Jõgi on suviselt vahva “niiske heinamaa” moodi. Paiguti aga väga kivise heinamaa.

Mõni muidugi viriseb, kuid nad ei tea kui igav on laial jõel mõlaga lõputult vehkida.  

Maidla silla kandis on jõgi juba pisut laiem, veidi allavoolu on tuttavas paigas kopratamm. Tundub, et eelmist tammi on põletatud koos ümbritseva metsaga. Uus tamm on igatahes väga värske, veetaseme erinevus on vaid 0,1 meetrit.  

Ja nii veeretame päeva õhtusse, kõrvetame oma lõunased vorstid kopraaugu kohal ja sõidame jälle. Purila läheduses hakkab veepuudus tunda andma. Justkui oleks jões vähe! Aga leiame mõisa juurest allikast tilga juurde, täidame oma pudelid ja oleme jälle väga rahul.  

Purila veski tammist lükkame Triine koos paadiga alla. Maandumine on üsna kivine. Olla kõhe olnud. Teised ei julge! 

Järgmise öö veedame kõrgel kaldal kokates. Imetleme tähti ja taevasse keerduvat tossu, räägime tähtsamaid jutte ja tunneme hetkest rõõmu. Imestame sedagi, et üle väga pika aja on jälle koos seltskond, kes nõustus sama sööki sööma. Nii võiks ju varsti jälle minna!  

Hommikusöögiks on šokolaadipudru (šokolaad mannaga), aga seda ei peeta sugugi eilse tavalise pudru vääriliseks ning eilsed makaronid lähevad ka külmalt erilise menuga.  

Ilmateate kiuste kiusab päike jälle, lubatud kehva ilma pole kusagil ja vihmaülikonnad pahandavad kotis. 

Lohu veskist ülesaamisega on hulk võimlemist, imetleme veskit ja unistame sissekolimisest. Teispool läheb teekond jälle mõnd aega mööda kive ja kände. Aga siis tuleb juba täisjama – sile vesi ja kurvid ja teha pole muud kui lõputult mõlada.  

Loonel pargime kanuud Kaspari valve alla ja läheme linnust uurima. Ühe erandiga on see seltskonnale esimene kord.  

Ja siis on jälle kommi jagamisega segatud lõputu mõlatamine.  

Kohila veskitammist otse allamineku asemel kasutame hoopis kõverat salateed vasakul kaldal. Mõningase punnimisega satume järgmise silla juures … jäätisepoodi. Üle mitme aasta sõidame kanuuga jäätisepoodi! 

Kuna arvame, et on piisavalt soe ja meile veel niipea järele ei tulda, teeme supluse. Nojah aga ega vettesaaminegi kuigi kiirelt lähe. Riidevahetusel saba lõpus olnu saab hetk enne vettehüpet kõne, et Kaspar on paadikäruga kohale jõudnud. Riidessepanekuga läheb terve igavik.  

Kimame paberivabriku tiigile, leiame paadikäru ebamugavas paigas ootamas ja siis selgub, et jõuvarud polegi viimased. Mängleva kergusega kangutame paadid järsust kaldast üles. Kell hakkab seitse saama. Koduteel saame kätte oma ammuoodatud vihma. 

Paatide tagastamisel loendavad Holger ja Triine hoovil 200 kanuud kokku. Arutavad, et www.kanuu.ee onu poleks märganudki, kui me veel nädalaks jõele oleks jäänud.  

Aga kellega ja millal sõidame mereni?  

Igatahes aitäh toetamast! 

Artikkel avaldati 02.09.2023

AEG: 07.-09.06.2024

KOHT: Karula tuulik, Viljandimaa

TEGEVUS/EESMÄRK: Ettevalmistumine suviseks kaugmatkaks Kanderstegis.

OSALEJAD/SIHTGRUPP: ESÜ aktiivsed* skaudid, vanemskaudid, rändurid ja juhid kes osalevad suvisel Kanderstegi matkal või plaanivad matkaseltskonnaga liituda järgmisel aastal.

*Aktiivne liige on liige, kes on esitanud liikmeankeedi ning tasunud (või saanud vabastuse) käimasoleva kalendriaasta liikmemaksu. 

AJAKAVA: Reedel koguneme kell 19.00, lõpetame pühapäeval peale lõunat kella 14-15 paiku.

VAJALIK VARUSTUS: Ilmale vastav matkariietus. Isiklik ronimisvarustus kui see on olemas. Toidunõud. Kõik vajalik telgis ööbimiseks.

ÖÖBIMINE: Enda kaasa võetud telkides

TRANSPORT: Tuleb ise organiseerida.

TOITLUSTUS: Valmistame toimkondades

OSAVÕTUTASU: Kaugmatkal osalejatele matka hinna sees. Teistele 20€.

Osavõtutasu maksmise tähtaeg on 31.05.2024.

Osavõtutasu palume kanda Eesti Skautide Ühingu arvele EE687700771000674448 (LHV pank), märkides selgituse lahtrisse „Kaugmatk eelkohtumine / Osalejate nimed“, kelle eest ülekanne tehakse.

NB! Osavõtutasu kuulub tagastamisele ainult kuni registreerimise tähtaja lõpuni. Selleks tuleb saata vastavasisuline e-kirja vormis avaldus ESÜ finantsjuhile finants@skaut.ee.

NB! Osavõtutasu ülekandmisega nõustutakse (noore) osalemisega üritusel, sh üritusel tehtava foto- ja videomaterjali kasutamisega ESÜ teavitustegevustes.

LISAINFO/KONTAKT: ott@skaut.ee

TOETAJAD JA KOOSTÖÖPARTNERID: Haridus- ja Teadusministeerium

Skaudioskustesse on kokku kogutud igapäevaelus tarvilikke praktilisi oskusi ja teadmisi. Skaudioskused pakuvad sooritajale tegevusi väljastingimustes, võimalust kogeda rõõmu, väljakutseid, arendada sõprussidemeid ja leida uusi sõpru. Kompetentsus mingi skaudioskuse osas annab noorele võimaluse osaleda suurel hulgal seiklustes turvalisel ning kindlal viisil.

Skaudioskuste valdkonnad on näiteks esmaabi, kokkamine ja orienteerumine. Igal skaudioskusel on kuni 4 taset ning alati tuleb järgmisele tasemele liikumiseks eelmine sooritada. Igal skaudioskuse tasemel on paigas kindlad nõuded ja eeldused, mis tuleb vastava oskuse omandamiseks ja märgi kandmise õiguse saamiseks täita.

Skaudioskusi võib õppida nii koonduste raames, korraldada ise koolitusi osaledes ESÜ poolt korraldatud koolitustel. Taseme omandamist võib kinnitada skaut või skaudijuht, kellel on omandatud vastava skaudioskuse ühe võrra kõrgem tase või vastaval erialal töötav spetsialist.

Rakendades skaudioskuste õppimisel ja õpetamisel skautliku meetodit, annab skaudioskuste omandamine noortele uhkus- ja kindlustunde lisaks praktilistele oskustele. Samuti pakub see noortele palju võimalusi arendada oma juhtimise ja instrueerimise oskusi.

Skaudijuht peab noori kannustama, kasutades igas vanusegrupis sellele sobivat noore osalemise mudelit. Ka skaudioskuste omandamisel tuleks kasutada programmitsüklit: 

planeeri – teosta – hinda koos noorte endi osalusega igas etapis. Ühtlasi on skaudijuhi ülesanne jälgida, et salk ei keskenduks vaid skaudioskustele vaid pööraks tähelepanu ka arenguvaldkondade väljunditele (seiklused).

Tasemed

Iga skaudioskus on jaotatud neljaks astmeks. Iga tase on eelnevast keerulisem ning viib edasi järgmiseni. Tasemed ei ole seotud vanusegruppidega vaid on nende ülesed. Nii skaut kui ka äsja skautlusega liitunud rändur alustavad skaudioskuse esimesest tasemest. Kui värskel skaudil on skaudioskuse valdkonnas juba oskused kõrgemal tasemel, siis ei tohiks olla raske ka madalamate tasemete oskusi näidata ning võib ka mitu taset korraga sooritada.

Skaudioskuste taseme märk näitab, et noor on omandanud vastava taseme oskused ja teadmised. Ehk et peab noor olema võimeline selles valdkonnas vastavalt tasemele ohutult ning oskuslikult tegutsema ning tema teadmised oskusest peavad olema teatud tasemel.

Seiklusoskuste saavutamise hindamisel tuleb samuti kasutada skautlikku meetodit. Pidades meeles skautliku meetodi „õppimist läbi tegevuse“, saab seiklusoskusi omandada läbi praktika ning programmis aktiivselt osaledes.

Nõuded

Iga oskuse nõuded on esitatud kompetentsidena – tean kuidas, oskan teha jne. Need nõuded sisaldavad teadmisi, võimeid ning teatud kogemusi, mida noor ette näitama peab.

Skaudioskuste nõuded on pidevalt muutuvad ja uuenevad ning kehtivad skaudioskuste nõuded on kirjutatud seikluste andmebaasi. Skaudioskuste tasemenõuded on avaldatud seikluste andmebaasis, mis on leitav skautide koduleheküljelt https://skaut.ee/et/ valdkond “Juhid” alt. Selleks, et seikluste andmebaas oleks pidevalt arenev, kasvav ja vastaks meie kõigi vajadustele, on vaja seda pidevalt täiendada uute seiklustega. Seega kui leiad, et mõni lahe tegevus, mida Sina, Sinu salk või üksus on ette võtnud, aga seda pole andmebaasis, siis lisa see ise.

Väljatöötatud skaudioskused

Matkamine

I tase

Matkaoskused on skautluses ühed kõige elementaarsemad teadmised, mis loovad eeldused suurele vaikule seiklustele. Esimese taseme omanikul on matkamise baasteadmised ja ta on käinud matkamas.

Taseme sooritaja:

• teab, milliseid riideid matkal kanda ja mida varuks kaasa võtta.
• oskab pakkida oma seljakotti.
• teab, kust leida ilmaennustus ning kuidas end matkal kaitsta ilma mõjude eest.
• teab, millist sööki ja miks matkale kaasa võtta ning millist mitte.
• teab, kuidas hoida loodust matkal ja mida teha matkal tekkinud jäätmetega.
• tunneb „igameheõigusest“ punkte, millega tuleb arvestada looduses liikudes.
• teab ohutustehnikat teedel liikumisel ja ühistranspordis sõites.
• oskab looduses turvaliselt liikuda.
• oskab kaardil ja looduses ära tunda olulisemaid maamärke.
• tunneb kaardil erinevaid sümboleid ja värve ning teab, mida need tähendavad.
• teab peamisi ilmakaari.
• vastutab matka ajal enda eest ja on vastutustundlik meeskonnaliige.
• teab ja oskab kasutada ujumas käies „sõbrasüsteemi”.
• tunneb ohutustehnikat kirve, sae ja noa kasutamisel ning lõkke tegemisel.
• teab, kuidas kutsuda abi, kui keegi on saanud kannatada.
• on osalenud vähemalt kolmel matkal, millest vähemalt üks oli ööbimisega.

II tase

Teise taseme omanik omab baasteadmistest rohkem teadmisi ja kogemusi ning oskab matkal anda esmaabi väiksemate vigastuste korral.

Taseme sooritaja:

• oskab anda esmaabi kriimustuste ja lõigete korral.
• teab, kuidas toimetada villide ja väänamiste korral.
• tunneb erinevaid matkariideid ja teab kihilise riietuse eeliseid.
• teab, kuidas ja millal kasutada hädakutsungeid.
• teab erinevaid lõkketüüpe ja nende eeliseid sõltuvalt kasutuseesmärgist ning ilmastikutingimustest.
• oskab looduses nähtavaid objekte näidata kaardil.
• oskab liikuda kaardil tähistatud trassi järgi ja kompassi abil otse läbi metsa või üle avamaa.
• oskab määrata põhjasuuna ka ilma kompassita (k.a. öösel).
• oskab oma isikliku matkavarustuse eest hoolitseda.
• oskab leida sobiva ööbimiskoha ja püstitada telgi.
• teab kui palju aega kulub keskmiselt 1 km läbimiseks matkates.
• teab, millist ühisvarustust on matkal vaja.
• on valmistanud matkatoidu nii matkapõletil kui lõkkeasemel.
• on matkagrupi aktiivne liige ja matkakaaslaste suhtes tähelepanelik.
• on juhtinud matka osa.
• on osalenud vähemalt kolmel ööbimisega matkal.

III tase

Kolmanda taseme omanik omab süvendatud teadmisi matkamisest ning oskab metsas turvaliselt ööbida ja süüa valmistada.

Taseme sooritaja:

• teab võimalikke ohte matkal ja kuidas neid vältida. Oskab hoolitseda salga esmaabivarustuse eest ja vajadusel seda kasutada.
• teab, millised on tema salgaliikmete võimed (tugevused-nõrkused).
• teab kõike „igameheõigusest“.
• oskab kasutada skaudi teemärke.
• teab, kuidas liikuda erinevatel maastikel (võsa, soo jms).
• oskab ehitada ööbimiseks varjualust.
• on kasutanud erinevaid viise veekogu ületamiseks.
• oskab ka tundmatus kohas leida oma asukoha kaardil.
• oskab kaardi abil matkarada planeerida ja planeeritud rada järgida.
• teab kompassi ja teiste navigeerimisvahendite omapärasid ja piiranguid.
• tunneb erinevaid telke ja oskab neid kasutada ning hooldada
• on valmistanud lõkkel matkatoidu kasutades alternatiivseid vahendeid ja minimaalselt nõusid.
• on vähemalt ühel matkal kirjutanud matkapäeviku.
• oskab hinnata kui palju aega kulub salgal matkatrassi läbimiseks.
• on planeerinud ja juhtinud vähemalt ühe matka.
• on osalenud vähemalt nelja päeva pikkusel matkal.

IV tase

Neljanda taseme omanik omab põhjalikke teadmisi matka ettevalmistusest, osalemisest ja läbiviimisest. Oskab tunnetada ohte ja ohu korral tegutseda.

Taseme sooritaja:

• oskab koostada kolme päevase matka menüü.
• tunneb erinevat matkavarustust (riietest taskunoani) ja nende omadusi ning oskab neid hooldada.
• oskab hinnata riske matkal ja seista grupi ohutuse eest.
• oskab navigeerida öösel ja halva nähtavuse korral.
• oskab hinnata kauguseid maastikul (jõe laius, puu kõrgus).
• omab vähemalt esmaabi skaudioskuse 2. taset.
• oskab arvestada erinevate võimetega matkajate liikumiskiirusega erinevatel maastikel.
• on matkanud Eesti loodusest erinevas looduses.
• on iseseisvalt korraldanud ja läbi viinud vähemalt 3 ööbimistega matka.
• on matkal pildistanud metslooma või -lindu.

Laagrielu

I tase

Suvised laagrid on skaudielu ühed tippsündmused. Pea sama olulised on ka talvised siselaagrid. Nii enda kui kaaslaste mõnusa laagrikogemuse tagamiseks on vajalikud teadmised laagrielust. Esimese taseme omanik omab esmaseid teadmisi seoses ööbimisega väljaspool kodu.

Taseme sooritaja:

• teab põhilist isiklikku laagrivarustust.
• oskab oma laagrivarustust korras hoida.
• teab, milliseid riideid laagrisse kaasa võtta.
• oskab oma seljakotti ise pakkida ning teab, mis asjad ja kus tema kotis on.
• suudab laagri ajal oma isiklikud asjad ja oma magamiskoha korras hoida.
• hoolitseb laagri ajal isikliku hügieeni eest.
• oskab koguda tulehakatust ja hagu lõkkesse.
• oskab nuga ohutult kasutada ja on teinud endale tokisaia toki.
• käitub lõkke juures ohutult.
• tean ja oskab kasutada ujumas käies “sõbrasüsteemi”.
• teab suplemise reegleid.
• teab toidupüramiidi tasemeid ja oskab sellel teemal arutleda.
• oskab abistada laagritoidu valmistamisel.
• teab, kust ja kuidas saab abi, kui keegi on saanud vigastada.
• on osalenud vähemalt kahes skaudilaagris, millest vähemalt üks on olnud telklaager.

II tase

Teise taseme omanik suudab lisaks esimese taseme oskustele teha enese ja kaaslaste elu välilaagris mõnusaks.

Taseme sooritaja:

• oskab oma isikliku laagrivarustuse eest hoolitseda ja vajadusel seda parandada.
• tunneb magamiskottide ja -mattide omadusi ning oskab valida laagriks sobiva.
• oskab telgile valida parima koha ja oma valikut põhjendada.
• teab laagriks vajalikku ühisvarustust ning milleks ja kuidas neid kasutatakse.
• oskab laagri ühisvarustust pärast laagrit hooldada.
• teab, kuidas laagris toitu hoida ja on lõkkel valmistanud laagritoidu.
• oskab rajada ohutu lõkkeaseme ja selle pärast laagrit koristada. Teab, kuidas kustutada lõkkeasemest väljunud tuld.
• oskab korraldada laagrisse pesemiskohta.
• teab, kuidas ilmastik võib laagri tegevusi mõjutada ja kuidas selleks valmistuda.
• on paigaldanud koormakattest varjualuse.
• oskab ohutult kasutada, hooldada ja hoiustada saagi, kirvest ja teisi laagris kasutatavaid tööriistu.
• on ehitanud mõne laagrielu mugavamaks tegeva laagriehitise (söögilaud, tool).
• teab, kuidas puhastada ja ravida kriimustusi, haavu ja põletusi.
• teab „igameheõigust“ ja oskab laagris tegutseda loodust ja kaaslasi säästvalt.
• on laagris aktiivne meeskonnaliige.
• teab peast vähemalt kolme lõkkelaulu ja on koos salgaga teinud lõkkenalja.
• on osalenud lisaks I taseme laagritele veel vähemalt kolmes laagris, millest üks oli vähemalt nelja-päevane telklaager.

III tase

Kolmanda taseme omanik omab lisaks eelnevale teadmisi kohaliku üksuse laagri korraldamiseks.

Taseme sooritaja:

• oskab selgitada, mille järgi valida laagrisse sobilik telk ja oskab telki püstitada nii, et see peab vastu ka tugevale tuulele ja vihmale.
• teab, kuidas laagris ohutult toitu hoida ja valmistada.
• oskab koos salgaga planeerida tasakaalus laagrimenüü.
• on kasutanud vähemalt kahte erinevat laagriköögi lahendust (lõke, põleti, katel).
• oskab planeerida menüüd ja osta vajalikud toiduained nädalavahetuse laagriks.
• saab aru jäätmete käitlemise vajalikkusest laagris.
• oskab laagri pidamiseks valida sobiliku koha.
• oskab planeerida head laagriala ja oma valikuid põhjendada.
• oskab jälgida ilma ja olla valmis ilma muutumiseks.
• oskab leida informatsiooni laagripaiga ja selle ümbruskonna kohta.
• teab, kuidas selgitada, kas vesi kõlbab suplemiseks ja/või joogiks.
• teab, kuidas planeerida laagri programmi.
• teab, milliseid ohutusvahendeid laagris kasutada tuleb.
• oskab oma kaaslastele rääkida laagriga kaasnevatest ohtudest.
• oskab laagris oma üksuse eest vastutav olla.
• on olnud laagris erinevate ilmaoludega.
• on osalenud enam kui 4 päevases laagris ning vähemalt 3 päevases kerglaagris (kogu varustus on kaasa toodud seljakotis).
• on abistanud vähemalt kahe laagri korraldamisel.

IV tase

Neljanda taseme omanik suudab korraldada suurema laagri, tagada osalejate turvalisuse ja planeerida tegevused.

Taseme sooritaja:

• suudab püstitada telgi, mille ehitusega pole tuttav.
• oskab valida sobivat kohta laagriplatsiks.
• oskab organiseerida erinevaid transpordivõimalusi.
• teab, kuidas planeerida kõigi osalejate vajadustele vastav ja huvitav laagri programm.
• teab, kuidas planeerida varutegevusi halva ilma jms korral.
• oskab tagada ohutusnõuete järgimist vähendamata laagrielamust.
• oskab looduse tasakaalu häirimata looduses aktiivselt aega veeta.
• teab, kuidas otsida laagrile soodustusi ja toetajaid.
• teab, kuidas leida ja kasutada laagri programmis kohalikke vaatamisväärsusi.
• oskab planeerida laagri eelarvet.
• on tutvunud laagrite korraldamisega seotud ESÜ juhendite ja abimaterjalidega ning Eesti Vabariigi seadustega.
• on läbinud kursuse ja omab „Laagrijuhataja“ osakutse tunnistust.
• oskab koostada laagri riskianalüüsi.
• on veetnud vähemalt 20 ööd erinevates laagrites.
• on osalenud mõne suurema laagri eel- ja järellaagris.
• on osalenud rahvusvahelises laagris.
• on planeerinud ja läbi viinud (juhtinud) vähemalt kaheöölise üksuselaagri ja osalenud maleva või ESÜ laagri korraldamisel.

Kokkamine

I tase 

Üks toidukord oma salgale.

Taseme sooritaja:

• teab lihtsamaid toitlustamise hügieeninõudeid (käte ja ettevalmistatavate toiduainete pesemine, puhtad toiduvalmistamise vahendid jms).
• oskab kasutada ohutult toiduvalmistamise vahendeid ja erinevat tüüpi söögiriistu. 
• oskab ohutult käsitleda kuuma vett ja õli.
• koorib ja hakib sibula ning kasutab seda toidus.
• leiab vähemalt kaks tervislikku retsepti (üks soolane ja üks magustoit) arvestades, et kõik salga liikmed saaksid seda süüa (allergiad). 
• koostab ostunimekirja koos koguste ja orienteeruva hinnaga. 
• valmistab retsepti järgi ühe soolase toidu (nt penne köögiviljade ja kanaga).
• valmistab retsepti järgi ühe magustoidu/küpsetise (nt kamavaht või pannkoogid).
• valmistab ette ühe sooja (nt tee) ja ühe külma (nt maitsevesi) joogi.
• katab osalejatele laua. 
• küsib toidu kohta tagasisidet. Tunneb koka käitumise eetikat – kui toit kellelegi ei maitse, kuidas sellele viisakalt reageerida.
• koristab köögi/köögiala.

 II tase 

Ühe päeva toitlustamine oma üksusele (vähemalt kaks toidukorda + oode)

Taseme sooritaja:

• teab hügieeninõudeid toitlustamisel (käte ja ettevalmistavate toiduainete pesemine, puhtad toiduvalmistamise vahendid, toore liha ja kala käsitlemine jms).
• teab inimete toitainete päevaseid vajadusi. Joonistab toidupüramiidi.
• leiab iseseisvalt köögimeeskonna/abilised.
• leiab vajaminevate toidukordade retseptid (üks kindlasti kondiga puljongist supi retsept) arvestades üksuse liikmete toitumisvajadusi (allergiad). 
• koostab ostunimekirja koos koguste ja orienteeruva hinnaga. 
• teab toidu hoiustamise nõudeid ja kanaliha käitlemise reegleid.
• valmistab toidud, sh supi (nt minestrone).
• valmistab ooteks midagi kaerahelvestest (va puder). 
• katab osalejatele laua. 
• küsib toidu kohta tagasisidet ja reageerib sellele eetiliselt.
• koristab köögi/köögiala.
• lisab kasutatud retseptid salga kokaraamatusse (selle puudumisel loob ise salga kokaraamatu).

III tase 

Vähemalt 30 inimese kahe päeva toitlustamine (vähemalt neli toidukorda)

Eelduseks on 18+ vanus (võivad alustada kohe 3. tasemest).

Taseme sooritaja:

• teab vanuselisi nõudeid toitlustamisel. 
• läbib toiduhügieeni koolituse. 
• leiab köögimeeskonna/abilised.
• teab köögi ülesehituse põhimõtteid välitingimustes.
• oskab ohutult kasutada gaasipriimust ja -ballooni. 
• koostab kahe päeva toitlustamise menüü kasutades erinevaid valmistusmeetodeid, sh creme brulee ja supi puljongi kondiga lihast arvestades osalejate erivajadusi. 
• peab toitlustama vähemalt ühel päeval välitingimustes. 
• koostab ostunimekirja koos koguste ja orienteeruva hinnaga. 
• tutvub erinevate maitseainete ja maitsetaimedega ning kasutab neid toidu valmistamisel. 
• valmistab toidud, sh creme brulee.
• küsib toidu kohta tagasisidet ja reageerib sellele eetiliselt.
• koristab köögi/köögiala ja korraldab toidujäätmete keskkonnasõbraliku ja sanitaarse hävitamise.
• lisab kasutatud retseptid salga/isiklikku kokaraamatusse.

IV tase 

Enam kui 50 inimesele vähemalt 5-päevase ürituse toitlustamine

Eelduseks on 18+ vanus ja 3. taseme läbimine.

Taseme sooritaja:

• omab kehtivat toiduhügieeni tunnistust.
• teab suurürituse toitlustamise nõudeid.
• korraldab sujuva toidujagamise, nõudepesu ja toidujäätmete kogumise. 
• leiab köögimeeskonna ja abilised.
• koostab menüü laagris kasutades erinevaid valmistusmeetodeid arvestades osalejate erivajadusi. 
• koostab terve ürituse toitlustamise eelarve ja nimekirja kaupmeestest, kust iga tooraine hankida.
• koostab ostunimekirja koos koguste ja orienteeruva hinnaga. 
• valmistab toidud. 
• küsib toidu kohta tagasisidet ja reageerib sellele eetiliselt.
• korraldab köögi/köögiala nõuetekohase koristamise (toidujäätmete keskkonnasõbralik ja sanitaarne käitlemine).
• lisab kasutatud retseptid salga/isiklikku kokaraamatusse.
• valmistab ratatouille ja kutsub oma parimad skaudisõbrad seda maitsma. 

Orienteerumine

I tase

Orienteerumise skaudioskus hõlmab endas teadmisi alates elementaarsest kaardilugemisest ja õige tee leidmisest kuni sportliku orienteerumise harrastamiseni. Vaatluse all on ka kaartide valmistamine ja navigeerimine GPS seadmete abil. Lisaks hulgaliselt praktikat teooria kinnistamiseks. Orienteerumise skaudioskuse esimene tase annab esmase kaardilugemise oskuse ja kogemuse

Taseme sooritaja:

• nimetab neli põhi- ja neli vaheilmakaart eesti ja inglise keeles ning teab nende paiknemist üksteise suhtes.
• oskab määrata kompassiga ilmakaari.
• tunneb erinevaid mõõtkava tüüpe ning oskab arvutada vahemaade pikkuseid ning neid kaardil mõõta.
• tunneb leppemärke ja oskab kasutada kaardi legendi.
• teab kuidas tegutseda kui on eksinud (linnas, metsas, maal).
• toob „igamehe õigusest“ välja olulisemad punktid, millega tuleb arvestada looduses liikudes.
• osaleb orienteerumismängul.
• planeerib maastikule salga matk, kasutades kaarte ning on matkal kaardilugejaks.
• oskab oma asukoha kindlaks tegemiseks kasutada GPS seadet või nutitelefoni.

II tase

Orienteerumise skaudioskuse teine tase lisab juurde täpsemaid kompassi kasutamise jm orienteerumistehnikaid ning esimese kogemuse sportlikust orienteerumisest.

Taseme sooritaja:

• nimetab kõik 16 ilmakaart eesti ja inglise keeles ning teab nende paiknemist üksteise suhtes.
• oskab määrata ilmakaari ilma kompassita looduslike märkide järgi.
• oskab määrata asimuuti ja orienteerub kaardi ja kompassi abil.
• oskab etteantud mõõtkava järgi arvutada vahemaade pikkuseid.
• oskab käituda, kui on vähemal või suuremal määral looduslikul maastikul eksinud.
• oskab vältida suuri eksimusi rajal liikudes ning oskab valida ühest kontrollpunktist teise kontrollpunkti optimaalse teekonna.
• tunneb Eesti põhikaardi ja orienteerumiskaardi leppemärke.
• teab, kust leida soovitud piirkonna kohta erinevaid kaarte.
• osaleb vähemalt ühel orienteerumispäevakul või -võistlusel.
• tunneb erinevaid GPS seadmeid ning GPS tehnoloogia üldist tööpõhimõtet ja ohte GPS seadmega navigeerimisel.
• teab, milliste mõõtühikutega esitatakse geograafilisi koordinaate, UTM süsteemis koordinaate ning L-EST97 ristkoordinaate ning leiab etteantud koordinaatide järgi koordinaadistikuga kaardilt õige asukoht.

III tase

Kolmandal tasemel lisanduvad orienteerumis- ja matkaraja planeerimisega seotud teemad.

Taseme sooritaja:

• omab isiklikku kompassi ja tunneb selle osi. Oskab määrata objekti asimuuti 5-kraadilise täpsusega.
• teab üldisemaid erinevusi erinevate orienteerumiskaardi tüüpide vahel (sprindi-, rattaorienteerumise ja suusaorienteerumise kaardid).
• liigub kergel jooksusammul asimuudi järgi maastikul teatud objektile võimalikult väikese eksimusega, mis on vähemalt 500 meetri kaugusel.
• joonistab selgelt loetava visandkaardi.
• oskab planeerida matkamängu rada vastavalt osalejate vanusele ja võimetele.
• korraldab üksusele orienteerumistreeningu, kasutades orienteerumiskaarte.
• osaleb vähemalt ühel pimedas peetaval orienteerumisvõistlusel või -päevakul. 
• teab, kuidas töötab SportIdent elektrooniline märkesüsteem, oska seda kasutada ning teab selle märkesüsteemi eeliseid tavaliste kompostrite kasutamisele.
• tellib Eesti Orienteerumisliidu koduleheküljelt orienteeruja isikliku koodi (EOL-kood).

IV tase

Neljanda taseme omandanu tegeleb orienteerumisega sportlikul tasemel.

Taseme sooritaja:

• teab üldjoontes, kuidas kaarte (sh orienteerumiskaarte) toodetakse.
• külastab Eesti Orienteerumisliidu (EOL) ja Rahvusvahelise Orienteerumisliidu (IOF) kodulehti rohkema info saamiseks.
• teab orienteerumise ajalugu Eestis.
• teab Eesti Orienteerumisliidu võistlusreegleid.
• osaleb regulaarselt füüsilist võimekust suurendavatel tegevusetel.
• osaleb vähemalt paar korda kuus orienteerumispäevakutel või -võistlustel.
• osaleb aasta jooksul vähemalt paaril edetabeli- või rogainivõistlusel.
• osaleb vähemalt ühel suusa või ratta orienteerumispäevakul või -võistlusel.
• teeb kokkuvõtte kümnest osavõtust (võistlusklass, koht, distants, keskmine kiirus jms) ning analüüsib läbitud teekonda ja rajal tehtud otsuseid.

Esmaabi

I tase

Esmaabi I taseme läbinu saab hakkama kergemate vigastuste eest hoolitsemisega, oskab tagada enese ohutust ja teab milliseid esmaabi vahendeid millises situatsioonis kasutada.

Taseme sooritaja:

• teab inimese üldist kehaehitust (vereringe, luustik, organid)
• teab, kuidas peatada verejooksu
  • Väike verejooks: ninast, sõrmest, kriimustusest;
  • Keskmine verejooks: lõikehaavad, mille verejooks ei peatu plaasterdamise abil;
• on suuteline suhtlema häirekeskusega efektiivselt ja tulemuslikult
• oskab valida õiged vahendid esmaabi andmiseks
• teab, kuidas tagada enda, ümbritsevate inimeste ja kannatanu ohutus esmaabi osutamisel
• on eelnevalt loetletud esmaabi teemad läbinud nii teooria kui ka praktiliste harjutustena

II tase

Esmaabi II taseme läbinud skaut oskab elustada, hoolitseda põletuste eest, tegutseda allergiate puhul.

Taseme sooritaja:

• oskab tuvastada, kas inimene vajab elustamist või mitte. Kui jah, siis oskab elustada erinevas vanuses inimesi (imik, vanur jne)
• oskab tuvastada šoki olemasolu, selle erinevaid põhjuseid ning annab õiget abi
• teab külmumise ning alajahtumise ohtusid ja annab abi vastavalt sümptomitele
• oskab tuvastada kas kannatanul on kuumarabandus või –krambid ning annab abi vastavalt sümptomitele
• teab, kuidas põletuse korral käituda ja hoolitseda põletushaavade eest
• suudab tuvastada erinevaid allergia vorme ja tegutseda vastavalt
• on läbinud eelnevalt loetletud esmaabi teemad nii teooria kui ka praktiliste harjutustena

III tase

Esmaabi III taseme läbinud skaut oskab õpetada I ja II taseme esmaabi teemasid ning omab praktilisi oskusi. On võimeline olema (laagri)arsti abiline, matka (või muu väiksema ürituse) esmaabi varustuse komplekteerida ja I ja II taseme ulatuses vastutama esmaabi eest. Saab hakkama raskemate traumadega, luumurdudega ning krampidega.

Taseme sooritaja:

• omab praktilisi oskusi esmaabi I ja II taseme ulatuses (praktiliste harjutuste läbiviimine, abi osutamine jne).
• on võimeline aitama ja assisteerima (laagri)arsti (süstimine, haavade hoolitsus jne)
• tuleb toime raskete traumade tuvastamise ja abi osutamisega
• oskab tuvastada põrutusi, venitusi, nihestusi, luumurde ning oskab anda vastavat abi
• teab, kuidas toime tulla krampidega kannatanuga
• läbib vähemalt 16-tunnise esmaabikoolituse.
• on eelnevalt loetletud esmaabi teemad läbinud nii teooria kui ka praktiliste harjutustena

IV tase

Esmaabi IV taseme läbinud skaut on võimeline vastutama väiksema või keskmise suurusega üritusel esmaabi osutamise eest. Tunneb ürituste esmaabi telgis ja/või kiirabis leiduvat varustust ning oskab neid kasutada. Oskab assisteerida kõrgemalt kvalifitseeritud meditsiini personali raviprotseduuridel.

Taseme sooritaja:

• oskab teha riskianalüüsi esmaabi vajaduste vaatenurgast ning komplekteerida väiksema või keskmise suurusega ürituse esmaabi komplekti (telk, auto vms)
• teab ja oskab iseseisvalt kasutada kiirabis leiduvat varustust
• suudab iseseisvalt anda esmaabi I – III taseme tasandil esmaabi
• on võimeline assisteerima kõrgemalt kvalifitseeritud meditsiini personali raviprotseduuridel (parameedikuid, meedikuid, arste jne) esmaabi vaates
• omab praktikat reaalsete juhtumitega
• on omandanud teadmised, et võiks jätkata oskuste omandamist parameediku I taseme koolitusel

Köietöö

I tase

Ämblik võib tegeleda ajutiste madalseiklusraja elementide ehitusega, kõrgusega kuni 1 meeter maapinnast. Eriala omandamiseks tuleb läbida täies mahus Ämbliku koolitusprogramm. Koolitus toimub maleva või lipkonna siseselt, koolitaja peab olema omandanud vähemalt Köietöö Selli taseme.

Taseme sooritaja:

• tunneb erinevaid (dünaamilised ja staatilised, kootud, keerutatud ja punutud) köisi ja linte, nende erinevusi ning kasutuskohti
• oskab köisi ohutult kasutada, puhtida, hoida ja hooldada (sh lõigata)
• teab sõlme sidumise etappe, sõlme tüüpe ja nende kasutuskohti
• oskab siduda ja kasutada:
  • Haaravad – haarav aasaga / haarav ühe otsaga / Klemheist’I
  • Ühendavad – stopper/kontrollsõlm / kangrusõlm (stopper) / soodisõlm / kalamees ehk rehvisõlm
  • Aasad (köieots) – vahemees / juhisõlm / austriajuhisõlm e.kaheksa
  • Köieotsa kinnitusviisid (nt puu külge) – seasõrg / palgisõlm / keerusõlm / pingutussõlm
• tunneb erinevaid karabiine ja nende kasutusotstarvet
• oskab köisi puude vahele pingutada pingutussõlmega, “toore jõuga” ja plokisüsteemiga.
• tunneb lihtsamaid köitest ja palkidest madalseikluselemente (paralleelköied, X, V, liaanitee)
• oskab valida ohutut seikluspaika
• oskab rajada seikluselementi loodust kahjustamata
• oskab korraldada seikluselemendi turvalist läbimist ja juhendada salga liikmeid oma kaaslasi turvama (grupi enesejulgestus)

II tase

Köietöö SELL õpib varasemale lisaks mitmete tehniliste vahendite kasutamist (nt tali köie pingutamiseks) ning ohutut töötamist kõrgustes.  Eriala omandamiseks tuleb läbida täies mahus koolitusprogramm 40 tundi ulatuses, mis sisaldab eraldi julgestuskoolitust, järgneb praktiseerimine oma maleva üritustel või üleeestilistel üritustel abilisena.

Koolitaja peab olema omandanud vähemalt Köietöö meistri taseme. Koolitus toimub malevate koostöös või üleriigiliselt.

Eeldused: 2 praktikat, oskusvõistluse edukas läbimine, vanemskaudi ealisus.

Võimalused: võimalus korraldada iseseisvalt madalseiklusraja elementide ehitust ja viia neil läbi tegevust. Võimalus aidata köietöö meistrit kõrgseiklusraja elementide ehitamisel. Võimalus koolitada Ämbliku algtaset.

Taseme sooritaja:

• oskab sõlmi lisaks Ämbliku oskustele – surmasõlm, kahekordne austriajuhisõlm, prantsuse haarav
• tunneb ja oskab kasutada rullikuid ja linte (slinge)
• tunneb julgestusvarustust (ronimisvöö, kiiver, enesejulgestusotsad, shell)
• oskab korraldada enesejulgestust, köite pingutamisel ohutult kasutada tali
• teab ja oskab kasutada shelli ja laskumiskaheksat.
• oskab ehitada spetsiaalsetest koormarihmadest või slackline-dest madalseiklusraja elemente
• oskab redeli pealt ehitada köitest mobiilseid elemente (kuni 4 meetri kõrgusel)
• abistab vähemalt kahel (lipkonna, maleva või ESÜ) üritusel seikluspunkti ehitamisel ja tegevuse läbiviimisel
• Soovituslik varustus üksuses – http://skaut.ee/seiklused/koietoo2/

III tase

Köietöö Meister võib iseseisvalt planeerida ja rajada kõrgseiklusraja elemente. Meister võib juhendada ja õpetada Köietöö selle ja ämblikke. Taseme omandamiseks tuleb läbida täies mahus Ä3 koolitusprogramm 50 tunni ulatuses. Osaleda saab alates 18. eluaastast. Koolitus on üleriigiline ja koolitajaks peab olema Köietöö instruktor. Peale koolitust tuleb läbida 2-aastane praktika maleva või üleriigilistel üritustel, seejärel eksam Ä1, Ä2 ja Ä3 tasemete programmide peale ning meistritöö.

Eeldused: Selli eksami edukas läbimine, selli praktika meistri käe all, esmaabi koolitus, vanus vähemalt 18 eluaastat..

Võimalused: Kõrgseiklusradade ehitamise õigus, võimalus koolitada ämblikke ja selle, võimalus, töötada seiklusparkides abilisena, ehitajana ja julgestajana, võimalus töötada iseseisvalt. Koos teiste meistritega osaleda ka muudel vastava eriala koolitustel Eestis.

Taseme sooritaja:

• oskab puude otsas ehitada kõrgseikluselemente
• oskab kasutada grigrit ja haaratsit või sarnaseid abivahendeid.
• oskab seikluselementide ehitamisel kasutada trosse
• teab platvormi ehitamise põhimõtteid
• oskab korraldada laskumist ehitistelt ja loodusobjektidelt
• oskab korraldada ülaltjulgestuses kaljuronimist looduslikel kaljudel
• oskab teostada riskijuhtimist – varustuse, keskkonna, seikluselementide ja seiklejate/ämblike/sellide isikuomadustest ja tervisest tulenevate riskide hindamise oskus.
• omab isiklikku julgestusvööd, kiivrit, reguleeritavat julgestusotsa, 4 HMS karabiini, 2 1.5 m repsu (5 mm), 5 m repsu (9-10 mm) ja erineva pikkusega lintaasasid. Soovituslikult ka laskumiskaheksa või shell, grigri ja haarats
• osaleb pärast koolitust vähemalt kahel maleva või ESÜ üritusel kõrgseikluspunkti planeerimisel, ehitamisel ja läbiviimisel
• teeb pärast praktilisi töid köietöö instruktori järelvalvel meistritöö (iseseisvalt planeeritud ja koos kaaslastega ehitatud seiklustegevuspunkt)

IV tase

Instruktori taseme taotlemise eelduseks on aastatepikkune praktiline töö seiklusürituste korraldajana, koolitajana ja seiklusradade ehitajana. Saab taotleda alates 21. eluaastast. Peab omama kehtivat esmaabikoolituse tunnistust. On osalenud ESÜ koolitajate koolitusel. Võib korraldada malevatevahelisi ja vabariiklikke Ä1, Ä2, Ä3 koolitusi. Tase kehtib 4 aastat. Soovituslik omada mägimatka või alpinismi treeneri II-III taseme kvalifikatsiooni.

Kui koolituste korraldamises ja praktilises köietöös tuleb sisse pikem (enam kui 3-aastane paus), siis taseme taastamiseks tuleb taotlejal korraldada Ä2 ja Ä3 koolitus.

Eeldused: Aastatepikkune praktiline töö seiklusürituste korraldajana, koolitajana ja seiklusradade ehitajana. Esmaabi oskus. 21 eluaastat. ESÜ koolitajate koolituse läbimine.

Võimalused: Koolitada kõiki Ämbliku tasemeid. Partneritega koostöö raames käia tutvumas eriala erinevate lahendustega ka välismaal. Organiseerida Tagametsa seikluspargi tööd ja arendust.

Skaudiehitised

 I tase 

Taseme omandanu tunneb elementaarseid sõlmi ja köidiseid lihtsamate laagriehitiste rajamiseks ning teab ohutuid töövõtteid.

Taseme sooritaja:

• oskab ohutult hoida ja kasutada nuga, kirvest ja saagi
• oskab valida ohutut tegevuspaika ja teab kuidas kutsuda õnnetuse korral abi.
• teab sõlmesidumise etappe ja oskab siduda palgisõlme, seasõrga ja kalamehesõlme.
• oskab siduda ja kasutada ristköidist, diagonaalköidist ja kolmjala köidist
• oskab tegutseda loodust säästvalt
• on koos oma salga/pesaga ehitanud vähemalt kolm lihtsamat skaudiehitist (nõudepesurest, tool vms)

II tase 

Taseme omandanu on võimeline koos oma salgaga ohutult rajama keskmise suurusega skaudiehitisi.

Taseme sooritaja:

• teab, milliseid vahendeid skaudiehitiste rajamiseks vajab ning oskab töövahendeid ohutult käsitseda
• teab kuidas anda esmaabi sisselõigete ja marrastuste korral ning kuidas neid vältida
• oskab lisaks I taseme sõlmedele siduda ka lihtaasa, liuglevat aasa, kangrusõlme, lihtsõlme, soodisõlme. Sõlmede tegemist on õpetanud teistele skautidele.
• oskab siduda paralleelköidist ning kõiki köidiseid siduda ka topeltnööriga (nn Jaapani köidis)
• teab miks ja kus on konstruktsioonides vaja kasutada diagonaalpuid ja kolmnurki. Tunneb konstruktsioonide põhielemente (A raam, H raam, kolmjalg, püramiid)
• oska köidise tegemiseks valida sobiva nööri/köie
• oskab pärast kasutamist köied puhtida ning teab kuidas köisi hoida
• teab kuidas kaitsta elavat puud, kui kasutada seda skaudiehitise osana
• koos salgaga on  ehitanud vähemalt 2 suuremat laagriehitist (laud, laagrivärav jms)

III tase

Taseme omandanu on võimeline iseseisvalt kavandama ning läbi viima suurema skaudiehitise rajamise.

Taseme sooritaja:

• teab, kuidas ohutult käsitleda skaudiehitiste rajamisel kasutatavaid tööriistu ja vahendeid ning oskab jälgida, et ka kaaslased toimetaksid ohutult.
• aitab  noorematel skautidel laagriehitisi teha
• otsib skaudiehitiste kohta lisamaterjale ning projektiideid
• oskab suurema projekti rajamist mängida läbi mudelil (nt grilltikkude ja kummirõngastega)
• oskab siduda ja kontrollida kõiki skaudiehitiste rajamisel kasutatavaid sõlmi ja köidiseid
• oskab kõrgustes töötamiseks kasutada julgestusvööd ja enesejulgestuse otsi. Oskab korraldada altjulgestust.
• oskab köite pingutamiseks ja konstruktsioonide tõstmiseks kasutada plokisüsteemi
• teab, kuidas torne ja muid kõrgeid konstruktsioone ohutult püsti tõsta ja ka lammutada
• oskab kõrgeid konstruktsioone abiköite abil kindlustada. Tunneb erinevaid abiköite ankurdamise viise ja oskab valida ja rajada sobiva ankru
• osaleb mitme suure skaudiehitise rajamisel ning planeerib ja korraldab vähemalt ühe suure skaudiehitise rajamise (torn, sild vms)

IV tase

IV taseme omandanu võtab skaudiehitisi südamega ning tunneb teemat läbi ja lõhki. Suudab “10 minuti torni” ehitada 5 minutiga.

Taseme sooritaja:

• teab, kui tähtis on ohutus skaudiehitiste planeerimise, rajamise, kasutamise ja lammutamise kõikide etappide juures. Oskab ohte märgata ja teab, kuidas neid ohjata.
• läbib esmaabikursuse
• on vastutustundlik ning taga skaudiehitiste ohutus nii ehistajatele kui ka kasutajatele
• teab, milliseid omadusi skaudiehitiste rajamine osalejatel arendab, oskab jälgida, et kõik osalised oleksid kaasatud ja tunneks tegevusest rõõmu.
• on end iseseisvalt skaudiehitiste alal täiendanud
• kolm juhendatavat skauti on jõudnud skaudiehitiste kolmandale tasemele.

 Lõkkejuht

I tase

 Lõkkejuhi (õpipoiss) esimese taseme sooritaja:

• oskab juhtida laulu.
• tunneb ja oskab valida erinevat liiki laule lõkkeõhtuks.
• teab lõkkeõhtu kava “retsepti” ja oskab lõkkeõhtu kava planeerida.
• teab vähemalt viit erinevat hüüdu.
• teab, mis on lõkkenalja puhul oluline.
• tunneb skautliku lõkkeõhtu traditsioone, kombeid ning reegleid.
• tunneb lõkketüüpe ja teab, milline neist on parim skautliku lõkkeõhtu jaoks.
• oskab tagada elementaarse turvalisuse lõkkeplatsil.
• teab, mis on lõkkevana roll ja kohustused.

II tase

 Lõkkejuhi (sell) teise taseme sooritaja:

• tunneb erinevaid pilkupüüdvaid lõkkesüütamise võtteid.
• näitab ette vähemalt ühe pilkupüüdva lõkkesüütamise võtte.
• oskab analüüsida pilkupüüdva lõkke süütamisega seotud turvalisuse riske ning teab, kuidas neid maandada.
• planeerib vähemalt kolm temaatilist lõkkeõhtu kava.
• teab vähemalt kümmet erinevat hüüdu.
• teab vähemalt kolme lõkkenalja, mida käigupealt kasutada, kui vaja täita kavas „auku“.
• on olnud lõkkevana lipkonna või üksuse lõkkel vähemalt kolmel korral.
• oskab valida lõkkeks sobilikku materjali ning süüdata lõket vähem kui nelja tikuga. 

III tase:

 Lõkkejuhi (meister) kolmanda taseme sooritaja:

• on kasutanud lõkkeõhtutel vähemalt kolme erinevat lõkkesüütamise võtet.
• on ehitanud ja süüdanud vähemalt kolme erinevat tüüpi lõket.
• on planeerinud ja viinud läbi vähemalt kuus lõkkeõhtut salgale, üksusele või lipkonnale.
• teab, kuidas planeerida suuremat (maleva või ESÜ) lõkkeõhtut ning teab, kuidas selle planeerimine erineb salga/üksuse/lipkonna lõkkeõhtust.
• teab, kuidas tagada turvalisust suurema osavõtjate arvuga lõkkeõhtul (100+).
• oskab valida laule lõkkeõhtule, kus on rahvusvaheline seltskond.
• tunneb hüüde, mida saab ka rahvusvahelises seltskonnas kasutada.
• omab lõkkenaljade kogumit (vähemalt 15), millest osad on sõnadeta ja mõistetavad igas keeles.
• on planeerinud ja viinud läbi vähemalt ühe lõkkeõhtu piirkondliku maleva või ESÜ laagris.
• oskab valida lõkkeks sobilikku materjali ning süüdata lõket ühe tikuga.

IV tase

Lõkkejuhi (sepp) neljanda taseme sooritaja:

• on viinud läbi vähemalt kolm suurlõket (400+ osalejat), neist üks rahvusvaheline.
• tagab koostöös turvameeskonnaga ohutuse suurlõketel.
• on koolitanud vähemalt kaks uut lõkkejuhti (vähemalt 2. tasemeni).
• omab lõkkenaljade kogumit (vähemalt 25), millest kolmandik on sõnadeta ja mõistetavad igas keeles.
• omab erinevatele vanusegruppidele suunatud lõkkeõhtute kavade kogumit (vähemalt 25), millest viis on sobilikud kasutamiseks rahvusvaheliselt.
• omab hüüdude kogumikku (vähemalt 25 eesti keeles ja 10 inglise keelset või häälte efektidega).
• on edukalt süüdanud lõket efektselt/eriliselt vähemalt kahel suuremal lõkkeõhtul.

Veematk

I tase

Vee avastaja –  noor, kes alles tutvub põhitõdedega veematkamisel.

Taseme sooritaja:

• oskab elustamist ja uppuja päästmist.
• seob järgmised sõlmed: seasõrg ja päästelenks.
• tunneb merekaarti.
• teab navigatsioonitulede kasutamise tähtsust.
• kasutab 5 veeskaudi oskussõna (vee- ja mereteemalised oskussõnad).
• teab, milles seisnevad kohaliku piirkonna vete eripärad  On osalenud kokku 10 h väiksema veesõidukiga meresõitudel (võib olla ka teistel veekogudel).

II tase

Vee uurija – noor, kes oskab laeval/paadil käituda ja olla abiks. Lisaks omab rohkemaid teadmisi elust vees.

Taseme sooritaja:

• teab meresõiduohutuse seaduse olemasolust ja kohta, kust seda leida.
• oskab kasutada pootshaaki ja päästerõngast.
• oskab ka väikelapse elustamist.
• teab, mida teha, juhul kui on kaotanud aeru, murdnud masti ja kui on tekkinud mootori rike.
• seob järgmised sõlmed: seasõrg, kalamehe sõlm, kangru sõlm ja päästelenks.
• kasutab 10 veeskaudi oskussõna (vee- ja mereteemalised oskussõnad).
• teab poide ja navigatsioonitulede kasutamise tähtsust.
• nimetab 10 Läänemeres ja piirkonna vetes elavat liiki taimi, loomi.
• tunneb merekaarti ja selle topograafiat.
• on kokku osalenud 20 h meresõitudel (võib olla ka teistel veekogudel).

III tase

Vee seikleja – selle taseme läbinud noor peaks olema suuteline juhtima väiksemat paati nii merel, kui ka teistel veekogudel ja olema võimeline tegema endale väikelaeva juhi paberid. 

Taseme sooritaja:

• teab mereseaduseid ja määruseid väiksematele paatidele.
• koostab merereisiks nõutava varustuse nimekirja.
• oskab tegutseda, kui näeb õnnetust merel (sh veeloomastik).
• oskab suust suhu hingamist, vetelpäästet ja Sylvesteri meetodit.
• oskab nimetada kõik käitumisreeglid ja ettevaatusabinõud laeval.
• oskab nimetada 15 Läänemeres elavat liiki taimi, loomi ja teab, milles seisneb Läänemere eripära muude maailmamerede seas.
• seob järgmised sõlmed: kalamees, jätkusõlm, pääste sõlm, seasõrg, köieotsa pleiss ja liuglev aas.
• kasutab 15 erinevat mereskaudi oskussõna (vee- ja mereteemalised oskussõnad).
• tunneb poide kasutamist ja navigatsioonitulesid, kaardi topograafiat ja maamärke.
• teab kohalikke tõuse ja mõõne.
• nimetab meresõidukite ja ankrute liike.
• oskab kasutada päramootorit ja teha lihtsamaid parandusi.
• näitab või selgitab väikse paadi käsitlemist sadamast minekul või tulekul. Paadi laadimine, väiksemad parandused ja korrashoid. Päramootori paigale asetamist.
• on osalenud kokku 30 h meresõitudel, sh osalenud ühel rahvusvahelisel mereskautide üritusel. (võib olla ka teistel veekogudel)

IV tase

Vee vallutaja – taseme sooritaja on võimeline juhtima väikelaeva ja tegema selle juhtimistunnistust. Lisaks on selle taseme noore teadmised ja oskused arvestatavad mere hariduse omandamisel. Selle taseme vastu võtmiseks on vaja mere haridust andva asutuse töötaja allkirja.

Taseme sooritaja:

• teab mereseaduseid ja määruseid nii laevadele kui ka paatidele.
• viib läbi näidistegevuse, kuidas tegutseks, kui näeks õnnetust merel.
• teab lähimaid vetelpääste asutusi ja kuidas ning millal signaalrakette kasutada.
• oskab kasutada pootshaaki ja päästerõngast.
• oskab suust suhu hingamist, vetelpäästet ja Sylvesteri ning Holger-Neilsoni meetodeid kasutada.
• teab käitumisreegleid ja ettevaatusabinõusid paadil: mida teha kui kaotad aerud, murdub mast või tekib mootori rike, miks seista ümberläinud paadil ja kuidas ära hoida paadis tulekahju või kuidas seda kustutada.
• seob järgnevad sõlmed: kalamehesõlm, jätkusõlm, päästesõlm, seasõrg, köieotsa pleiss, liuglev aas, aas-pleiss ja otsa mähkimine.
• kasutab 20 mereskaudi oskussõna (vee- ja mereteemalised oskussõnad).
• valmistab ette ja viib läbi õppekoondused, kus käsitletakse järgmisi teemasid: poide kasutamine, navigatsiooni tuled, meresõiduteed, maamärgid, kohalikud tõusud ja mõõnad, merekaart, meresõidukite ja ankrute liigid, päramootori kasutamine, päramootori lihtsamad parandustööd.
• nimetab 20 maailmameredes elavat looma- ja taimeliiki ja selgitab nende rolli mere ökosüsteemis ning on kursis mereuuringutega.
• näitab või selgitab väikese paadi käsitlemist sadamast tulekul või minekul, laadimist, väiksemaid parandusi, korrashoiutööde teostamist, päramootori kasutamist ja kütteõli tankimist.
• on osalenud kokku 40 h meresõitudel, sh osalenud kahel rahvusvahelisel mereskautide üritusel. (võib olla ka teistel veekogudel).

Meedia

I tase

Meedia esimese taseme sooritaja:

• teeb skaudiürituse ajal jooksvalt sotsiaalmeediasse postitusi.
• teeb skaudiüritusest vähemalt 5 pilti, mis kajastavad üritust ja mõtleb igale pildile ka pealkirja. Koostöös oma skaudijuhiga leiab viisi, kuidas neid pilte ka teistega jagada.
• osaleb mõnel ESÜ kaelarätipäeval ning räägib oma klassikaaslastele skautlusest.
• paneb kirja oma kõige vahvama mälestuse skautlusest ja jagab seda oma üksuse sotsiaalmeedia lehel ja oma sotsiaalmeediakontol.
• intervjueerib omal valikul mõnda skaudilaagris osalevat noort laagrimuljete kohta. Kasutab intervjuud laagri või üksuse sotsiaalmeedia lehel.

II tase

Meedia teise taseme sooritaja:

• teeb skaudiürituse ajal jooksvalt sotsiaalmeediasse postitusi. Enne üritust teeb sotsiaalmeediasse teavitava postituse ürituse kajastamisest ning pärast üritust samale kanalile lühike kokkuvõte.
• teeb skaudiüritusest vähemalt 5 pilti, mis kajastavad üritust. Jagab pilte sotsiaalmeedias ürituse info juures.
• osaleb mõnel ESÜ kaelarätipäeval ning mõtleb välja ja teostab skautlust tutvustava tegevuse/ürituse oma klassikaaslastele/sõpradele.
• paneb kirja mõne näitliku loo, kuidas ja mida on skautlikus tegevuses osaledes õppinud/omandanud ja jagab seda oma üksuse sotsiaalmeedia lehel. 
• intervjueerib omal valikul mõnda skaudilaagris osalevat täiskasvanut tema kogemuste ja laagrimuljete kohta. Kasutab intervjuud sotsiaalmeedias või mõnes muus skautlust kajastavas kanalis. 

III tase

Meedia kolmanda taseme sooritaja:

• koostab kohaliku skaudiürituse kohta kohaliku tasandi meediasse pressiteate ning koostab ürituse järel ülevaate kajastustest.
• kogub kokku piirkondlikul üritusel tehtud fotod ning teeb neist valiku, mida sotsiaalmeedias jagada. 
• osaleb ESÜ tutvustajana mõnel laadal, messil või muul tutvustusüritusel.
• paneb kirja oma skaudiloo – mida on skautluses teinud, mida on õppinud, miks on skaut ja jagab seda oma blogis/sotsiaalmeediakontol või mõnes muus skautlust kajastavas kanalis. 
• teeb ülevaate oma piirkonna meediaväljaannetest, kes võiks olla huvitatud skautlust kajastama.
• kirjutab loo skautlusega seonduval teemal ajakirja Eesti Skaut.
• teeb ülevaate ESÜ koostööpartneritest nii katusorganisatsioonide, MTÜde kui ka firmade seast. Mõtleb, miks iga koostöösuhe on oluline. Pakub välja 3 organisatsiooni, kellega veel võiks ESÜl olla koostöösuhe. 

IV tase

Meedia neljanda taseme sooritaja:

• koostab üleriigilise tasandi sündmuse/ettevõtmise meediaplaani, pressiteate ning koostab ülevaate kajastustest. 
• korraldab üleriigilise tasandi ürituse kajastamise fotodes – loob iga päeva kohta lühikese fotoalbumi sotsiaalmeediasse.
• koordineerib ESÜ osalust mõnel laadal, messil või muul tuvustusüritusel.
• küsib ja paneb kirja vähemalt 3 skaudilugu – üks igas erinevas vanuserühmas olevalt skaudilt.
• teeb ülevaate üle-eestilistest meediaväljaannetest – kus ja kuidas võiks olla kajastatud info skautidest/skautlusest.
• kirjutab arvamusloo sellest, miks olla skaut ja mis on skautluse väärtus tänases Eestis ja avaldab selle oma üksuse ja enda sotsiaalmeediakontol.
• osaleb mõnel laiemal (nt ENLi) noortevaldkonna üritusel, suhtleb seal osalevate teiste organisatsioonide esindajatega ning teeb kokkuvõtte ajakirja Eesti skaut.
• jagan mõne teise riigi skaudiorganisatsiooni või Skautide Maailmaorganisatsiooni meediakajastust ESÜ sotsiaalmeediakanalite läbi (koostöös ESÜ kontoriga) tõlkides selle eesti keelde ja lisades ka omapoolse lühikommentaari. 

Salgajuhtimine

Salgajuhi skaudioskuse nõuded on seotud Salgajuhtide kooli moodulites osalemisega. 2017 aastast asendab Salgajuhtide kooli Skautlemise Meistriklass.

I tase

Salgajuhi esimese taseme sooritaja:

Märgi omanik on sooritanud Salgajuhtide kooli kaks osa või osalenud Skautlemise

Meistriklassi 1. õppepäeval

II tase

Salgajuhi teise taseme sooritaja:

Märgi omanik on sooritanud Salgajuhtide kooli neli osa või osalenud Skautlemise

Meistriklassi 1. ja 2. õppepäeval.

III tase

Salgajuhi kolme taseme sooritaja:

Märgi omanik on sooritanud Salgajuhtide kooli kõik kuus osa või lõpetanud Skautlemise

Meistriklassi

IV tase

Salgajuhi nelja taseme sooritaja:

Märgi omanik on sooritanud Salgajuhtide kooli või lõpetanud Skautlemise Meistriklassi ning

osalenud vähemalt kolmel osal lektorina ja esitanud vähemalt 6 ettekannet.

Talimatk

I tase

Talimatka esimese taseme sooritaja:

• on teinud mõne lumeehitise.
• on valmistanud ühe snäki talvisele väliüritusele.
• kannab talviste välitegevuste ajal endaga alati veepudelit kaasas.
• oskab vältida vee ja veepudeli külmumist talvetingimustes.
• on osalenud mõnel talvisel spordipäeval.
• oskab talvel ilmale vastavalt riietuda.
• oskab talvel väljas hoida riideid kuivana ja vajadusel vahetada need kuivade vastu.
• teab, mida tähendab sõbrasüsteem ja miks seda talvel välitingimustes kasutatakse.
• teab, et peab järgima talvise välitegevuse korraldaja juhiseid.
• on talvel matkanud vähemalt 3 km.
• teab, miks ei tohi palja nahaga (eriti huulte või keelega) katsuda külma metalli.

II tase

Talimatka teise taseme sooritaja:

• on tegelenud talispordiga (mäesuusatamine, murdmaasuusatamine, lumelauasõit, uisutamine, jäähoki, kurling vms).
• oskab süüdata lumistes tingimustes väikese lõkke.
• on aidanud kaasa ühe talilaagri menüü planeerimisele.
• on valmistanud lahtisel tulel lõunasöögi.
• mõistab kihilise riietuse vajalikkust talvistes tegevustes ning rakendab seda.
• on ehitanud talvel väikese grupiga ühe hädapärase varjualuse.
• oskab leida külma ilmaga tuulevarju.
• oskab pakkida taliürituse varustuse terveks päevaks.
• oskab märgata külmumismärke oma kaaslastel.
• on veetnud ühe öö talilaagris küttega telgis.
• leiab üles Põhjanaela ja vähemalt kolm teist objekti öises talvises täistaevas.
• on talvel matkanud vähemalt 5 km.
• on endale teinud talvise ellujäämispaki, mille võtab igale taliüritusele kaasa.

III tase

Talimatka kolme taseme sooritaja:

• on mänginud erinevaid talviseid välimänge vähemalt kuuel koondusel.
• on juhtinud oma salka toidu planeerimisel ja ostmisel ühele talilaagrile.
• on vähemalt ühe talilaagri toidukorra peakokk.
• on aidanud juhtida talilaagri lõkkeõhtut.
• oskab pakkida riietust ja varustust kahe ööbimisega talilaagriks.
• on ehitanud ja ööbinud ühes lumeehitises nagu nt lumeonn vms.
• oskab ette valmistada ja süüdata lõket talvel sooja saamiseks ning söögi valmistamiseks.
• oskab kasutada vedelkütusega pliiti talvetingimustes ning teab, miks on tähtis, et kütus ei satuks riietele ega nahale.
• on aidanud juhtida ühte talispordipäeva.
• on ööbinud talvel väljas kaks järjestikust ööd.
• on osalenud talimatkal, mis kestab vähemalt 6 tundi ja on vähemalt 6 km pikk.
• on matkanud talitingimustes kompassiga vähemalt 5 km.
• oskab vältida, ära tunda ning vajadusel ravida vingugaasi mürgitust (mis võib tekkida taliehitises).
• omab piisavalt teadmisi talimatkal esmaabi andmisest.
• oskab kasutada erinevaid meetodeid läbi jää kukkunud inimese väljatõmbamiseks (redel, ahel jms).

IV tase

Talimatka neljanda taseme sooritaja:

• teab, kuidas planeerida ja teostada lihtsat, kuid toitvat talilaagri menüüd.
• oskab valida talviseks matkaks sobivat telki.
• on teinud/ehitanud mõned talilaagris vajaminevast varustuselementidest.
• on juhtinud vähemalt kolme päevast talvist mobiilset ekspeditsiooni.
• omab piisavalt teadmisi ekspeditsioonil esmaabi andmiseks.
• oskab parandada gaasiküttega pliite talitingimustes.
• on koos tiimiga juhtinud vähemalt üheööpikkust talitegevust.
• tunneb köetavate telkidega seotud riske ning oskab võtta tarvidusele vajalikke ohutusmeetmeid.
• on talitingimustes maganud väljas kokku vähemalt 20 ööd.
• on juhtinud talvel lõkkeõhtut.

Digitaalne looja

I tase

Digitaalse looja esimese taseme sooritaja:

• näitab, et teab, mis on arvuti ja saab aru erinevatest digitaalse tehnoloogia kasutusvõimalustest meie igapäevases elus.
• selgitab, kus me näeme arvutisüsteeme ja tehnoloogiat meie igapäevaelus ning kuidas digitaalne tehnoloogia aitab teha asju paremaks või lihtsamaks.
• loob arvutimängule, rakendusele või veebilehele graafika. See võib olla nii taustapilt, mingi kujund kui ka pilt.
• kirjutab selge juhise arvutile mingi ülesande tegemiseks.

II tase

Digitaalse looja teise taseme sooritaja:

• loob tarkvaraga interaktiivse või animeeritud digitaalse teose.
• loob lihtsa arvutiprogrammi, mis aitab kaasa skautlikus tegevuses ning proovib seda seejärele.
• teeb lihtsa digitaalse loomingu, mis suhtleb koodi abil laiema maailmaga. Kasutab selles sisendit (kas nupud või klaviatuuri sisend) ning väljundit (mingi ekraanipilt, heli või valgusefekt).

III tase

Digitaalse looja kolme taseme sooritaja:

• loob lihtsa programmi enda valitud programmeerimiskeeles, mida oleks skautluses üldiselt või oma lipkonnas vaja.
• kasutab mõnda programmeeritavat seadet (nt Raspberry Pi vms) koos vastavate komponentide, koodi ja materjalidega, et luua üks elektrooniline lahendus, mida saaks kasutada skautluses.
• disainib ja loob digitaalse graafika ühele kahest eelnevast nõudest.
• esitleb antud taseme nõuete täitmisel valminud projekti teistele. Selgitab, milliste väljakutsetega seisid projekti tegemisel silmitsi ning kuidas nendest võitu said.

IV tase

Digitaalse looja nelja taseme sooritaja:

• kombineerib omavahel programmeerimise, digitaalse kunsti, digitaalsed seadmed, elektroonilised programmeeritavad komponendid jm vajalikud materjalid ning loob midagi, mis aitaks kaasa mõne skautliku tegevuse eesmärgi saavutamisele või mõne reaalse elu probleemi lahendamisele.
• osaleb mõnel digitaallahenduste loomise üritusel ning näitab enda tehtud tööd.
• aitab mõnel teisel skaudil omandada mõne digitaalse looja skaudioskuse madalama taseme oskust.
• loob ja jagab teadmisi ja ressursse, mis aitaks mõnel teisel inimesel minimaalsete eelteadmisteta taasluua tema juba loodud projekti. See ressurss peaks olema digitaalne ning võib olla talle sobivas formaadis: video (või video seeriad), online dokument, sisend mõne nõustamise veebilehe blogisse vms.
• kohtub inimestega, kes võiksid projektist kasu saada ning jagab oma kogemusi, kuidas antud projekti lõid ning kuidas see saab neid inimesi aidata.

Digitaalne kodanik

I tase

Digitaalse kodaniku esimese taseme sooritaja:

• oskab arvutit käivitada ja sisse logida ning mõistab, miks on vaja arvutit parooliga kaitsta.
• mõistab, mis on riistvara ja mis on tarkvara.
• oskab kasutada mingit tarkvara (nt e-mail või mõni mäng).
• oskab nimetada arvuti põhilisi komponente.
• oskab ühendada välist seadet arvutiga ning seda kasutada (nt printer või skänner).
• oskab luua digimeediat –  kunstiteos, foto, muusika või animatsioon.
• oskab kasutada internetiotsingut – valib ühe valdkonna, mis huvitab, leiab vähemalt kolm usaldusväärset veebilehte, mis ühtivad teda huvitava valdkonnaga ning talletab vajaliku info arvutisse.
• kasutades tehtud internetiotsingut, koostab valitud teema kohta presentatsiooni ning tutvustab teistele, mida ta teada sai. Esitlus võiks olla elektrooniline.

II tase

Digitaalse kodaniku teise taseme sooritaja:

• planeerib ja loob mingi digitaalse teose. See võib olla kunstiteos või foto, mida ta muudab või täiendab vastava tarkvaraga. Samuti võib see olla muusika, animatsioon, CAD (Computer Aided Design) joonis või 3D skulptuur.
• näitab, et ma oskab saata või vastata (ainult kirja saatjale/kõigile kirja saajatele) e-mailile ning lisada sellele ka manuse.
• näitab, et ta oskab laadida alla fotosid või muud meediat kaamerast või mälukaardilt.
• näitab, et oskab avada ja salvestada dokumente ning jagada neid mõne pilveteenuse pakkujaga (nt Google Drive, Dropbox vms).
• näitab, et oskab luua dokumendi, mille sees on mingi meedia, mille on alla laadinud või kopeerinud mõnest välisest allikast.
• demonstreerib, kuidas online keskkonda üles laetud informatsiooni on võimalik vaadata ning kasutada teiste kasutajate poolt peale selle postitamist või üles laadimist. Samuti, kuidas seda on raske hiljem eemaldada (Facebook jms).

III tase

Digitaalse kodaniku kolmanda taseme sooritaja:

• planeerib, loob, muudab ja jagab mingi digitaalse teose. See võib olla nii kunstiteos või foto, mida ta muudab või täiendab vastava tarkvaraga. Samuti võib see olla muusika, animatsioon, CAD (Computer Aided Design) joonis või 3D skulptuur.
• oskab kasutada internetiotsingut:
  • Valib huvipakkuva valdkonna
  • Kasutab vähemalt kahte otsingumootorit ning kasutab otsingutes selliseid operaatoreid nagu AND, NOT ja OR.
  • Kogub informatsiooni kasutades veebilehitseja järjehoidjate või lemmikute funktsiooni. Salvestab URLi või kasutab avalikke järjehoidjaid nagu Diigo, Reddit, StumbleUpon vms.
  • Valib ennast puudutava valdkonna kohta käivat spetsiifilist ja usaldusväärset infot.
  • Loob kogutud informatsiooni põhjal struktureeritud elektroonilise esitluse..
  • Jagab uuringu tulemusi teistega, nt e-maili, veebi, MMS või sotsiaalmeedia kaudu.
• näitab, et oskab kasutada viirusetõrje programmi.
• näitab, et oskab kasutada arvuti ligipääsu ja turvalisuse funktsioone.

IV tase

Digitaalse kodaniku neljanda taseme sooritaja:

• loob portfelli mingist digitaalsest teosest. See võib olla nii kunstiteos või foto, mida ta modifitseerib vastava tarkvaraga. Samuti võib see olla muusika, animatsioon, CAD (Computer Aided Design) joonis või 3D skulptuur.
• loob filmi või video ning jagab seda kasutades sobivat meedia jagamise tööriista.
• loob oma lipkonnale sotsiaalvõrgustiku profiili. Alternatiivselt võib luua veebilehe, kuhu saab majutada erinevat sisu, nt selle filmi, mis tehti eelnevas ülesandes, ning infot kohaliku piirkonna kohta.
• oskab kasutada internetiotsingut:
  • Valib kohaliku, riikliku, kogukonna või skautlusega seotud probleemi või mingi teema, mis on uudistes kajastust leidnud.
  • Kogub selle teema kohta erinevatest allikatest informatsiooni, nt tabelitest, andmebaasidest, online uudiste keskkonnast ja vaba ligipääsuga andmeallikatest.
  • Paneb saadud informatsiooni struktureeritult kokku. Jälgib, et teab iga esitatud informatsiooni allikat.
  • Valib ainult sellise informatsiooni, mis on kõige kohasem ja usaldusväärsem.
  • Loob mitmest leheküljest koosneva veebilehe või sotsiaalvõrgustiku grupi ning avaldab kogutud informatsiooni. Oskab esitleda seal informatsiooni erinevatel viisidel, nt infograafika, kujundid, graafika.
  • Jagab oma veebilehte laiemale seltskonnale, selgitab, mis allikatest ma olen kogunud veebilehel esitatud informatsiooni ning küsib tagasisidet tehtu kohta. Vastavalt saadud tagasisidele parandab oma veebilehte.

Noorte osalus

Noorte osaluse skaudioskuse eesmärk on:

• Noor teab, mis teemadega Kohalik omavalitsus (KOV) tegeleb ning avaldab arvamust. 
• Noor mõistab erinevaid oma piirkonna huvigruppe. 
• Noor näeb võimalusi ESÜ toimimises kaasa rääkida.  
• Noor tunneb end osana oma kogukonnast ning näeb võimalusi, kuidas saab ise sellesse panustada.
• Noor teab globaalseid probleeme kodanikeühiskonna teemadel ning näeb võimalust kohalikul tasandil panustada. 
• Noor näeb ja osaleb Euroopa-tasandi kaasarääkimise võimalustes. 

 I tase

Noorte osaluse esimese taseme sooritaja:

• arutab oma salgaga, mis teie piirkonnas võiks olla paremini ning edastab oma ettepanekud kohalikule noortevolikogule.  Selle puudumisel oma skaudijuhi abil KOVile. 
• läheb külla oma vanavanematele või muule enda vanusest erinevale grupile ja kuulab ära nende ootused kohalikule elule.
• arutab üksuse juhtidega pärast oma üksuse üritust, mis läks seal hästi, mis oleks võinud olla paremini. 
• osaleb mõnel oma linna(osa) või KOVi korraldatud sündmusel. (Laat, festival, talgud, noortesündmus, jne)
• osaleb JOTA-JOTIl ning loob kontakti mõne skaudi(üksuse)ga väljaspool Euroopat ja Põhja-Ameerikat.
• tutvub Euroopa Liidu lasteleheküljega. Mängib sealseid mänge. https://europa.eu/learning-corner/

II tase

Noorte osaluse teise taseme sooritaja:

• arutab oma salgaga, mis teie piirkonnas võiks olla paremini, lepib kokku kohtumise mõne kohaliku otsustajaga ning vestleb väljatoodud murekohtade üle.
• uurib ja tutvustab salga liikmetele, mis on vahet vallavolikogul ja vallavalitsusel. Millised teemad on Sinu KOVis hetkel päevakorral?
• läheb salgaga külla mõnele vähemusele või nõrgemale ühiskonnagrupile ning kuulab ära nende mured ja rõõmud. Nt puuetega noorte tegevuskeskus, vanadekodu, mõne kultuuri keskus jne.
• annab ESÜ ürituse korraldajale tagasisidet, mis läks väga hästi ja mis oleks võinud olla paremini. 
• osaleb mõnel kogukonna üritusel. (Nt. Uue Maailma selts, Lasnaidee, Supilinna Selts, Karlova selts, Teeme Ära!) Võib ka ise naabritega korraldada talgud vms. 
• kirjutab mõnele skaudisalgale väljaspool Euroopat. Uurib, kas nad elavad linnas või maapiirkonnas ning mis murekohti nemad oma kodukohas näevad. Võimalusel mõtleb ühiselt, mida annaks paremini teha nii Eestis kui ka nende koduriigis. 
• teab peamisi EL juhtiumisstruktuure ja on kursis sellega, kuidas Eesti on seal esindatud ja kuidas kaasa rääkida

III tase

Noorte osaluse kolmanda taseme sooritaja:

• arutab oma salgaga, mis teie piirkonnas võiks olla paremini ning viib läbi mõne probleemkoha teemal küsitlus kohalike noorte seas. Kasutab küsitluse tulemusi, et formuleerida konkreetne ettepanek ning edastab selle otsustajatele (kas näiteks kooli direktor, mõni vallaametnik, volikogu liige jne).
• uurib ja tutvustab salga liikmetele, kuidas toimuvad kohalikud valimised, mis olid viimastel KOV valimistel kohalike erakondade/valimisliitude põhilubadused.
• läheb salgaga külla mõnele senikülastamata vähemusele või nõrgemale ühiskonnagrupile ning kuulab ära nende mured ja rõõmud. Nt puuetega noorte tegevuskeskus, vanadekodu, mõne kultuuri keskus.
• osaleb ESÜ nõupäevadel või ESÜ noortekogul.
• märkab oma kogukonna vajadusi ning võtab nende parandamiseks või nendele tähelepanu pööramiseks midagi ette. (Nt  prügikoristus, tegevus noortele nende kogunemiskohas, ..)
• korraldab salgaga mõne Mondo maailmakooli demokraatia ja kodanikeühiskonna-teemalise filmi vaatamise ning teeb ka filmi järgse arutelu.
• osaleb Euroopa Liidu noorte dialoogi tegevustes. (Eestis otsi infot www.enl.ee)

IV tase

Noorte osaluse neljanda taseme sooritaja:

• kandideerib oma kohalikku noortevolikokku, maakondlikku noortekokku, õpilasesindusse või üliõpilasesindusse. 
• uurib, millised suuremad muudatused on tema koduvallas pärast viimaseid valimisi ellu viidud? Mis sellega on kaasnenud? 
• korraldab salgaga mõne ürituse mõne varasemalt kohtutud grupiga koos või nende heaks.  
• osaleb ESÜ üldkogul ning annab ESÜ juhatusele tagasisidet või omapoolset arvamust üldkogu materjalide või nõupäevadel olnud teemade kohta. 
• osaleb mõnes osaluskohvikus. (Infot otsi ENLi osalusvaldkonna töötajalt)
• võtab ühendust Eestipoolse ÜRO noordelegaadiga ning küsib, mis teemad on hetkel ÜRO tasandil päevakorras. Valib kas üksi või koos teiste skautidest huvilistega välja teemad, mis enim puudutavad, korraldab kohtumine ÜRO noordelegaadiga ning annab omapoolse sisendi.  
• tutvub Euroopa Kodanikualgatusega ja mõtleb, milliseid avatud algatustest ta isiklikult toetaks. http://ec.europa.eu/citizens-initiative/public/welcome

Mängujuht

I tase

Mängujuhi esimese taseme sooritaja:

• oskab mängu reegleid seletada ja mängu juhtida
• oskab sõnastada mängu eesmärgi (miks seda mängida ja milliseid oskusi see arendab)
• oskab vähemalt 5 oma vanuserühmale sobivat mängu (seltskondlikud- ja tutvumismängud)
• oskab valida sobiva mängu vastavalt sihtgrupile (võttes arvesse vanust, võimeid, teadmisi jne)
• teab millal on paras aeg mäng lõpetada
• suudab olla mängujuhina erapooletu
• lisab seikluste andmebaasi 5 mängu

II tase

Mängujuhi teise taseme sooritaja:

• oskab  seletada ja juhtida10 mängu
• viib läbi erinevaid tutvumismänge uues seltskonnas
• viib läbi 3 erinevat  seltskonnamängu
• on abiks mängude läbiviimisel salga koondustel
• teab hea juhi omadusi
• lisab Seikluste andmebaasi 10 mängu

III tase

Mängujuhi kolmanda taseme sooritaja:

• oskab seletada ja juhtida 15 mängu
• teab ja tunneb mängualast kirjandust
• viib läbi maleva juhtidele või piirakonna üksustele mängude teemalise õppepäeva
• lisab Seikluste andmebaasi 15 mängu
• teab eri liike mänge (nt sport-ja liikumismängud, tutvumismängud, seltskondlikud mängud, õue ja toas mängud, laulumängud jne)

IV tase

Mängujuhi neljanda taseme sooritaja:

• oskab seletada ja juhtida vähemalt 20 mängu
• oskab mänge käsitleda loovalt, kohandades neid vastavalt vajadusele ja olukorrale
• suudab välja mõelda mängude erinevaid variatsioone
• viib mõnes  ESÜ laagris läbi mänge suuremale seltskonnale
• omab enda isikliku mängude nimekirja
• suudab koolitada uusi mängujuhte
• oskab valida mänge vastavalt erinevatele vanusegruppidele
• õpetab I tasmele mängujuhile kuidas sisestada mänge Seikluste andmebaasi

Hetkel töös olevad skaudioskused:

• Pääste
• Kaugmatk
• Loomade tundmine
• Taimede tundmine
• Liiklus
• Koolitaja
• Üleelamine

Skaudioskuste hindamine

Ohutus

Mitmed skaudioskuste nõuetest jooksevad läbi ohutusega seotud nõuete. Nii skaudid kui ka skaudijuhid peavad olema ohutusnõuetest teadlikud ning nendest alati kinni pidama. Mitmed skaudioskused sisaldavad tegevusi, mis võivad olla ohtlikud ning kannavad endas riski. Seega on teadmised ohutusest, ettevaatlikkusest ning riski hindamisest vältimatult vajalikud kõigil, kes nendes tegevustes osalevad.

Oskuste hindamine

Oskusi tuleb kontrollida, mida võib teha skaudijuht, mentor, vastava ala spetsialist väljastpoolt skautlust või skaut, kes on omandanud kontrollitavast tasemest ühe võrra kõrgema sama skaudioskuse taseme.

Skaudioskuste nõuete kontrollimine erineb arenguvaldkondade väljundite kontrollimisest selle poolest, et skaudioskuste nõuded on spetsiifilised. Taseme sooritamiseks peab skaut tegema täpselt seda, mis on nõuetes kirjas.

Skaudioskuste omandamisel võib kaasata ka inimesi väljastpoolt skautlust (eksperdid, spetsialistid, treenerid, juhendajad ja õpetajad). Ei saa nõuda, et skaudijuht on kõikides skaudioskustes spetsialist. See on hea võimalus ka skaudijuhile õppida spetsialistillt vastavat skaudioskust. Sellegipoolest peab skaudijuht tegema kindlaks, et kaasatav inimene on sobiv lastega töötamiseks. Üks viis selle kontrollimiseks on ESÜ vabatahtliku tegevuse lepingu täitmine.

Märkide omistamine

Skaudioskuse taseme märk tuleb taseme sooritajale anda kohe pärast taseme sooritamise kinnitamist. Sellega tunnustatakse saavutust.

Ajakiri Eesti Skaut ilmub kord aastas kevadel. Ootame igasse ajakirja numbrisse kaastöid nii noortelt kui juhtidelt kui ka väljastpoolt skautlust. Kajastame nii ESÜ, üksuste kui välisüritusi, programmi teemasid, hundu- ja skauditarkusi, infot skaudijuhtidele, nuputamisülesandeid, meisterdamist, retsepte jm. Samuti tutvustame nii ESÜ inimesi kui skaudisõpru läbi persoonilugude ning ka uusi ESÜ üksuseid.

Kui …

• Sinu üksuses on toimunud mõni vahva matk või laager;
• käisid just mõnes välislaagris; 
• Sul on mõned toredad tarkuseterad looduse, matkamise, ilma vm kohta, mida võiks ka teistega jagada; 
• Sul on mõni retsept, mida oled ise katsetanud ja mis tuli maitsvalt välja;
• Sulle meeldib või soovid katsetada mõne mõistatuse, ristsõna vm nuputamisülesande koostamist;
• oled ise või oma üksuses hiljuti midagi põnevat meisterdanud;
• Sul on ajaloohuvi ja sooviksid uurida ning kirja panna loo mõnest vanemast skautlikust sündmusest või skautlusega seotud inimesest

… siis saada selle kohta alustuseks väike märge/mõte aadressile marjette.slabina@gmail.com ning saame siis juba otse täpsema sisu kokku leppida. 

Ajakirja jagame nii oma liikmetele/üksustele kui ka raamatukogudele, koolidele jt. Samuti levitame ajakirja ESÜ tutvustusüritustel. 

Ilmunud ajakirjad Eesti Skaut lugemiseks ISSUU keskkonnas

Estonian Scouts Associations jamboree is coming again! This time the camp name and theme is Silmapiir (Horizon, translation word for word eye-limit). Camp newsletter can be found here.

Equipment list can be found here.

Camp programme can be found here.

You are sitting on the edge of an endless meadow among the grass whispering in the wind. You can hear the birds singing and the rustling of the trees. Looking into the distance, your gaze stays on the horizon. “What’s waiting for me behind this?” you wonder, as the wind gently caresses your back, whispering, “Go and find out.”

You timidly set out on the road. Having traveled countless roads, the journey seems familiar, yet at the same time there is much new to explore and discover. You wander to new places, discovering new roads and trails. You get to know yourself and your friends. You meet old friends along your journey, though there are also many strangers, who will be your companions on this journey and thereby become your friends.

Is it necessary to reach the distant horizon, or is it a dream of self-development, discovery, learning and adventure?

The camp will take place 21.07.2024 – 27.07.2024 in Paunküla Leisure Center.

All ESA members, representative units of friendship organizations and foreign scouts are welcome.

Registration on the ESA website has been closed. All registrants are asked to fill in participant/ IST form after registration and send to monika[at]skaut.ee .

Contact camps interational commisioner for help with transportation (and if necessary, tents).

Equipment list

☐ Tent + tarp
☐ Backpack
☐ Sleeping bag + roll mat
☐ Neckerchief + uniform (including long and/or short trousers/skirt)
☐ Hat or other headgear
☐ Warm jacket + sweater
☐ Tracksuits or comfortable clothes
☐ T-shirts + shorts/skirt
☐ Underwear
☐ Warm wool socks
☐ Rain clothes + wellies
☐ Hiking boots
☐ Light shoes + flip-flops
☐ Utensils (bowl, cup, spoon, knife, fork) + drinking bottle
☐ Swimwear and towel
☐ Toiletries (soap, toothbrush, toothpaste) and small towel
☐ Tissues
☐ Pen/Pencil
☐ Songs books + musical instruments
☐ A small set of sewing supplies
☐ Flashlight + extra batteries/charged batteries
☐ Pocket knife (you will use it at “Fire” activity field – take it with you)
☐ Spending money (ice-cream €1, Scout shop)
☐ Wristwatch
☐ Compass
☐ Sun cream
☐ Mosquito repellent
☐ Small first aid kit (inc. Personal medication + plasters)

*NB! In the camp, phone coverage can be poor and there are no charging facilities, so take a power bank and use the phone seldomly (for example, only to call family). Parents can definitely connect with their children through their leader. We also ask you not to bring expensive jewelry and other items that you could lose.

In addition, a request from the program director: Dear camper! We know your backpack is already heavy enough, but please also bring:

• one old shirt that you are not sad to lose (you will use on the Fire field – take it with when its your day)
• 1-2 small glass jars (to fit tea light) to make a candle holder. All kinds of jars and colors are suitable. e.g. smaller jam jars

FAIR DAY. Come up with a cool activity, product or service that you want to teach, sell or provide to other campers on the day.

ADDITIONAL INFORMATION: Jamboree international commissioner Sofija Fisher sofija.fisher@gmail.com.

SPONSORS AND SUPPORTERS: Ministry of Education and Science, Paunküla Heaolukeskus

Paunküla heaolukeskus – Paunküla Leisure center
Estonian national jamboree SILMAPIIR will be held in Paunküla.

In Paunküla, there is comfortably enough space for our planned 4 sub-camps, activity areas, and there is a large main square.

Catering is provided by the excellent chefs of Paunküla Leisure Center. Additionally besides our own awesome climbing equipment and canoes, there are exciting extra activities available that enrich our program – sup paddleboarding, a raft sauna, disc golf, and more.

Location: Kiruvere, Paunküla, Kose vald, 75006 (59.114902442507045, 25.38063645892484)

Using public transportation: Buses can be taken to Ardu, and from there onwards (coming along the lakeside road), it’s about a 30-minute walk (2.7 km).

We will also organize charter buses in cooperation with local units (from Tallinn, Tartu, Narva). More specific information regarding this will be available in spring 2024.